Obsah (4)

§ 119§ 207§ 55§ 121

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. Kolesnikov esitas
2. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
3. jaanuari
4. a käskkirja nr 6-2/7 ja
5. märtsi
6. a vaideotsuse nr 1-11/69-2 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks.
7. Tartu Halduskohus tagastas
8. septembri
9. a määrusega kaebuse kahju hüvitamise nõudes (resolutsiooni p 1); jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2); jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 3); jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale 10 päeva riigilõivu 15 euro tasumiseks alates määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest.
10. Tartu Ringkonnakohus tagastas
11. septembri
12. a määrusega J. Kolesnikovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu
13. septembri
14. a määruse resolutsiooni p 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel (resolutsiooni p 1) ning tagastas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 3. septembri 2020. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel (resolutsiooni p 2).

Ringkonnakohtu määrus ei olnud resolutsiooni p-i 2 osas Riigikohtus vaidlustatav. J. Kolesnikov sai ringkonnakohtu määruse kätte

1. septembril
2. a.
3. Tartu Halduskohus andis
4. oktoobri
5. a kirjaga J. Kolesnikovile täiendava võimaluse tasuda riigilõiv 7 päeva jooksul arvates kirja saamisest. J. Kolesnikov sai halduskohtu kirja kätte
6. oktoobril
7. a.
8. J. Kolesnikov märkis
9. oktoobri
10. a avalduses, et tal ei ole raha riigilõivu 15 euro tasumiseks ning tema kaebus on põhjendatud. Kaebaja palus enda vabastada riigilõivu tasumisest.
11. Tartu Halduskohus jättis
12. oktoobri
13. a määrusega kaebaja korduva taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 1)

§ 55lg 3 alusel, kuna ringkonnakohus pidas 22.

septembri

1. a määruses põhjendatuks halduskohtu
2. septembri
3. a määrusega kaebuse eduväljavaadetele antud hinnangut ja kaebaja riigilõivust vabastamata jätmist ning kaebaja ei ole toonud
4. oktoobri
5. a kirjas välja uusi asjaolusid. Lisaks halduskohus tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2)

§ 121

lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu algselt selleks määratud tähtaja jooksul ehk hiljemalt

1. oktoobriks 2020 ning ei teinud seda ka kohtu määratud täiendaval tähtajal ehk hiljemalt
2. oktoobriks
3. Määratud tähtpäevaks riigilõivu tasumata jätmine on puudus, mis välistab kaebuse menetlemise. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. J. Kolesnikov esitas
5. novembril 2020 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
6. oktoobri
7. a määrus peale. Kaebaja märgib, et tal ei ole raha ning ta palub teha otsuse, et tema kaebust tuleb menetleda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

§ 207

lg 3 p 1 kohaselt ringkonnakohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevatav. 9. Tartu Halduskohus jättis 29. oktoobri 2020. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja korduva taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata

§ 55lg 3 alusel, sest tegemist on korduva taotlusega, kuid kaebaja ei ole toonud 22.

oktoobri

1. a avalduses välja uusi asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale tagastamisele

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

1. Tartu Halduskohus tagastas
2. oktoobri
3. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel, kuna kaebuse esitamise eest on tasumata riigilõiv.

Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. Kaebaja ka määruskaebuses ei väida, et ta on nõutud riigilõivu 15 eurot käesolevas haldusasjas tasunud. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja määruskaebus Tartu 2 Halduskohtu 29. oktoobri 2020. a määruse resolutsiooni p 2 peale

§ 207lg 2 alusel tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) 3