KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2011, Tartu Haldusasja number 3-09-2859 Haldusasi T.T.e kaebus kinnipeetava tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- juuni
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus T.T.e apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja T.T. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- juuni
- a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. Viru Vangla 08.07.
- a individuaalse täitmiskava MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- T.T. esitas 01.12.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 08.07.
- a kinnipeetava individuaalse täitmiskava (edaspidi ITK) tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole T.T.e ITK-s märgitud kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise üle koos elektroonilise valve kohaldamisega, tegevusi riskide maandamiseks ja tegevuste ajagraafikut ning kinnipeetava nõusolekut. Konkreetsed sekkumised planeeritakse ühe aasta lõikes kalendrikuu täpsusega. Kaebaja märge, et ta on tutvunud ITK-ga, ei tähenda tema nõustumist selle haldusakti sisuga. ITK-s on hulgaliselt ebatäpsusi ja vigu, millistest kaebaja koheselt ja edaspidi korduvalt teavitas inspektor-kontaktisikut, kes lubas vead parandada. Kaebaja esitas vaide vangla direktorile 08.10.2009 taotledes ITK-s faktivea parandamist. Vaide saatus on teadmata, sest vaideotsust ei ole kaebajale edastatud. Kinnipeetavad, kes on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega, on soodsamas olukorras kui kinnipeetavad, kes taasühiskonnastava tegevusega hõivatud ei ole. Viru Vangla loeb taasühiskonnastavaks tegevuseks vaid neid tegevusi, mis on vangla poolt määratud, sh ITK-s kajastuvad tegevused, kuid näiteks individuaalne keeleõpe, kunsti- või draamaring ei ole vangla arvates taasühiskonnastav tegevus. Sellest tulenevalt on kaebaja pidanud pool aastat olema kambris, mille uks avatakse vaid viieks tunniks ööpäevas. Väljaspool kambrit peaks viibima kaheksa tundi või enam. Kaebaja soovib osaleda taasühiskonnastavates tegevustes, aga talle seda ei võimaldata. Ettekäändeks tuuakse vastavate tegevuste puudumine kaebaja ITK-s, millega aga rikutakse kaebaja õigusi, sest selline tegevus ei soodusta ümberkasvamist positiivses suunas ja mittekuritegulikule teele püsima jäämist. Juhul, kui kohus leiab, et ITK tühistamine täies ulatuses ei ole põhjendatud, siis kaebaja taotleb selle tühistamist osas, kus on märgitud, et kinnipeetav sooritas kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- juuni
- a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei tulene õigusaktidest kohustust arvestada kinnipeetava ettepanekutega ning arvamustega ITK-sse märgitud tegevuste osas ja seetõttu ei pea kinnipeetav ITK-ga nõustuma. Kinnipeetav ei ole pädev hindama, millised tegevused on talle vanglas vajalikud või mittevajalikud ning selle üle otsustavad inspektorkontaktisikud, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad, kes on võimelised kinnipeetava isikut ja tema jaoks vajalikke tegevusi objektiivselt ja erinevatest aspektidest lähtudes hindama. Pädevate valdkondade spetsialistide hinnang kajastub riskihindamises, mille alusel koostatakse kinnipeetava ITK. Vanglal ei ole kohustust tutvustada kinnipeetavale riskihindamise tulemusi, kuid kinnipeetava ITK koostamise ja rakendamise juhendi § 5 lg 2 kohaselt tutvub inspektor-kontaktisik riskihindamiste tulemusega ja teiste kinnipeetavat puudutavate materjalidega ning selgitab kinnipeetavale riskihindamise tulemusi. Viru Vangla andmetel viisid kaebaja riskihindamise läbi Tallinna Vangla teenistujad, kuna ta viibis sel ajal Tallinna Vanglas. Läbiviidud riskihindamise tulemusena tehti ettepanek paigutada kaebaja Viru Vanglasse. Kaebaja ümberpaigutamisel Viru Vanglasse ei koostatud talle uut riskihindamist ning tugineti juba olemasolevale riskihindamisele, mille alusel koostati talle ITK. ITK-st nähtub, et kinnipeetav sooritas kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kaebaja käitles suures koguses erinevaid narkootilisi aineid ja nende kogust arvestades pidi ta saama paratamatult oma tegevusest materiaalset kasu. Seega vastab tegelikkusele ITK-s märgitu, et kuritegu sooritati kasu saamise eesmärgil. Viru Vangla lähtub siseriiklikest õigusaktidest ning vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 8 lg-st
- Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks ettenähtud vabal ajal, mida peab olema vähemalt 4 tundi. Võimalus viibida rohkem väljaspool kambrit avaneb kaebajale siis, kui ta kaasatakse mõnda taasühiskonnastavasse tegevusse. Programmides osalemine on soovituslik ning vangla ei ole endale võtnud kohustust võimaldada programmides osalemist, sest see sõltub vangla rahalistest võimalustest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- T.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- juuni
- a otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kuigi kaebaja suhtes on 03.08.
- a koostatud uus ITK, jääb kaebaja taotluse juurde, et tühistataks 08.07.
- a koostatud ITK ning lisataks ITK-sse tegevuste ajakava. ITK tühistamata jätmise korral on ta palunud tuvastada ITK õigusvastasus. Põhjendatud huvina märgib kaebaja asjaolu, et kuna vaidlusalune ITK on lisatud tema isiklikku toimikusse ja selle alusel koostatakse iseloomustusi, mida kohus arvestab tema 2 võimalikul ennetähtaegsel vabastamisel. Kaebajal puudub kindlus, et vaidlustatud ITK-s olevaid andmeid ei võeta tulevikus arvesse, eelkõige väidet, et ta on kuriteo sooritanud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kaebaja kinnitab, et ta ei soovi esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.
- Viru Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus nõuda konkreetseid tegevusi riskide maandamiseks. Vangla teeb selle otsuse, millised tegevused on kinnipeetavale vajalikud. Oluline on, kas tegevusi on peetud soovituslikuks või kinnipeetavale kohustuslikuks. T.T.e vaidlusaluses ITK-s on programmide läbimine märgitud soovituslikuna. Seega ei ole peetud programmide läbimist hädavajalikuks riskide maandamiseks ning kaebajal puudub õigus nõuda ITK-s soovituslikena märgitud programmide läbimist. Teiste kinnipeetavate sotsiaalprogrammides osalemine ei puuduta kaebaja õigusi. 05.08.2010 kinnitati kaebaja uus ITK, kus ei ole märgitud, et kaebaja on kuriteo toime pannud materiaalse kasu eesmärgil. Samuti on ITK-s poolaasta kaupa planeeritud tegevused riskide maandamiseks. Seega puudub kaebajal põhjendatud huvi 09.07.2009 kinnitatud ITK õigusvastasuse tuvastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- juuni
- a otsus tuleb jätta muutmata ning T.T.e apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Justiitsministri 14.05.
- a määrusega nr 21 kehtestatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi § 1 lg 1 kohaselt on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Sellest tulenevalt ei ole kinnipeetava ITK üldjuhul haldusakt, sest programmilise ja soovitusliku iseloomu tõttu puudub ITK-s sätestatul regulatiivsus (vt HMS § 51 lg 1). Täitmiskava ühelgi sättel ei ole vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Riigikohtu halduskolleegium on 17.06.
- a lahendi nr 3-3-1-95-09 p-s 19 asunud seisukohale, et juhendile vastava täitmiskava vaidlustamine kohtus ei ole võimalik, kuna täitmiskava ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi. Samuti ei ole selles ette nähtud ka eesmärkide saavutamiseks selliseid otsuseid, millega on piiratud kaebaja õigusi. Antud juhul on tegemist juhendile vastava täitmiskavaga ja seega ei ole seda võimalik kohust vaidlustada ei tuvastamis- ega tühistamisnõude esitamisega.
- Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, milles palub vaidlustatud ITK-sse lisada tegevuste ajakava. 09.07.
- a kinnitatud ITK on kaebaja suhtes kehtivuse kaotanud 05.08.
- a uue ITK koostamisega. Selles on välja toodud tegevused riskide maandamiseks ja tegevuste ajakava. Kuna kaebaja suhtes riskide maandamise tegevus toimub praegusel momendil uue ITK alusel, siis puudub vajadus teha vastustajale ettekirjutus, et vaidlustatud ITK-sse tehtaks parandused ja kantaks sinna tegevuste ajakava. Seega jääb kaebaja taotlus vanglale ettekirjutuse tegemiseks rahuldamata. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi