Obsah (4)

§ 39§ 37§ 38§ 67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 2. september 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-2529 Haldusasi T

) § 67 p-s 1, § 37 lg-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.

1. sätestatud nõuete rikkumise eest ühe pikaajalise kokkusaamise keeluga. T.T. esitas 17.05.
2. a käskkirjale nr 6.-3/979-D vaide, mis jäeti 30.08.
3. a otsusega rahuldamata.
4. T.T. esitas 29.09.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 17.05.
5. a käskkirja nr 6.-3/979-D tühistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks võimaldada T.T.ele pikaajaline kokkusaamine. Kaebuse kohaselt ei antud T.T.ele võimalust kõigi seadusest ning „Koristaja ohutusjuhendist (kinnipeetavatele)“ tulenevate tingimuste järgimiseks, mistõttu oli tööle asumise korraldus õigusvastane. Kaebaja oli valmis töötama arvestades enda tervislikku seisundit, ainult vajalike kaitsevahendite olemasolul (tööriided). Kaitsevahendeid kaebajale ei väljastatud. Korralduse andnud vanglaametnik ei selgitanud 17.04.2010, millisel põhjusel oli vajalik T.T.e tööle rakendamine laupäeval. Samuti ei selgitatud, et koristamine oleks nn. eripärane töö

§ 39lg 3 kohaselt.

Kaebaja omas tööle määramisel ja omab tänini vangla meditsiiniosakonna poolt väljastatud astmapiipu. Seega oli kaebaja keeldumine töö tegemisest ilma täiendavate tervisekaitsevahenditeta põhjendatud. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis 31.01.
2. a otsusega T.T.e kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja vaidlustanud 12.04.
3. a käskkirja nr 6.-2/229-T, millega ta tööle määrati. Kuna nimetatud käskkirja ei ole tühistatud, on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-de 60 ja 61 mõistes tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Ka ei ole kaebaja nimetatud käskkirja tutvustamisel maininud, et ta kasutab astmapiipu ning seetõttu on majandustöödel abitöölisena töötamine talle tervise tõttu vastunäidustatud, vaid märkis, et ta ei soovi töötada laupäeviti ja pühapäeviti ning soovib täpset tööjuhendit. Kaebaja põhjendas tööle asumisest keeldumist 17.04.2010 sellega, et tal puudusid kaitsevahendid, koristaja erialale vastav väljaõpe ning talle ei tutvustatud ohutustehnika nõudeid. Antud seisukoht on otsitud ja vastukäiv kaebaja väitega, et ta ei ole töö tegemisest keeldunud. Kuna kaebaja seisukoht tema tööle määramise käskkirjaga tutvustamisel oli, et ta ei soovi töötada laupäevadel, pühapäevadel ja riigipühadel ning ta soovib täpset tööjuhendit, siis ei saanud vanglaametnikud teda ka sunniviisiliselt tutvustada tööpiirkondade, töövahendite kasutamise ning ohutustehnikaga. Kaubandusvõrgus kättesaadavate üldpuhastusainetega töötamiseks ja nendega koristamiseks ei ole vaja eraldi väljaõpet, eriharidust ega spetsiaalseid ohutusnõuete alaseid teadmisi. Koristamine ei ole sedavõrd ohtlik tegevus, et sellele oleks kehtestatud eraldi ohutusnõuded. Koristustööd ei saa ka pidada sunniviisiliseks tööks, kuna kohustuslikul jõukohasel tööl on kasvatuslik ja hariv iseloom. Vaidlust ei ole selles, et ajal, kui kaebajale anti korraldus tööle asuda, ei olnud tema meditsiinikaarti tehtud märget bronhiaalastma diagnoosi kohta. Töökohustusest on vabastatud vaid

§ 37

lg-s 2 sätestatud nõuetele vastavad kinnipeetavad, kuid kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vastanud. Vanglaametniku korraldus tööle asumiseks oli seaduslik, kinnipeetav on kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning korralduse mittetäitmisega pani T.T. toime distsipliinirikkumise. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. T.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada 31.01.
2. a otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. 2 Tartu Halduskohtu Apellatsioonkaebuse kohaselt ei selgu kohtuotsusest, miks oleks kaebaja pidanud vaidlustama õiguspärast 12.04.
3. a haldusakti. Haldusakti õiguspärasus ei välista asjaolu, et haldusakti alusel antud korraldus võib olla õigusvastane. Kaebaja ei ole asunud seisukohale, et tal ei olnud 12.04.
4. a käskkirja alusel kohustust töötada. Kaebajalt võeti allkiri käskkirjale nr 6-2/229-T ajal, kui ei olnud läbi viidud instruktaaži. Halduskohus jättis arvesse võtmata kaebaja tervisliku seisundi. Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja oli või pidi olema teadlik kaebaja tervislikust seisundist, kuna 13.04.2010 esitatud märgukirjas selgitas kaebaja oma tervislikku seisundit – astma, siirdatud nahk kätel. Kaebajal oli tulenevalt tervislikust seisundist õigus nõuda täiendavaid kaitsevahendeid, samuti tööriideid. Kaebaja keeldus töö tegemisest, kuna talle ei võimaldatud tema tervisliku seisundi tõttu vajalikke kaitsevahendeid (s. h tööriided). Kaebaja soov oli käituda õiguspäraselt. Kui kaebaja oleks täitnud 17.04.
5. a korralduse, oleks ta pannud toime õigusrikkumise. HMS § 63 lg 2 p 4 sätestab, et haldusakt on tühine, kui see kohustab toime panema õigusrikkumise. Kaebaja keeldus korraldust täitmast seetõttu, et talle ei antud võimalust kõigi seadusest ning käskkirjadest tulenevate tingimuste järgimiseks. Seega oli tööle asumise korraldus õigusvastane, s.t tegemist oli tühise haldusaktiga.
6. Viru Vangla vaidleb T.T.e apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole T.T.el vanglas olles diagnoositud astmat ja astmapiip ordineeriti 04.06.2009 T.T.ele seoses ägeda köhaga. Arst on märkinud, et kaebaja võib töötada kummikinnastega, mis tähendab, et töötamiseks ei ole vaja respiraatormaski. Kaebaja väited tööohutuse, tööriietuse ja vastava instruktaaži läbiviimise kohta on otsitud. Juhiseid ja selgitusi antakse nendele kinnipeetavatele, kes ka reaalselt tööle hakkavad. Kuna keeldujaid on palju, ei ole otstarbekas teha instruktaaži enne, kui ei ole teada, kas kinnipeetav asub tööle või mitte. Kuna T.T. keeldus töötamast, ei pidanudki ametnikud instruktaaži läbi viima. Kaebaja väide, et antud korraldus oli tühine, on ebaõige. Mingisugust õigusrikkumist korraldust täites kaebaja toime pannud ei oleks. Osakonna koristamine ei ole spetsiifilisem, kui seda on kambri koristamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 31.01.
8. a otsus tuleb jätta muutmata ning T.T.e apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise.
9. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult viidanud

§-le 37 lg 1, mis sätestab kinnipeetava kohustuse töötada. Sama seaduse § 67 p 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele ning analoogse kohustuse sätestab ka Viru Vangla kodukorra p 8.1.

1. Asja materjalidest nähtuvalt määrati T.T. 12.04.
2. a käskkirjaga vangla majandustööle abitööliseks alates 12.04.2010 kuni 10.07.2010 tunnitasuga 9,90 krooni. Nimetatud käskkirja ei ole keegi tühistanud ning see on kaebajale allkirja vastu teatavaks tehtud 13.04.2010, mistõttu on HMS §-de 60 ja 61 mõistes tegemist kehtiva ja selle adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kehtiva haldusakti alusel vanglaametniku poolt antud seadusliku korralduse täitmisest ei ole kinnipeetaval õigust keelduda. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud 3 tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
3. märtsi
4. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03 p 13). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Riigikohus leidis, et vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.
5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kinnipeetavale 17.04.2010 antud korraldus asuda tööle ei olnud ilmselgelt tühine korraldus, sest see oli antud kehtiva haldusakti alusel ning kinnipeetav oleks pidanud korraldusele alluma. Samuti ei ole alust pidada kinnipeetavale antud korraldust ilmselgelt tühiseks seetõttu, et kaebajale ei tutvustatud tööohutust tagavaid töövõtteid ega töö sisekorraeeskirju, ei väljastatud isikukaitsevahendeid tulenevalt tema tervislikust seisundist ega tööriietust ja sunniti teda töötama nädalavahetusel. 9.

§ 37

lg 2 p 3 alusel ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Viru Vangla esitas kohtule materjalid (tl 47), millest nähtuvalt on enne 12.04.

1. a käskkirja väljaandmist kooskõlastanud T.T.e töötamise vanglas majandustöödel abitöölisena 09.04.2010 Viru Vangla meditsiiniosakonna vanemõde osakonnajuhataja ülesannetes. Ka T.T.e tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et ta oleks
2. a aprillist juulini pöördunud vangla meditsiiniosakonna poole põhjusel, et tervislikel põhjustel ei ole ta võimeline töötama. Samuti ei nähtu tervisekaardi väljavõttest, et kaebajal oleks ilmnenud mõni selline tervisehäire, mida võiks lugeda vastunäidustuseks vanglas koristajana töötamisele. Kinnipeetav on ise algselt märkinud tööle määramise käskkirjale, et teatud tingimustel on ta nõus töötama. Terviseprobleeme tööst keeldumise alusena ta 13.04.2010 maininud ei ole. 29.04.2010 on E. Tiinas meditsiiniosakonna õiendis märkinud, et T.T.e tervisekaardis ja vastavas elektroonilises arvutiprogrammis ei ole märget selle kohta, et T.T.el oleks vanglas diagnoositud bronhiaalastma. Seoses kinnipeetava nahaprobleemiga on õiendis märgitud, et desinfitseerivate vahenditega kokkupuutel tuleb tal kasutada kummikindaid. 06.04.2011 on ka Viru Vangla arst V. Pronevitš kinnitanud vangla direktorile väljastatud tõendis, et T.T.el tervisega seotud vastunäidustusi koristajana töötamiseks ei ole olnud. Bronhiaalastmat ei ole tal vanglas diagnoositud ja
3. a anti talle Ventolin inhalaator seoses ägeda köhaga, mitte astma diagnoosimise tõttu. Seoses kaebajal diagnoositud dermatiidiga on tõendis märgitud, et koristamisel võib ta töötada kummikinnastega. Viru Vangla selgitas 15.12.2010 vastuses, et 04.06.2009 kaebaja tervisekaardile tehtud märge “asthma bronhiale anamneesis” tähendab seda, et kinnipeetav on seda oma sõnul põdenud. Seega ei ole tõendamist leidnud kaebaja väide, et talle tööleasumise korralduse andmine oli ilmselgelt tühine, kuna ta ei võinud oma tervislikust seisundist tulenevalt sektori koristajana töötada. Samuti ei ole tõendamist leidnud kaebaja väide, et korraldus tööle asuda oli tühine seetõttu, et talle keelduti väljastamast vajalikke isikukaitsevahendeid. Eelpoolkäsitletud õienditest tuleneb, et töötamisel oli seatud T.T.ele tingimuseks vaid kummikinnaste kasutamine. Viru Vangla on kohtumenetluses korduvalt selgitanud, et isikukaitsevahenditest, mida eluosakonna koristajal vaja läheb, on koristajale tagatud kummikindad ning vajadusel mask (desinfitseerimise puhul) ja vajalikud isikukaitsevahendid väljastatakse kinnipeetavale siis, kui ta asub koristama. Kuna. T.T. 17.04.2010 vastavalt vanemvalvuri ettekandele (tl 8) keeldus eluosakonda koristamast, siis ei olnud ka vajadust talle isikukaitsevahendite väljastamiseks. Toimiku materjalidega ei ole tõendatud, et T.T. oleks olnud tööleasumisega nõus, kuid keeldunud sellest põhjusel, et enne tööleasumist ei väljastatud talle kummikindaid. 4 Samuti on Viru Vangla vaidlusaluses käskkirjas selgitanud (tl 12-13), et vanglas ei ole mingisuguseid spetsiaalseid tööriideid osakonna koristajatele ette nähtud ning eraldi tööriided ja jalanõud väljastatakse tööstuse või välitöölisele ja nendele kinnipeetavatele, kes käivad ka väljas koristamas (jalutusboksides) ja võivad seetõttu ennast suurema tõenäosusega ära määrida. Osakonna koristajale, kes koristab ainult siseruumides, spetsiaalseid tööriideid ei väljastata. Seega ei ole korraldus tööle asuda tühine ka põhjusel, et kaebaja sõnul ei olnud tal osakonna koristamiseks eraldi tööriideid.
4. Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtu arvamusega, mille kohaselt ei ole usaldusväärne kaebaja väide, et tegelikult oli ta 17.04.2010 nõus tööle minema, kuid keeldus sellest põhjusel, et vanglaametnikud keeldusid talle tutvustamast koristaja töö spetsiifikat, vastavaid ohutusnõudeid ja töö sisekorraeeskirju. 17.04.2010 koostatud ettekandest ei nähtu, et kaebaja oleks tööleasumisest keeldumist põhjendanud sellega, et talle ei ole tutvustatud koristaja töö spetsiifikat ja vastavaid ohutusnõudeid. Viru Vangla selgituste kohaselt tutvustatakse kinnipeetavatele nende tööpiirkonda, töövahendite kasutamist jne. kinnipeetava esimesel tööpäeval. Kuna T.T. kirjutas juba 12.04.
5. a käskkirjale, et laupäeviti, pühapäeviti ja riiklikel pühadel ta tööle minna ei kavatse ja keeldus tööle minemast 17.04.2010, siis ei ole ringkonnakohtul põhjust kahelda vastustaja selgituses, et kuna kaebaja keeldus üldse tööle minemast, ei olnud võimalik ega vajalik tutvustada talle 17.04.2010 tema tööpiirkonda, töö sisu, töövahendeid, ohutusnõudeid jne. Kuna Viru Vanglas ei ole eraldi olemas töö sisekorraeeskirja, vaid vangla sisekorda reguleerib kodukord, millega T.T. on tutvunud 04.06.2009, siis ei saa tööleasumisest keeldumist õigustada ka sellega, et kaebajale ei ole tutvustatud töö sisekorraeeskirju.
6. Mis puudutab kaebaja väidet, et talle anti korraldus tööle asuda laupäeval, kuid

§-i 39 lg 2 kohaselt võib kinnipeetavat ületunnitööle, tööle puhkepäevadel ja riiklikel pühadel rakendada üksnes tema nõusolekul, siis ei ole ka see aluseks seisukohale, et korraldus tööleasumiseks oli tühine.

§ 38

lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.

§ 39

lg 2 sätestab, et ületunnitööle, tööle puhkepäevadel ja riiklikel pühadel võib kinnipeetavat rakendada üksnes tema nõusolekul.

§ 39

lg 3 kohaselt rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Eelpooltoodust tuleneb, et vangla võib kinnipeetavaid rakendada puhkepäevadel majandustöödel ilma nende nõusolekuta. 12. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitajal puudusid kaalukad põhjused tööst keeldumiseks, mistõttu on ta tööleminemisest keeldumisega rikkunud

§ 67

lg-t 1, § 37 lg-t 1 ja Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 ning tema distsiplinaarkorras karistamine oli põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub samuti halduskohtuga, et vaidlusalune käskkiri vastab HMS § 54 nõuetele ning distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas

§-s 64 sätestatuga. Samuti on määratud karistuse raskusaste proportsioonis üleastumiste raskusega, sest

-i kohaselt on vangistuse eesmärk suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele. Selleks, et elada edaspidist elu õiguskuulekalt, on vajalik omada ka teatud tööoskusi ja tööharjumust. Samuti makstakse töötamise eest kinnipeetavale töötasu, millega on kinnipeetaval võimalik hüvitada riigile või kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju ja parandada ka edaspidist majanduslikku toimetulekut vabaduses. Kui vanglas töötamise kaudu koguneb kinnipeetava vabanemisfondi regulaarselt raha, siis on tal vabanedes olemas esialgsete kulude katteks vahendid. See asjaolu vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riski. 5 Seega on vanglas töötamine kinnipeetava jaoks olulise tähendusega ja aitab kaasa tema õiguskuulekale käitumisele suunamisele. Seetõttu on töökohustuse eiramise näol tegemist olulise kohustuse eiramisega, mis näitab, et kinnipeetav ei soovi asuda õiguskuulekale teele. Kuna T.T. pani toime tõsise rikkumise, ning kinnipeetavale määratud karistus peab olema selline, et see avaldaks talle ja tema võimalikule hilisemale käitumisele vanglas ka reaalset mõju, siis ei saa pidada talle määratud karistust, ühe pikaajalise kokkusaamise keeldu, ebaproportsionaalseks. Arvestades rikkumise raskust ja karistuse määramise eesmärki ei ole ringkonnakohtu hinnangul ühe pikaajalise kokkusaamise keeluga liigselt sekkutud isiku põhiõigustesse ning määratud karistus on proportsionaalne ja aitab saavutada vangistuse täideviimise eesmärki. 13. Apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv, õigusabikulud) jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk