2-20-11730 KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-11730

) § 6 lg 3 alusel. Võlausaldaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ajutise halduri tasu ja kulude katteks deposiiti tasunud.

1. 10.09.2020 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde ning lisas, et palub jätta ajutine haldur nimetamata, kuid teha määrus, millega ta saaks pöörduda Töötukassasse seaduses ettenähtud hüvitise saamiseks. Võlgnik istungile ei ilmunud. Kohus määras otsustada ajutise halduri nimetamine 10 päeva jooksul. Kohtumääruse põhjendused
2. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.

§ 11

alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku.

§ 15

lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. 6.

§ 11

lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. 7. Kohus võttis 18.08.2020 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajat tasuma

§ 11alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti.

Töötaja deposiiti ei tasunud. Kohus peab seega hindama, kas avalduse esitanud töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. 2

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Lg 5 ütleb, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.

1. Võlausaldaja S. K.i pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni 27.06.2018 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/933/18 mõisteti võlgnikult ehk tööandjalt töötaja kasuks välja brutotöötasu 2317,86 eurot. Otsus jõustus 31.08.
3. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on töötaja pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, kuivõrd nõude osas on olemas jõustunud Töövaidluskomisjoni otsus. Võlausaldaja avalduse kohaselt ei ole võlgnik nimetatud otsusest tulenevaid kohustusi täitnud.
4. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole ise pankrotiavalduse osas oma seisukohta esitanud. Võlausaldaja on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule kohtutäitur A. P. poolt 04.08.2020 väljastatud teate täitmise võimatusest täiteasjas nr 024/2018/
5. Teates on märgitud, et võlgnik ei oma registritesse kantavat kinnis- ega vallasvara, samuti puudub muu materiaalset väärtust omav vallasvara. Võlgnikule kuuluvad pangaarved on arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid. Äriregistrist nähtuvalt on võlgnik kantud registrisse 07.02.2017 ning ühtegi majandusaasta aruannet registrile esitatud ei ole. Viidatud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.
6. Eeltoodust tulenevalt esineb alus

§ 11lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks.

Kohus on tuvastanud, et töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 15

lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetluse.

1. Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 15

lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik 3