Obsah (11)

§ 652§ 108§ 635§ 189§ 119§ 118§ 116§ 188§ 101§ 100§ 647

2-17-2084 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-2084 Tsiviilasi Tallinn, Kiisa tn

) § 652 lg-le 3.

§ 652

lg 3 kohaldub olukorras, kus töövõtja ütleb lepingu üles ja nõuab tellijalt kokkulepitud tasu. Antud juhul ei ole sellise olukorraga tegemist. Esiteks taganes lepingust hageja ehk tellija ja lepingut ei öelnud üles kostja ehk töövõtja. Teiseks ei nõua kostja (töövõtja) hageja (tellija) käest kokkulepitud tasu.

1. Kaasomanike kaasamine ehitusteatise (või ehitusloa) menetlusse on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustus ja ei takista projekteerijal enda lepinguliste kohustuste täitmist ehk parkla ehitusprojekti koostamist ja ehitusregistri kaudu ehitusteatise (või ehitusloa) taotluse esitamist. Poolte vahel töövõtulepingu sõlmimise ajal kehtinud ehitusseadustiku regulatsioon nõudis parkla ehitamiseks ehitusloa saamist. 4 2-17-2084 KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
3. 29.06.2015 edastas hageja kostjale lähteülesande projekteerimistööde hinnapakkumise tegemiseks ning pooled leppisid kokku lepingu täitmise tingimused ning 13.07.2015 kirjaga ka omapoolsed nõudmised. Lähteülesandeks oli eelnevalt teise projekteerimisbüroo poolt koostatud Kiisa tn 7 heakorra joonised, millest kostja projekteerimisel ka lähtus. Kostja juhtis hageja tähelepanu algdokumentatsioonis olevatele puudustele viivitamatult, kuid hageja ei ole puuduseid täies ulatuses senini kõrvaldanud. Kostja esitas esialgse eskiisilahenduse hagejale kooskõlastamiseks 20.08.
4. Projektilahenduse läbivaatamisel esitas hageja pidevalt täiendavaid nõudmisi teostatud töö muutmiseks, kuigi teostatud ja hagejale 20.08.2015 edastatud töö vastas lähteülesandele. Ajaperioodil 07.-15.09.2015 esitas kostja kokku 5 erinevat projektilahendust, mille hageja lõpuks kooskõlastas. 11.12.2015 edastas kostja hagejale teate, millest nähtub probleem seonduvalt projekti haljastuse inventariseerimisega. Asendusistutuse plaani esitas hageja kostjale alles 28.01.2016, milles olevale vastuolule juhtis kostja taaskord tähelepanu. Vastavad puudused on hagejal tänaseni kõrvaldamata, mistõttu puudub kostjal ka parima tahtmise korral võimalus lepingut täita. Hageja jättis täitmata oma kohustuse anda kostjale üle korrektne haljastust puudutav dokumentatsioon ja jäi ise vastuvõtuviivitusse. Kostja kohustused on kinnise loeteluna toodud töövõtulepingu p-s 2.2 ja need ei sisalda nõuet haljastust puudutavaid dokumente tellida. Hageja tegevusetusest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik võetud kohustusi õigeaegselt täita. Kostja töökohustuste hulka töövõtulepingu raames ei kuulunud hinnangu andmine kolmandate isikute teostatud töödele. Kostja on teostanud kõik tööd, milles on lepingu p-des 4.2.1-4.2.3 kokku lepitud, sh ka projekteerimisdokumentatsiooni ehitusloa väljastamiseks linnavalitsusele esitanud. Vastav ehitusluba jäi väljastamata hagejast tulenevatel asjaoludel. Kostja on teostanud ja hagejale üle andnud neljast tööetapist kolm, st kostjal on õigus tasule summas 2025 eurot, millest hageja on tasunud vaid 1350 eurot.
5. Tõepoolest haljastuse inventeerimise dokumendid jõudsid kostjani alles 28.01.2016, mis oli hageja poolne oluline lepingu täitmisega viivitamine. Juulis 2016 sai kostja ehitusprojektile kooskõlastused erinevatelt linna ametiasutustelt. Tööde lõpetamist ja edasiste kooskõlastuste võtmist jäi takistama asjaolu, et hageja liikmed ei ole kostjale korduvale küsimisele vaatamata toimetanud omapoolsete kooskõlastustega projektidokumenti, mille kostja esitas hageja juhatuse liikmele P P. Hageja viivitamine ja kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine pärssis kostja kohustuste täitmist ning vajalikud juhised ja materjalid jäid hageja poolt kostjale õigeaegselt edastamata. Seega on kostja endiselt seisukohal, et hageja ise on vastuvõtuviivituses ning takistab kostjal lepingu täitmist. Hageja ei ole täitnud

§ 652lgst 1 tulenevat kaasaaitamiskohustust.

1. Projekti koostamisel tuleb järgida Tallinna linna ehitusmääruse § 31 alusel väljastatud projekteerimistingimusi ja projekti peavad enesestmõistetavalt kooskõlastama ka kõik kinnisasja kaasomanikud (vt AÕS § 72 lg 1). Lisaks projektdokumentatsiooni digitaalsele vormistamisele, vormistas kostja paberdokumentatsiooni mitmes eksemplaris (Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 13 lg 4), millest ühe andis P P kaasomanike allkirjade kogumiseks (nõusolekud on vajalikud ehitusloa saamiseks), mille üleandmise kohta kirjalikku akti ei vormistatud, kuna see on eluliselt tavapärane ning kostja eeldas, et ühistu ja selle juhatuse liige hr P on ise ka ehitusloast huvitatud. 5 2-17-2084 Kaasomanike kooskõlastustega projektdokumentatsiooni ei ole kostjale tänaseni tagastatud. Ilma kaasomanike kooskõlastusteta ehitusluba ei väljastata ja siinjuures ei ole oluline, millised organisatsioonid on eelnevalt kooskõlastused andnud või andmata jätnud. Seega kokkuvõtvalt üritab hageja kohut eksitada.
2. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tõlgendus EhS sätetele on kardinaalselt muutunud ning hoolimata asjaolust, et 22.05.2015 projekteerimistingimuste p 11 kohaselt oli kaasomanike kooskõlastus vajalik, siis juba alates
3. a lõpust seda enam ei nõuta. Seega, kuna pooltel ei ole vaidlust, et kostja on ehitusprojekti koostanud ning ehitusluba pole vaja taotleda ja ka ehitusteatist ei ole vaja esitada, siis on kostja oma kohustused täies ulatuses täitnud. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel tasutud summa tagastamist. See nõue võiks kuuluda rahuldamisele

§ 108

lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Taolise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

§ 635

lg 1 järgi kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagist lähtuvalt tuleneb nõue (rahaline kohustus) tagasitäitmise võlasuhtest –

§ 189

lg 1 esimese lause kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist (kui ta tagastab kõik üleantu).

1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 26.07.2015 projekteerimistööde töövõtuleping, mille p 1.1 kohaselt kohustus kostja hageja ülesandel tegema Kiisa tn 7, Tallinna linnas asuvale kinnistule juurdepääsu ja parkimisala rajamise ehitusprojekti koos geodeetilisi alusplaaniga põhiprojekti staadiumis, kooskõlastama ehitusprojekti ja taotlema ehitusloa. Pooled ei vaidle ka selle üle, et lepingu p 4.2 kohaselt pidi tööde eest tasumine toimuma etapi viisiliselt neljas võrdses osas pärast igat teostatud tööde väljastust tellijale ning hageja tasus 23.09.2015 kostjale töö esimese ja teise etapi eest kokku 1350 eurot. Samuti ei vaidle pooled, et Kiisa 7 kinnistul olemasoleva haljastuse inventeerimine ei kuulunud kostja lepingujärgsete ülesannete hulka ning hageja esitas kostjale haljastuse inventeerimise dokumendi lõplikul kujul 28.01.
3. Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas hageja võis töövõtulepingust taganeda (st kas esinevad lepingust taganemise materiaalsed eeldused). Seejuures on pooltel erimeeluses esmalt küsimuses, kas kostja poolt jäid lepingulised kohustused (osaliselt) täitmata hagejast sõltuvatel põhjustusel ehk kas hageja jäi vastuvõtuviivitusse

§ 119mõttes.

16. Töövõtulepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (

§ 118

ja § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine

§ 116

mõttes.

§ 188

lg 1 järgi taganeb 6 2-17-2084 lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg-st 1 lähtuvalt tuleb taoline kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kostja ei ole menetluses selgesõnaliselt vaidlustanud hageja poolt 12.09.2016 saadetud kirja (täiendava tähtaja andmine kohustuse täitmiseks; vt tl 14-15) ega 03.01.2017 saadetud taganemisavalduse (vt tl 34-36) kättesaamist ning vaidlustamise tahe ei ilmne ka kostja muudest avaldustest. Seetõttu kohus eeldab TsMS § 231 lg-st 4 lähtudes kõnealuse asjaolu omaksvõttu. Lisaks puudub põhjus kahelda taganemisavaldus(t)e kättesaamises, kuna kostja on 12.09.2016 taganemisavaldusele 29.12.2016 kirjaga vastanud (vt tl 16-33). Riigikohus on leidnud, et

§ 116

lg-st 5 järelduvalt võib juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette näha, et kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu lõpetamine (vt Riigikohtu 29.032010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-10, p 11).

§ 116

lg 5 järgi leping lõpeb, kui võlgnik täiendava tähtaja jooksul kohustusi ei täida (vt Riigikohtu 04.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-14, p-d 9 ja 10; 14.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-16, p 14). Kuna 12.09.2016 taganemisavalduse tagajärg saabus pärast avalduses ette nähtud tähtaja (02.01.2017) möödumist automaatselt, ei pidanud hageja esitama uut taganemisavaldust (03.01.2017). 17.

§ 188

lg-st 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Seega omab lepingupoole taganemisavaldus õiguslikke tagajärgi üksnes juhul, kui on täidetud lepingust taganemise materiaalsed eeldused. Hageja käsitluse kohaselt on ta lepingust taganenud, kuna kostja ei suutnud töid lõpetada tähtaegselt – ei esitanud hagejale kooskõlastatud ehitusprojekti ja ehitusluba hiljemalt 02.01.2017. 18. Kohus märgib, et mistahes võlaõigusliku õiguskaitsevahendi rakendamise eelduseks on

§ 101

lg-st 1 tulenevalt kohustuse rikkumine, st võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). Tulenevalt

§ 116

lg-st 1 võib pool lepingust taganeda üksnes olulise lepingurikkumise korral.

§ 116

lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist ka juhul, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust

§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

§ 647

lg 1 järgi loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda (

§ 647lg 3).

Kohtu hinnangul ei saaks kostja väidetavat lepingurikkumist kõiki asjaolusid arvestades pidada oluliseks lepingurikkumiseks

§ 647

lg 1 tähenduses ning töövõtulepingust taganemine täiendava täitmise tähtaja andmiseta võimalik ei olnud. Ka hageja on ilmselt samal seisukohal, kuna andis oma 12.09.2016 kirjaga kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (vt tl 14-15). Samas on hageja pärast viidatud kirja saatmist tasunud 23.09.2015 kostjale lepingu p-de 4.2.1 ja 4.2.2 alusel 1350 eurot (vt tl 37), mis tõendab lepingu osalist (st kahe tööetapi) täitmist. Kostja väidete järgi on ta hagejale üle andnud neljast tööetapist kolm, kostja on teostanud kõik tööd, milles on lepingu p-des 4.2.1-4.2.3 kokku lepitud, sh on ka projektdokumentatsiooni ehitusloa väljastamiseks linnavalitsusele esitanud (vt tl 20-32, 89-90). Neljas etapp – ehitusloa väljastamine jäi teostamata hagejast tulenevatel põhjustel. Eelneva üle poolte vahel puudub ka vaidlus. Hageja 7 2-17-2084 jättis kõrvaldamata puudused asendusistutuse plaanis, mille ta esitas kostjale 28.01.2016 (ka selle üle puudub vaidlus) ning juulis 2016 sai kostja ehitusprojektile kooskõlastused erinevatelt linna ametiasutustelt (vt tl 89-90), kuid tööde lõpetamist ja edasiste kooskõlastuste võtmist jäi takistama asjaolu, et hageja liikmed ei ole kostjale toimetanud omapoolsete kooskõlastustega projektidokumenti, mida nõuab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projekteerimistingimuste p 11 (vt tl 58 pöördel-61 pöördel). Nimetatud projekteerimistingimuste p-st 11 lähtuvalt tuleb ehitusprojekt koostada mh kõikide maaomanike või –kasutajatega, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab. Vaidlus puudub, et hageja ei ole kostjale sellist kooskõlastust edastanud. Hilisem seadusemuudatus ei puuduta käesolevat asja. Seega ei saanud kostja täita lepingust tulenevat kohustust lõpuni hagejast tulenevatel asjaoludel.

§ 119

lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu.

§ 101

lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hageja õigustatud töövõtulepingust taganema isegi juhul, kui kostjat saaks lugeda lepingut rikkunuks.

1. Lähtudes ülaltoodust, jätab kohus hageja nõude 1350 euro tagastamiseks rahuldamata. Samadel põhjustel ei kuulu rahuldamisele ka hageja alternatiivselt esitatud nõue lepingu p 3.5 alusel mõistliku hüvitisena 1350 euro väljamõistmiseks lepingust taganemise tõttu. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud asjas jätta hageja kanda.
3. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
4. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 8