2-20-9099/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9099 Tsiviilasi A A, A A hagi A A vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2 x 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: A A (isikukood xxxx, aadress: xxxx) Hageja II: A A (isikukood xxxx, aadress: xxxx) Hagejate seaduslik esindaja: L R (isikukood xxxx, aadress: xxxx. E-post: xxxx) Hagejate lepinguline esindaja: Erki Casar (E-post: adolfioigus@gmail.com) Kostja: A A (isikukood xxxx, aadress: xxxx. E-post: xxxx) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista A A ´lt igakuine elatis A A ülalpidamiseks summas 232,50 eurot kuus alates 22.06.2020 kuni A A täisealiseks saamiseni, so 08.09.
5. Välja mõista A A ´lt igakuine elatis A A ülalpidamiseks summas 232,50 eurot kuus alates 22.06.2020 kuni A A täisealiseks saamiseni, so 28.02.
7. Jätta rahuldamata elatise võlg perioodi eest alates 21.06.2019 – 21.06.2020 summas 5326,66 eurot.
8. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel 1 käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
9. 22.06.2020 esitasid A A, A A hagi A A vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselust sündisid hagejad I ja II. Lapsevanemad elavad lahus ja hagejad elavad alates 15.01.2015 oma ema juures. Kostja on alates 01.01.2020 kuni 30.03.2020 tasunud hagejate ülalpidamiseks 300 eurot kuus. Nimetatud summa ei ole hagejate kasvatamiseks ja ülalpidamiseks piisav. Hagejate ülalpidamisel abistab hagejate ema elukaaslane ja laste ema kasutab ka kogutud sääste. Hagejad üritasid kostjaga saavutada kohtuvälist lahendust, kuid kostja vastuseisu tõttu on hagejad sunnitud pöörduma elatise nõudega kohtu poole. Hageja paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas või alternatiivselt põhjendatud ulatuses. Samuti paluvad hagejad välja mõista elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi eest alates 21.06.2019 – 21.06.2020 summas 2663,33 eurot lapse kohta. Kostja vastuväited
10. 26.08.2020 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ning menetluskulud peavad jääma hagejate kanda. Kostja on nõus asja lahendama kirjalikus menetluses. Kohtu eelmenetlus 2
11. 29.10.2020 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teatanud ka ilmumata jätmise põhjust. Kohus kohustas kostjat isiklikult kohtuistungile ilmuma ja kostja on kohtukutse vastuvõtmist e-toimikus kinnitanud 16.09.
12. Kostja hilisem vastus, et ta viibis 29.10.20 töölähetuses xxxx ei ole asjaolu, mille saabumist ei oleks kostja saanud ette näha või mõjutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Praeguses asja on kostja nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tlk 17). Seejuures ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega (vt selle kohta Riigikohtu
13. jaanuari
14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 11). Samuti võib kohus TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu
15. aprilli 2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 11). Kohtuotsuse põhjendused
16. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
18. jaanuarist
19. a kuutasu alammääraks 584 eurot, millest ühe vanema kanda jääb 292 eurot.
20. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et A A (hageja I) on sündinud xxxx ja A A (hageja II) on sündinud xxxx. Laste emana on sünnitunnistustele kantud L R ja isana A A. Seega on L R ja A A laste hooldusõiguslikud vanemad.
21. Laste ülalpidamise ja kasvatamise igakuiste püsikulude suurus on vastavalt hagis esitatud kulutabelile 557,50 eurot lapse kohta. Antud summale lisanduvad kulutused, mis on seotud hagejate sooviga teha autojuhiload ja mootorrattaload (koolitus, sõidutunnid, eksamid), millest mõlema hageja osa on ca 600-800 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Kostja hagejate nõuet ei tunnista.
22. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu
23. mai
24. a 3 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
25. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). Kohus leiab, et autojuhi- ja mootorrattalubadega seotud kulusid ei saa pidada lapse esmavajalikuks kuluks, mida tuleb elatise väljamõistmisel arvestada.
26. Kohus selgitab, et lapsevanemad võivad kokkuleppel täiendavalt lapsele erinevate asjade ja teenuste või lapse elustiili toetamine muude kulutustega kujundada lapse elulaadi selliseks, mis võimaldab lapse heaks teha hädavajalikust rohkem kulutusi. Riigikohtu praktikast tulenevalt on elatise maksmise eesmärgiks eelkõige katta lapsele vajalikud esmakulud nagu toit, riided, ravimid, haridus ja hügieen. Mootorsõidukilubasid võib nimetada kõrgema klassi kuluks, milles tuleb vanematel esmalt läbirääkida ja kokku leppida, kes ja kui palju on nõus autojuhi- ja mootorrattalubade soetamise eest tasuma. Juhul kui teise vanemaga kokkuleppele ei jõuta, siis tuleb lapse emal leida kulude kandmiseks endal vahendeid.
27. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Kuna lapse kulud jäävad alla miinimummäära ehk 557,50 eurot kuus, mida kinnitab kohtule esitatud laste igakuiste kulude nimekiri, siis kohus tugineb elatise väljamõistmisel laste tegelikest kuludest, so 557,50 eurot kuus.
28. Vaidlus puudub, et hagejad elavad koos oma emaga eramajas aadressil Tartu mnt 98a, Tallinn ja tarbivad elamisega kaasnevaid teenuseid. Kostja vastuväite (tlk 8) kohaselt maksab kostja hagejate elukoha elektriarved, millest viimase kuu elektriarve oli summas 135 eurot, millele lisandub igakuiselt 50 eurot sideteenuste eest. Hagejad kostja väidet ei vaidlusta (vt istungiprotokoll), mistõttu tuleb nimetatud kulu elatisest maha arvata kuna kulu on isa kanda jäänud. Jagades elektri- ja sideteenuse kulu 185 eurot : 4 inimesega, tuleb elatisest maha arvata 46,25 eurot.
29. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud, et hageja I ülalpidamiseks on vaja teha kulusid summas 232, 50 eurot ning hageja II ülalpidamise kulud on summas 232, 50 eurot. Väljamõistetud elatise suurus on ligilähedane ka Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud
30. a lõppraportiga „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“, mille kohaselt on Tallinnas elava lapse ülalpidamiskulu 431 eurot kuus (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk 15).
31. Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
32. Kostjale kuulub äriühing OÜ xxxx (reg kood xxxx), lisaks on kostja osanik ja juhatuse liige äriühingus xxxx OÜ-s (reg kood xxxx). Äriregistri andmetel ettevõtjal xxxx OÜ-l seisuga 11.11.2020 maksuvõlg puudub. Kostjale kuulub lisaks kolm kinnistut: xxxx (registriosa nr xxxx), xxxx (registriosa nr xxxx) ja kaasomandisse xxxx (registriosa nr 4 xxxx). Kohus leiab, et kostja varaline seis on piisav, et maksta hagejatele elatis summas 232,50 eurot kuus lapse kohta.
33. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 kinnitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lastele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Teistsuguse järelduse korral oleks igal vanemal võimalik piisava sissetuleku puudumisele viidates elatise kohustusest või vähemalt piisavas summas tasumisele kuuluva elatise kohustusest vabaneda ning jätta kõik või suurem osa lapse kuludest vanema kanda, kes igapäevaselt näeb vaeva selle nimel, et teenida võimalikult suurt sissetulekut ning tagada seeläbi laste kohane ülalpidamine. See ei ole olnud ega ka saa olla seadusandja eesmärgiks.
34. Samuti on Riigikohus 13.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343/41 (p 13) expressis verbis selgitanud, et „Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.“ Juhul, kui kostja ei teeni piisavat sissetulekut, tuleb kostjal leida laste ülalpidamiseks muud viisid täiendava sissetuleku saamiseks või kärpida oma kulutusi.
35. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise 232,50 eurot kuus lapse kohta alates hagi esitamisest 22.06.2020 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
36. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi eest alates 21.06.2019 – 21.06.2020 summas 5326,66 eurot (2 x 2663,33 eurot). PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
37. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt perioodi 21.06.2019 kuni 21.06.2020 eest ei ole põhjendatud ega tõendatud. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses nr 3-2-1-136-13 leidnud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb vältida vanema asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärele. Vaidlus puudub, et kostja on toetanud hagejaid rahaliste ülekannetega maksimaalselt summas 300 eurot kuus. Hagejad on 5 raha vastu võtnud ja puuduvad tõendid, et hagejad on perioodil 21.06.2019 kuni 21.06.2020 nõudnud kostjalt enamat ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Sellise nõude esitamise kohustus on hagejal ja tõendamise kohustus hageja esindajal. Eeltoodust järeldab kohus, et laste ülalpidamise vajadused olid kostjalt saadud elatistega kaetud ning elatise võlgnevus 5326,66 eurot tuleb jätta kostjalt välja mõistmata.
38. Elatise maksed kanda L R`a arvelduskontole xxxx. Menetluskulude jaotus
39. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 6