← Eesti

1-20-9209/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2020, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9209

(15230105525)Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär kohtunik Aulike Salo Mari Kirs Tõlk Natalija Mehh Kriminaalasi S R süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 4 üldmenetluses Katrin Paesoo Prokurör Süüdistatav Kaitsja järgi S R (end. B) – isikukood xxx; xxx kodakondsus; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; elukoht xxx; töökoht: xxx; kriminaalkaristused puuduvad, 1 kehtiv väärteokaristus Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu alates 24.01.2017.a Alla Jakobson RESOLUTSIOON Mõista S R xxx (kannatanu J R) episoodis KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi esitatud süüdistuses õigeks seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Jätta J R poolt esitatud tsiviilhagi, summas 20 001,60 eurot, S Ri suhtes KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15.12.
  1. Esitatud süüdistus ja menetluse käik 1.
  2. Harju Maakohtule edastati Põhja Ringkonnaprokuratuurist menetlemiseks üldmenetluses kriminaalasi, milles oli mh esitatud süüdistus ka S Rile (süüdistusaktis B), selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V T’i ja OÜ E juhatuse liikme L S’ga, lõi J R’le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt läks S R 2013.a detsembris koos V T’iga J R juurde ja nad lubasid teda abistada võlgade tasumisel korteriühistule, aidata müüa talle kuuluvat korterit aadressil xxx ja leida uue eluaseme, kuid tegelikkuses oli S Ri ja V T’i eesmärk saada OÜ E omandisse J R’le kuuluv korter selle eest raha maksmata. Nad õpetasid J R’t notari juures tehingut tehes ütlema, et ta on ostjalt OÜ-lt E juba sularahas kätte saanud 16 220 euro suuruse summa. 17.12.2013 vormistati notari juures xxx asuva korteri ostu-müügileping (leping nr xxx). Lepingu kohaselt ostis OÜ E, keda esindas juhatuse liige L S, korteri hinnaga 20001,60 eurot ning kannatanu J R kinnitas notarile, et sellest 16 220 eurot on temale tasutud sularahas enne lepingu sõlmimist. OÜ E juhatuse liige L S oli teadlik, et tegelikkuses sellist summat J R’le tasutud ei ole. Oma tegevusega tekitas S R J R’le varalist kahju, s.o J R jäi ilma oma korteriomandist aadressil xxx väärtusega vähemalt 20001,60 eurot selle eest tasu saamata. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, uuesti, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V T’i ja OÜ E juhatuse liikme L S’ga, lõi Y Kle (K) tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt läks S R 2015.a veebruaris koos V T’iga Y K juurde ja nad lubasid teda abistada võlgade tasumisel korteriühistule. Nad lasid Y Kl allkirjastada laenulepingud OÜ-ga E summadele 6400 eurot ja 15000 eurot selgitamata dokumentide sisu, millele ta alla kirjutas. Laenulepingud kannavad kuupäevi 14.11.2014 ja 13.01.
  3. Y K nimetatud summasid tegelikkuses ei saanud. V T’i, S Ri ja OÜ E juhatuse liikme L S tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine S Rile ja OÜle E. 13.02.2015 viisid V T ja S R Y K notari juurde, kus seati OÜ E kasuks juhatuse liikme L S osavõtul Y K korterile aadressil xxx hüpoteek summaga 17000 eurot. Samal päeval, s.o 13.02.2015 pöördus OÜ E juhatuse liige L S Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega Y K vastu 6612 euro nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, millega kohustati Y Ke võlg tasuma, alustas kohtutäitur menetlust nr 025/2015/
  4. Täitemenetluse käigus müüdi 17.02.2016 Y Kle kuuluv korter aadressil xxx enampakkumisel hinnaga 38450 eurot. 26.02.2016 esitas E OÜ juhatuse liige L S kohtutäiturile taotluse enampakkumisel müüdud vara tulemist hüvitise saamiseks 13.01.2015 dateeritud laenulepingu alusel. OÜ E juhatuse liige L S oli teadlik, et tegelikkuses laenulepingutes toodud summasid Y K’le ei tasutud. Korteri müügist laekus OÜ E arveldusarvele nr xxx SEB Pangas 15779,25 eurot, millest 6189 eurot kanti edasi S Ri arveldusarvele nr xxx. Oma tegevusega tekitas S R Y Kle varalist kahju, s.o Y K jäi täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil xxx väärtusega vähemalt 38450 eurot. Seega S R pani toime isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupis, see on KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.
  5. 14.12.2017.a määrusega andis kohus S Ri kohtu alla. 1.
  6. 10.12.2020.a toimunud istungil esitas prokurör taotluse kriminaalasjast materjalide eraldamiseks S Ri suhtes, kuivõrd soovib tema suhtes oportuniteedi kohaldamist. 10.12.2020.a eraldas kohus kriminaalasjast nr 1-17-11052 materjalid S Ri süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi KrMS § 216 lg 4 alusel üldmenetluses süüdistatava suhtes kriminaalasja otstarbekusest lõpetamise otsustamiseks. 1.
  7. 10.12.2020.a esitas prokurör istungil kohtule muudetud süüdistuse ning taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel, kohustades süüdistatavat maksma riigituludesse 1000 eurot ning hüvitama kriminaalmenetluse kulu, s.o määratud kaitsjale makstud 2 tasu kohtueelses menetluses summas 72 eurot. Kohustused tuleb täita hiljemalt 10.04.2021.a. Muudetud süüdistuse kohaselt loobub prokurör süüdistusest S Ri suhtes episoodist, kus kannatanuks on J R. Seega süüdistatakse käesolevas kriminaalasjas S R’it (süüdistusaktis S B) selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V T’i ja OÜ E juhatuse liikme L S’ga, lõi Y Kle (K) tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt läks S R 2015.a veebruaris koos V T’iga Y K juurde ja nad lubasid teda abistada võlgade tasumisel korteriühistule. Nad lasid Y Kl allkirjastada laenulepingud OÜ-ga E summadele 6400 eurot ja 15000 eurot selgitamata dokumentide sisu, millele ta alla kirjutas. Laenulepingud kannavad kuupäevi 14.11.2014 ja 13.01.
  8. Y K nimetatud summasid tegelikkuses ei saanud. V T’i, S Ri ja OÜ E juhatuse liikme L S tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine S Rile ja OÜ-le E. 13.02.2015 viisid V T ja S R Y K notari juurde, kus seati OÜ E kasuks juhatuse liikme L S osavõtul Y K korterile aadressil xx hüpoteek summaga 17000 eurot. Samal päeval, s.o 13.02.2015 pöördus OÜ E juhatuse liige L S Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega Y K vastu 6612 euro nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, millega kohustati Y Ke võlg tasuma, alustas kohtutäitur menetlust nr 025/2015/
  9. Täitemenetluse käigus müüdi 17.02.2016 Y Kle kuuluv korter aadressil xxx enampakkumisel hinnaga 38450 eurot. 26.02.2016 esitas E OÜ juhatuse liige L S kohtutäiturile taotluse enampakkumisel müüdud vara tulemist hüvitise saamiseks 13.01.2015 dateeritud laenulepingu alusel. OÜ E juhatuse liige L S oli teadlik, et tegelikkuses laenulepingutes toodud summasid Y K’le ei tasutud. Korteri müügist laekus OÜ E arveldusarvele nr xxx SEB Pangas 15779,25 eurot, millest 6189 eurot kanti edasi S Ri arveldusarvele nr EE
  10. Oma tegevusega tekitas S R Y Kle varalist kahju, s.o Y K jäi täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil xxx väärtusega vähemalt 38450 eurot. Seega S R pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupis, see on KarS § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.
  11. S R väljendas nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 sätete alusel ja nõustus võtma endale kohustuse KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel hüvitama hiljemalt 10.04.2021.a menetluskulud summas 72 eurot ning tasuma riigituludesse kindla summana 1000 eurot. 1.
  12. Süüdistatava kaitsja toetas taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ja palus kohtul taotlus rahuldada. Kaitsja nõustus prokuröri poolt pakutud kohustuste sisu ja kohustuste täitmise tähtajaga. 1.
  13. 15.12.2020.a määrusega lõpetas kohus KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 15230105525 (kohtu nr 1-20-9209) kriminaalmenetluse S Ri süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4 järgi.
  14. Kohtu seisukoht 2.
  15. KrMS § 301 kohaselt kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. KrMS § 14 lg 2 kohaselt süüdistusest loobumine KrMS §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, on süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Muudel juhtudel on süüdistusest loobumine õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. 2.
  16. S R anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Esialgse süüdistuse kohaselt heideti S Rile ette kahe kelmuse episoodi toimepanemist grupis, mis tingis temale süüdistuse esitamise KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi. 10.12.2020.a kohtuistungil esitas prokurör maakohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse S Ri suhtes KrMS § 202 alusel ning 3 muudetud süüdistuse, mille kohaselt prokurör loobub S Ri suhtes süüdistusest osas, mis puudutab episoodi, kus kannatanuks on J R. Seega, võrreldes esialgselt kohtule esitatud süüdistust muudetud süüdistusega, ei sisalda viimane etteheidet kelmuse toimepanemist J R suhtes, mistõttu on tegemist prokuratuuri poolt osaliselt süüdistusest loobumisega. Kuna kohus lõpetas 15.12.2020 määrusega KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 15230105525 (kohtu nr 1-20-9209) kriminaalmenetluse S Ri süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4 järgi (kannatanu Y Kga seonduv episood), siis tuleb kohtul võtta ka seisukoht prokuröri poolt loobutud kannatanu J R espidoodi osas. Prokurör loobus süüdistusest, mis on toime pandud detsembris 2013 kannatanu J R suhtes ehk süüdistusest, mille kohaselt tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos V Ti ja OÜ E juhatuse liikme L Sga, lõi J Rle tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Kuna prokurör loobus kannatanu J R vastu toime pandud süüdistusest, siis mõistab kohus S Ri õigeks KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi esitatud süüdistuses, mis puudutab episoodi, kus oli kannatanuks J R. 2.
  17. Seoses S Ri õigeksmõistmisega xxx episoodis, kus on kannatanuks J R, tuleb KrMS § 310 lõikes 2 sätestatu kohaselt J R poolt S Ri vastu esitatud tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Aulike Salo kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.