Obsah (5)

§ 2§ 251§ 249§ 203§ 175

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 30.12.2020, Tartu Haldusasja number 3-20-2531 Haldusasi X esialgse õiguskait

§ 2

lg-st 4 tulenevalt määruskaebuse esitaja avaldust ning mõistis seda nii, et määruskaebuse esitaja soovis

§ 251lg 1 p 1 alusel Tartu Vangla direktori 10.11.2020.

a käskkirja nr 1-1/139 ja 07.12.

1. a käskkirja nr 1-1/148 kehtivuse peatamist osas, milles tal ei võimaldatud liikuda vähemalt neli tundi ööpäevas oma osakonna piires väljaspool kambrit. Halduskohus leidis 17.12.
2. a määruses, et määruskaebuse esitaja õigused ei olnud antud ajahetkel sedavõrd riivatud, et oleks põhjendatud piirangute leevendamine esialgse õiguskaitse korras. 15.

§ 249

lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse 4 tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega esialgse õiguskaitse taotluse puhul kontrollib kohus esmalt taotluse lubatavust ning seejärel taotluse sisulist põhjendatust. 16. Halduskohus on määruse tegemisel eelviidatud põhimõtetest selgelt lähtunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Määruskaebuse esitajale on selgusetu, kuidas saab tema vanglateenistujaid nakatada, nende nakatumine ei sõltu sellest, kas määruskaebuse esitaja on kambris kinni või mitte. Ringkonnakohus juhib sellega seoses tähelepanu halduskohtu seisukohale, mille kohaselt ei saa täielikult välistada nakkuse toomist vanglasse nt vanglateenistujate või muude vangla tegevusega seotud inimeste kaudu. Kinnipeetavate kontakte viimati nimetatud isikutega ei ole vangla eesmärgipäraseks ja efektiivseks toimimiseks võimalik täielikult välistada. Inimeste vaheliste kontaktide minimeerimine ja distantsi hoidmine peavad viiruse leviku tõkestamise abinõudena toimima ka vanglas ning seejuures arvestades vangistuse täideviimise eripära. Arvestama peab, et kinnipeetaval endal on äärmiselt piiratud võimalused korraldada enda elu viiruse leviku tõkestamiseks ja haigestumise vältimiseks. Samuti ei ole alati võimalik vältida piisaval määral kontakte, nt korrarikkumise korral eeldab neile reageerimine vanglaametnike lisandumist ja täiendavaid kontakte. Piisavat ohutust ei taga üksnes kaitsemaskide kasutamine, kuivõrd tegemist on ainult ühe nakkusohu vähendamise abinõuga. Lisaks tuleb rakendada paralleelselt distantsi hoidmist, käte pesemist, desinfitseerimist jne (TrtHK 17.12.
2. a määruse p-d 10–12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Maailmas ja Eestis tekkinud koroonaviiruse pandeemia olukorras on avalikkuse huvides massilise nakatumise ohu piiramine, vältimaks elanike, vanglateenistujate kui ka kinni peetavate isikute haigestumist või surma. Viru Vangla näitel on näha, kui kiiresti viirus vanglas levida võib. Nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta suureneb Eestis jätkuvalt. Terviseameti kodulehel kajastatud andmete kohaselt oli 28.12.
3. a seisuga viimase 14 päeva haigestumusnäitaja 100 000 elaniku kohta 571,87 ja Tartu maakonnas 254,
4. Seega on nakatumine Eestis, sh Tartus jätkuvalt väga suur.
5. Määruskaebuse esitaja väljendas määruskaebuses iroonilist suhtumist vangla kehtestatud leevendusmeetmetesse ega saa aru, kuidas need saaksid olukorda leevendada. Vangla kehtestas kinnipeetavate võimalike ebamugavuste kompenseerimiseks leevendusmeetmeid, jättes kambritesse ööpäevaringselt sisselülitatuks raadio, elektri ja kaabeltelevisiooni. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et liikumispiirangud on tingitud ülemaailmsest pandeemiast, mistõttu on tegemist teatud mõttes vääramatu jõuga, mille vastu inimkonnal ei olegi väga suurt valikut vahendeid. Liikumispiirangud koostoimes desinfitseerimisega ongi need vähesed võimalused, kuidas end üldse kaitsta saab, seda ka vabaduses viibides. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohane kinnipeetava ootus saada vanglalt selliste, kinnipeetavate enda elu ja tervise kaitseks võetud kaitsemeetmete kohaldamise eest väga suuri boonuseid. Vangla on leevendanud oma reegleid võimaluste raames. Kas kinnipeetav neid laiendatud võimalusi kasutab, on kahtlemata kinnipeetava otsustada.
6. Määruskaebuse täienduses teavitas määruskaebuse esitaja, et alates 21.12.2020 on keelatud ka 1 tunni pikkune värskes õhus viibimine ning teda ei viidud dušši alla, kuigi möödus 7 päeva eelmisest korrast. Ka helistamist on piiratud avalduse alusel kaitsjale helistamisele. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 182 lg 3 kohaselt koostoimes

§ 203lg-ga 2 ei saa määruskaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud.

Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla direktori 10.11.

1. a käskkirja 5 nr 1-1/139 ja 07.12.
2. a käskkirja nr 1-1/148 kehtivuse peatamiseks osas, milles tal ei võimaldatud liikuda vähemalt neli tundi ööpäevas oma osakonna piires väljaspool kambrit. Ringkonnakohus saab käesoleva määruskaebuse lahendamise raames hinnata halduskohtu määruse õiguspärasust ainult selles osas ega saa anda hinnangut määruskaebuses viidatud täiendavate piirangute õiguspärasusele.
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks määruskaebuse esitajale selgitada, et küsimus, kas vangla kehtestas piirangud õiguspäraselt, lahendatakse käskkirjade üle peetava vaidluse tulemusena. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest (RKHKm 22.09.2014, 3-3-1-59-14, p 19). Käesolevas menetluses ei saa ringkonnakohus anda kinnitust, et piirangute kehtestamine oli õigusvastane.
4. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.12.
5. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata. 22.

§ 175

lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses ringkonnakohtu algatusel määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga X. (allkirjastatud digitaalselt) 6