← Eesti

3-14-51309/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi 23.03.2016, Tartu 3-14-51309 T.T.e kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses 16.10.2013 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse etapeerimisega Tartu Halduskohtu 27.02.

  1. a otsus T.T.e apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja T.T. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
  2. Võtta väljavõte T.T.e tervisekaardist haldusasja materjalide juurde.
  3. Jätta T.T.e apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.02.
  4. a otsus muutmata.
  5. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 22.04.2016 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Kinnipeetav T.T. esitas 25.03.2014 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses tema transportimisega 16.10.2013 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse. Tartu Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse 03.06.
  7. a otsusega nr 1-13/631-2 rahuldamata.
  8. T.T. esitas 29.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt etapeeriti teda lubatust kitsamates tingimustes kaks tundi, mis tekitas temas piinu ja vaevusi. Etapeerimisel ei arvestatud kaebaja tervislikku seisundit. Kuigi saatebussis oli istekohti neli, ei võimaldanud iste laius neljale täiskasvanud meesterahvale piisavalt isteruumi ning põrandapind oli alla 0,4 m
  9. Sellest tulenevalt oli tegemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitsekonventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumisega ning kaebaja nõuab hüvitist 1000 eurot.
  10. Tartu Halduskohus jättis 27.02.
  11. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. Halduskohus tuvastas, et kaebajat transporditi neljakohalises bussis, kus peale tema viibis veel kolm kinnipeetavat. Nimetatud buss oli soetatud Justiitsministeeriumi korraldatud riigihanke korras ning Tartu Vangla kasutuses alates oktoobrist
  12. Neljakohalise bussi mõõtmeteks on vangla märkinud 90x176 ning iga saadetava kohta on kasutada 44 cm2 ruumi. Bussis oli seega neljale inimesele istumiseks piisavalt ruumi, isegi kui tegemist oli keskmisest suuremate kehamõõtmetega isikutega, kes istusid külg-külje kõrval. Kui sõidu kestvus oli kaks tundi, siis selle aja vältel ei saanud kaebajal tekkida selliseid piinu, mis oleks kahjustanud kaebaja tervist või tekitanud suuri kannatusi. Ebamugavustunde tekkimist ei saa käsitleda piinamise või alandava kohtlemisena EIÕK art 3 mõistes. Kuigi kehtivas õiguses ei ole sätestatud miinimumnõudeid põrandapinnale saatebussis, saab asuda seisukohale, et saatebussis on kohustuslik ruum samas suurusjärgus nagu ühistranspordis kasutatavas reisibussis. Kuna kaebaja tervisekaardi andmetel puudub märge, et ta vajab tervislikel põhjustel eritingimusi transportimisel, ei pidanud vangla kaebaja transportimiseks eritingimusi looma. Isegi kui kaebaja tundis kahetunnisel sõidul seljahaigustega seonduvalt ebamugavustunnet, ei saanud see kaasa tuua hilisemat tervisekahjustust ega tekitada väljakannatamatuid piinu. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes saab inimväärikust alandavaks pidada selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Tartu Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud, mille tagajärjel oleks saanud kaebajale tekkida valu, kannatused ja piin ning samuti pole tuvastatud kaebaja ebainimlik kohtlemine ning tema inimväärikuse alandamine. Kui kaebajal oleks tekkinud reaalsed kannatused või alandus, ei oleks ta vangla poole pöördunud alles pool aastat pärast sündmuse toimumist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  13. T.T. esitas Tartu Halduskohtu 27.02.
  14. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja hinnangul ei ole kohus aru saanud esitatud mõõtmetest ning on ebaõigesti järeldanud, et kui saatebussid on hangitud riigihanke teel, vastavad need järelikult nõuetele, eirates seega võimude lahususe ja uurimisprintsiipi. Kaebajat on korduvalt etapeeritud ka saatebussis olevas ühekohalises boksis, kus põrandapinda ei ole palju, kuid tingimused on sellised, et põhjust kurta ei ole. Samas on neljakohalisse boksi asetatud neli sama laia istet, mis on paigutatud teineteise kõrvale. Kirjeldatud 90 cm sügavus ei ole mitte ruum, mida etapeeritav kasutada saab, vaid boksi kogusügavus, kuhu 185 cm pikkune kaebaja ära ei mahtunud. Kuna meesterahva õlgade laius on suurem kui 44 cm, on buss valesti projekteeritud. Vale on kohtu seisukoht, et kaks tundi sõitu kõveras sundasendis ei ole piinav isikule, kellel on diagnoositud skolioos ja osteokondroos. Sellises sundasendis viibimine toob endaga kaasa umbes kahenädalase taastusravi, mille jooksul selg valutab. Kohtu seisukoht, et saatebussis on ruumi sama palju kui ühistranspordis, on meelevaldne ja absurdne.
  15. Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele kaebaja apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja hinnangul ei saa kinnipeetava õigusi rikkuda saatmisbussi tingimused põrandapinna osas, kui need on samas suurusjärgus nagu ühistranspordis kasutatavas reisibussis minimaalselt kohustuslik. Direktiivi 2001/85/EÜ I lisa p-s 7.7.8.1.3 on sätestatud minimaalne lubatav ühe istuja ruumi laius 400 mm, seega on saatebussis tagatud kaebajale pindala, mis on võrreldav Euroopa Liidu direktiiviga. 2-3 tunni pikkune teekond ei ole selline, mille käigus peaks inimene ennast ilmtingimata sirutama. Arusaamatuks jääb, kuidas halduskohus on võimude lahususe printsiipi rikkunud ning apellatsioonkaebusest ei selgu ka, milliseid tõendeid oleks halduskohus pidanud täiendavalt asja lahendamiseks koguma või millised tõendid jättis halduskohus uurimata. Vastustaja hinnangul ei jätnud halduskohus kaebaja kaebust rahuldamata üksnes põhjusel, et saatemasinad on soetatud riigihanke korras. Tervisekaardi andmetel ei ole kaebaja pärast 16.10.2013 pöördunud meditsiiniosakonna poole tervisekaebustega, mis olid tingitud tema etapeerimisest Tartu Vanglasse ning tema tervislik seisund võimalas 7 päeva pärast transportimist teha voodil turiseisu. Kaebaja väide kahenädalase valu ning taastusravi vajaduse kohta on tervisekaardi andmetest lähtuvalt tõendamata ega anna alust asuda halduskohtu otsuses märgitust teistsugusele seisukohale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.02.
  17. a otsus tuleb jätta muutmata ja T.T.e apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde väljavõtte kaebaja tervisekaardist. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
  18. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et kohus on rikkunud uurimisprintsiipi. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et iga kinnipeetava kohta oli tagatud 44 cm laiune iste nagu on see tagatud ka konvoeerimisel kasutatavates bussides, kus on olemas eraldi boksid. Kaebaja on kinnitanud ka seda, et boksides on kasutatavad samasugused istmed. Halduskohus on õigustatult leidnud, et kaebajale oli saatebussis tagatud ruum, mis on võrreldav Euroopa direktiiviga reisibussis minimaalselt nõutud ruumiga ja sellise pindalaga ruumis saatmine ei saa tekitada kaebajale rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis kinnipidamisega paratamatult kaasnevad. Sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.
  19. a otsus nr 3-3-1-56-15, mille p-des 21-22 on Riigikohus leidnud, et 0,45 m2 pindalaga bussikong ei ole eraldivõetuna inimväärikust alandav. Kuigi praegusel momendil ei olnud tegemist kongiga, oli kaebaja kasutuses samas ulatuses pinda ja seega ka antud juhul on kohaldatavad Riigikohtu seisukohad. EIK lahenditest ei saa teha järeldust, et on olemas mingisugune absoluutse pindala määratlus, millest väiksemal on kinnipeetava transportimine õigusvastane. Samuti on halduskohus õigustatult viidanud ka sellele, et ka tavaelus võib esineda olukordi, kus isiklikus sõidukis või ka ühistranspordis võib ette tulla, et isikutel võib olla vähe ruumis istumiseks, kuid see ei saa viia järeldusele, et kinnipeetaval peab olema õigust suuremale ruumile. Kuigi kaebaja on viidanud sellele, et kohtu järeldus, et saatebussis on sama palju ruumi kui ühistranspordis, on meelevaldne ja absurdne, siis ei ole ta esitanud ühtki põhjendust, miks annaks alust väita, et selline kohtu põhjendus ei ole asjakohane. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebaja etapeerimine selliste mõõtmetega saatebussis ei ole õigusvastane ja puudub alus tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks.
  20. Mis puudutab kaebaja väiteid talle tekitatud tervisekahju osas, siis leiab ringkonnakohus, et need väited tuleb jätta tähelepanuta. Kaebaja ei ole vastustajale esitatud kahju hüvitamise taotluses väitnud seda, et talle oleks sellise etapeerimisega tekitatud mingi tervisekahju (tl 16). Seega on vastustaja õigustatult viidanud sellele, et kuna selle väite osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, siis puudub kohtul alus ka selles osas seisukohta võtta. Pealegi on vastustaja viidanud ka sellele, et kaebaja tervisekaardist nähtuvalt ei ole kaebaja pärast 16.10.2013 toimunud etapeerimist pöördunud meditsiiniosakonna poole seoses kaebustega tervise üle seoses etapeerimisega. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda vastustaja sellekohases väites.
  21. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv 30 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.