KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-675 Haldusasi T.T.e kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28. mai 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus T.T.e apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja T.T. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Saata haldusasi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. T.T. esitas 7. detsembril 2009 Viru Vanglale taotluse sooja ihupesu, käterätiku, kalkulaatori, aluspükste, lõikelaua ja soojade kinnaste saamiseks kambrisse. Samuti esitas T.T. 9. detsembril 2009 vanglale taotluse anda lattu kambris olevad õhukesed kindad. Vangla rahuldas taotlused osaliselt, lubades kambrisse sooja ihupesu ja aluspüksid. 2. T.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles esitas järgmised nõuded: 3-10-675
- a)tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus T.T.e 7. ja 9. detsembri 2009. a taotluste osalisel rahuldamata jätmisel ja taotluste osalise rahuldamata jätmise kohta kirjalike põhjenduste mitteesitamine;
- b)tunnistada õigusvastaseks T.T.e 12. jaanuaril 2010 esitatud vaidele tähtaegselt vastamata jätmine;
- c)kohustada Viru Vanglat lubama T.T.ele kambrisse käterätik, kalkulaator ja soojad kindad. Kaebuse kohaselt jättis Viru Vangla T.T.e taotluse asjade lubamiseks kambrisse põhjendamatult rahuldamata. Taotletud esemed ei kuulu vanglas keelatud esemete hulka ja taotluse rahuldamata jätmisega rikub vangla T.T.e õigust omada kambris kuni 30 kg esemeid, milliste omamine ei ole vanglas keelatud. Samuti jättis vangla taotluste osalise rahuldamata jätmise osas esitamata kirjalikud põhjendused, kuigi T.T. oli seda soovinud. Lisaks ei vastanud vangla tähtaegselt T.T.e 12. jaanuaril 2010 esitatud vaidele. Tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huviks märkis T.T. soovi esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus ning preventiivse huvi. 3. Tartu Halduskohtu 28. mai 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)T.T.ele ei väljastatud isiklikku käterätikut Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 ja 10. detsembri 2009. a käskkirja nr 1.1-1/338 alusel, kuna vangla tagab kinnipeetavatele kaks käterätikut ning seda selgitati T.T.ele suuliselt. Asjaolu, et T.T.ele ei esitatud käterätiku väljastamata jätmise osas kirjalikke põhjendusi, ei tekitanud talle kahjulikke tagajärgi, kuna ta oli teadlik, millise käskkirja alusel käterätikut ei väljastata.
- b)Et T.T.ele oli juba eelnevalt väljastatud puidust lõikelaud, ei pidanud vangla põhjendatuks ega vajalikuks väljastada lisaks juba olemasolevale lõikelauale kambrisse veel teine lõikelaud.
- c)Kalkulaator ei ole kinnipeetavale hädavajalik, mistõttu ei pidanud vangla selle väljastamist vajalikuks. Kambris mittevajalikud esemed raskendavad läbiotsimise teostamist ning suurendavad võimalust peita kambrisse erinevaid keelatud esemeid, mistõttu ohustab see vangla julgeolekut.
- d)T.T.e poolt taotletud kindad olid spordikindad „ML“. Spordikindaid loetakse spordivahendite hulka ning need on kinni peetavatele isikutele vanglas keelatud. Lisaks ei olnud antud kinnaste kambrisse lubamine võimalik ka julgeolekukaalutlustel. Asjaolu, et T.T.ele ei esitatud kinnaste mitteväljastamise kohta eraldi kirjalikke põhjendusi ja anti vaid suuline selgitus, ei saanud talle tekitada kahjulikke tagajärgi, kuna talle oli 1. novembri 2009. a kirjaga nr 6-20.3/40461-1 selgitatud, et justiitsministri 30. novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja (VSE) § 641 p 9 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud spordivahendid ning et spordikindad kuuluvad spordivahendite hulka.
- e)Kuigi T.T. taotleb tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus, millega jäeti tähtaegselt menetlemata tema poolt 12. jaanuaril 2010 esitatud vaie, nähtub kohtule esitatud materjalidest, et nimetatud vaie on esitatud 5. jaanuaril 2010. Vaie jäeti vangla poolt tähtaegselt menetlemata. Kohus ei tunnista aga antud juhul Viru Vangla tegevust õigusvastaseks, kuna kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, sest käterätikud on tagatud vangla poolt ja vaide mittetähtaegse menetlemisega ei ole kaebajale tekitatud kahjulikke tagajärgi. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. T.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles sisuliselt palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses loobus T.T. Viru Vanglale 2 3-10-675 kambrisse kalkulaatori lubamiseks ettekirjutuse tegemise nõudest. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et T.T. taotles laost spordikindaid „ML“. T.T.el on laos kaks paari kindaid, mis ei ole spordikindad ning millest soojemaid ta soovis kambrisse.
- b)Halduskohus on otsuse tegemisel ebaõigesti lähtunud T.T.e 5. jaanuaril 2010 esitatud vaidest, mis on antud asjas asjassepuutumatu. T.T.e 12. jaanuaril 2010 esitatud vaide koopiat ei ole vangla vaatamata T.T.e taotlusele talle ega kohtule esitanud.
- c)Käterätiku, kalkulaatori ja lõikelaua puhul ei ole tegemist vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 2 tunnustele vastavate esemetega ning nende kambris olemine ei ohusta vangla julgeolekut. Vang § 15 lg 4 alusel esemete keelamist tuleb vanglal kirjalikult põhjendada, mida antud juhul tehtud ei ole. 5. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:
- a)T.T.e apellatsioonkaebuses esitatud väited ja tõend laos olevate kinnaste kohta tuleb jätta tähelepanuta, sest T.T.el oli võimalus esitada need esimese astme kohtus, kuid ta ei teinud seda.
- b)Viru Vangla dokumendihaldusprogrammis puudub T.T.e 12. jaanuaril 2010 esitatud vaie.
- c)Viru Vangla ei keelanud käterätikut, lõikelauda ja kalkulaatorit põhjusel, et tegemist oleks VangS § 15 lg 2 tunnustele vastava esemega. Vangla ei väljastanud käterätikut tulenevalt Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a käskkirjast nr 1.1-1/44 ja 10. detsembri 2009. a käskkirjast nr 1.1-1/338. Lõikelauda ei väljastatud, sest T.T.el oli juba kambris lõikelaud ning kalkulaatorit ei peetud hädavajalikuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjustel. I Kinnaste väljastamata jätmine 7. Kaebaja on kaebuses selgelt välja toonud, et ta soovis laost soojade kinnaste väljastamist (tl 1,2). Vastuses kaebusele väitis vastustaja, et laos olid kaebajal spordikindad ja töökindad, mis ei olnud kaebajal kambris juba olevatest kinnastest soojemad (tl 6p). Pärast kaebajalt vastuse saamist määras halduskohus asja lahendamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid selgitusi kuni 12. maini 2010 (tl 36). Pärast seda esitas kaebaja täiendava selgituse, kus väitis, et kaebajal on laos 2 paari sooje vooderdatud kindaid, mis ei ole spordikindad ja mille hulgast ta 1 paari soovis saada laost kambrisse. Samuti on kaebaja vastu vaielnud vastustaja seisukohale, et töökindad ei ole soojemad kambris juba olevatest kinnastest (tl 41-41p). 8. Seega oli asjas tekkinud olukord, kus kaebaja ja vastustaja olid esitanud ühes küsimuses täiesti vastukäivad väited ning kumbki ei olnud esitanud oma seisukohtade tõendamiseks mingeid tõendeid. Niisuguses olukorras oleks halduskohtul uurimisprintsiibist tulenevalt tulnud anda pooltele võimalus esitada oma seisukohtade kinnitamiseks tõendeid või siis koguma ise selliseid tõendeid selle kohta, millised kindad kaebajal laos taotluse esitamise hetkel olid. Halduskohus seda ei teinud, vaid lähtus vääralt eeldusest, et kaebaja pidas silmas spordikindaid. 3 3-10-675 9. Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud Viru Vangla 22. juuni 2010. a kirja, kus teatatakse, et kaebajal asub laos kaks paari töökindaid, millest ühtedel on voodriks valge fliismaterjal ja teistel valge õhuke sünteesmaterjal (tl 55). Ringkonnakohus leiab, et kuna halduskohus ei pannud tähele kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidet, et ta ei soovinud spordikindaid, vaid sooje kindaid, ning ei andnud võimalust tõendite esitamiseks, ei saa apellatsioonimenetluses seda tõendit tähelepanuta jätta. Kuid kuna see vastus kirjeldab vastuse koostamise hetkel kaebajal laos olnud kindaid, jääb endiselt lahtiseks, kas need kindad olid kaebajal vangla laos olemas taotluse esitamise hetkel, st 7. detsembril 2009. Seetõttu ei saa sellest tõendist teha veel järeldust, et taotluse esitamise hetkel olid kaebajal laos kaks paari töökindaid. 10. Seonduvalt kinnastega märgib ringkonnakohus veel, et nähtuvalt vastustaja vastusest on viimane seisukohal, et peale spordikinnaste olid kaebajal laos ka töökindad, mida ei saanud pidada soojemateks võrreldes juba kambris olevate kinnastega. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta küsimuses, kas olukorras, kus kaebaja soovib saada laost enda isiklikke kindaid, andes vastu oma kambris olevad kindad (st isikule jääks kambrisse ikkagi üks paar kindaid, nagu on ette nähtud Viru Vangla direktori 5. septembri 2008. a käskkirjas), võib vastustaja keelduda kinnaste väljastamisest põhjusel, et need ei ole vangla hinnangul soojemad kambris juba olevatest kinnastest. 11. Seega on halduskohus lähtunud vääralt eeldusest, et kaebaja soovis saada spordikindaid ning asjas on jäänud välja selgitamata, kas kaebajal oli sel ajal laos muid kindaid ja kas nende väljastamisest keelduti õiguspäraselt. 12. Ringkonnakohus osundab, et kaebaja täiendavad selgitused olid dateeritud kaebaja poolt 11. mai 2010. a seisuga ning halduskohtusse olid need jõudnud 13. mail 2010. Kohus oli andnud selgituste esitamise lõpptähtajaks 12. mai 2010 (tl 36 ja 40). Ringkonnakohtu poolt tehtud järelepärimise kohaselt oli T.T. andnud Tartu Halduskohtule adresseeritud kirja vanglale üle 11. mail 2010. Seega olid täiendavad selgitused tähtaegsed. II 12. jaanuari 2010. a vaide lahendamisega viivitamine 13. Kaebaja on kaebuses märkinud, et vaidlustab enda 12. jaanuari 2010. a vaide lahendamata jätmist. Sedasama on kaebaja korranud ka kohtule esitatud täiendavates selgitustes (tl 42-42p) ning esitanud vaide mustandi (tl 43). Ka vaide esitamist sellel kuupäeval ei ole halduskohus lähemalt uurinud, vaid on piirdunud vastustaja seisukoha kirjeldusega, et sel kuupäeval kaebaja vaiet esitanud ei ole. Samas ei ole vastustaja esitanud ühtki tõendit selle kohta, et kaebaja 12. jaanuaril 2010 ei ole vaiet esitanud. Apellatsioonimenetluses on kaebaja esitanud seevastu dokumendi, mida ta nimetas koopiaks sektori S7 vaiete žurnaali leheküljest, kust nähtub, et kaebaja on esitanud 13. jaanuaril 2010 vaide seoses „viivitusega laost“ (tl 58). Ka halduskohtule esitatud täiendavate selgitustega koos esitatud vaide mustandist nähtuvalt vaidlustas kaebaja vaides viivituse laost isiklike esemete väljastamisel. Vastustaja ei ole seda tõendit omapoolse tõendiga ümber lükanud ega selle usaldusväärsust veenvalt kahtluse alla seadnud. Ringkonnakohtu hinnangul võiks selle tõendi ümber lükata näiteks väljavõttega dokumendihaldusprogrammist 13. jaanuari 2010 kohta, kust nähtuks, et kaebaja ei ole sel kuupäeval sellesisulist vaiet esitanud. 4 3-10-675 14. Kohus, pidades ekslikult küsimuse all olevaks vaideks 5. jaanuaril 2010. a esitatud vaiet, on jätnud selle lahendamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistamata põhjusel, et vaide mittetähtaegse menetlemisega ei ole kaebajale tekitatud kahjulikke tagajärgi. Ringkonnakohus viitab, et kaebaja on vaide mittetähtaegse lahendamise vaidlustamisel viidanud põhjendatud huvina ka preventiivsele eesmärgile (vt tl 1p). Riigikohus on korduvalt näiteks vaide edastamise tähtaja rikkumise preventiivsetel eesmärkidel õigusvastasuse tuvastamise kaebuse rahuldanud ja vaide edastamisega viivitamise õigusvastaseks tunnistanud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. oktoobri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-61-10). Ringkonnakohus ei saa välistada, et põhjendatud on sellest seisukohast kõrvalekaldumine ja tuvastamiskaebuse põhjendatud huvi puudumise tõttu rahuldamata jätmine, kuid sellisel juhul peab kohus põhjendama, miks halduskohus teadaolevatest Riigikohtu seisukohtadest hälbib või millised vastava haldusasja erisused selle tingivad. Käesoleval juhul halduskohus selliseid põhjendusi ei esitanud. III Pesu, käterätiku, kalkulaatori ja lõikelaua väljastamata jätmine ning selle otsustuse põhjendamata jätmine 15. Pesu, käterätiku, kalkulaatori ja lõikelaua väljastamata jätmist vaidlustab kaebaja kahest aspektist. Esiteks leiab ta, et nende väljastamata jätmine oli sisuliselt õigusvastane. Teiseks leiab ta, et õigusvastane oli nende väljastamata jätmise kohta kirjalike põhjenduste mitteesitamine. Ringkonnakohus möönab iseenesest, et vanglal võis olla õiguslik alus käteräti väljastamisest keeldumiseks Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 ja sellega seotud käskkirjade näol, mis ei võimaldanud lõppkokkuvõttes kaebajal omada kambris isiklikku käterätikut. Ka ülejäänud kaebaja asjade kambrisse väljastamisest keeldumine võib olla põhjendatud VangS § 41 lg 2 alusel, mis võimaldab vangla julgeoleku kaalutlustel kohaldada vanglal ka seaduses sätestamata piiranguid. 16. Samas ei saa nõustuda seisukohaga, nagu oleks põhjenduste esitamata jätmine nende esemete väljastamisest keeldumisel täiesti ebaoluline. Kaebaja taotles endale kuuluvate esemete väljastamist kambrisse, st soovis teostada oma omandiõigust esemete reaalse kasutamise näol. Esemete väljastamisest keeldumisega toimub isiku omandiõiguse piiramine. Seega on esemete väljastamisest keeldumise näol tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõttes, kuna sellise otsustusega reguleeritakse isiku õigusi. HMS § 55 lg 2 kohaselt antakse haldusakt üldjuhul kirjalikus vormis. Halduskohus ei ole hinnanud, kas käesoleval juhul oli tegemist edasilükkamatu korraldusega, mida võis anda suulises vormis. Samuti ei ole kontrollitud seda, kas juhul, kui tegemist oli edasilükkamatu korraldusega, soovis isik haldusakti tagantjärgi põhjendamist, ja kas seda tehti. Halduskohus on jätnud tuvastamisnõude selles osas rahuldamata põhjendusel, et kaebajale ei saanud kaasneda põhjenduste esitamata jätmisega mingeid kahjulikke tagajärgi, kuid ei ole pööranud tähelepanu sellele, et kaebaja oli kaebuses selles küsimuses toonud lisaks kahju hüvitamise kavatsusele välja ka „distsiplinaarse eesmärgi“ (tl 1p), mida võib mõista kui rehabiliteerivat eesmärki. Nagu eespool märgitud, on selliselt väljendatud põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse rahuldamise alusena kohtupraktikas aktsepteeritud. 17. Sellega seoses juhib ringkonnakohus tähelepanu ka asjaolule, et kuna isiklike esemete väljastamisest keeldumise näol on tegemist haldusaktiga, tuleb kohaseks 5 3-10-675 õiguskaitsevahendiks lisaks kohustamiskaebusele pidada tühistamiskaebust asjadest keeldumise otsuse tühistamiseks. Eeldusel, et on täidetud sellise kaebuse lubatavuse eeldused, võib kaebajal olla mõistlik minna üle sellele kaebuse nõudele. Efektiivseks õiguskaitseks võib olla vajalik ka mõne asjakohase üldkorralduse vaidlustamine, arvestades lisaks sellise nõude menetlusseadustikus sätestatud lubatavuse eeldustele ka Riigikohtu halduskolleegiumi poolt üldkorralduse vaidlustamiseks antud selgitusi (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13. veebruari 2008. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-95-07, p-d 12-14). IV 18. Eeltoodust nähtus, et halduskohus ei ole asja lahendamisel teinud kindlaks asjas tähtsust omavaid asjaolusid - millised kindad olid kaebajal taotluse esitamise ajal laos ja kas kaebaja on esitanud 12. jaanuaril 2010 vaide. Tähelepanuta on jäetud ka see, et kaebaja põhjendas vaide lahendamise viivituse vaidlustamisel oma põhjendatud huvi preventiivse eesmärgiga. Sama põhjendatud huvi oli kaebajal ka teiste esemete väljastamisest keeldumise mittepõhjendamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kontrollimata on ka tõhusama õiguskaitsevahendi esitamise võimalikkus. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist menetlusvigadega, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks lahendamiseks. Maili Lokk Agu Timmi 6 Einar Vene