Obsah (9)

§ 184§ 185§ 63§ 74§ 68§ 832§ 75§ 83§ 191

1-20-9077 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsembril 2020.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-9077 (20230100597) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistu

§ 184

lg 1, 185 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Liis Vainola Süüdistatav Bryan Vanem – isikukood 39911261412, elukoht xxx, xxx kodanik, xxx, emakeel xx keel, xx, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Bryan Vanem

§ 184lg 1 järgi.

Süüdi tunnistada Bryan Vanem

§ 185

lg 1 järgi.

§ 63

lg 1 alusel mõista karistuseks vangistus 2 aastat.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Bryan Vanem ei pane 2 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 1 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 8. osaleb kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

§ 74

lg 1 alusel määrata Bryan Vanem katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.06.2020 kuni 09.06.2020, s.o 2 päeva. Välja mõista Bryan Vanemalt KrMS § 179 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 3 kohaselt sundraha 1000 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu summas 1008 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 194,40 eurot riigituludesse. Kohustada Bryan Vanemat tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 183,53 eurot. Menetluskulud kogusummas 2202,40 eurot tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700056555. Selgitusse võib märkida: „Bryan Vanem, kriminaalasi 120-9077, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav etoimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast osa, summas 460 eurot, riigi kanda.

§ 184

lg 5 p 2 ja

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Harju Maakohtu 04.11.2020.a määrusega nr 1-20-7108 arestitud Bryan Vanemale kuuluv sularaha summas 3315 eurot (kantud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) - konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekotid, paberpakend, hõbedast kilepakendid, klaaspurk, digitaalne kaal (PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud 2 Bryan Vanemat süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt alates 2019.a sügisest, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikutelt suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi aineid kanepit ja psilotsiini/psilotsübiini sisaldavaid seeni, millest osa andis ebaseaduslikult edasi eeluurimisel tuvastatud ja tuvastamata isikutele, sealhulgas nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ning osa hoidis enda juures ja oma elukohas kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 08.06.2020.a. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis tema enda juures kuni 08.06.2020.a kella 15:00-ni, mil ta peeti Tallinnas xxx maja ees kahtlustatavana kinni ning tema jope parempoolsest taskust leiti ja võeti ära 1 soonkinnisega kilekott, milles olid kanepiõisikud massiga 9,83 grammi, mis sisaldasid 11% tetrahüdrokannabinooli (THC), ning jope vasakpoolses taskus asuvast rahakotist leiti ja võeti ära 1 soonkinnisega kilekott, milles olid kanepiõisikud massiga 0,94 grammi, mis sisaldasid 8,0% tetrahüdrokannabinooli (THC) Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest hoidis tema enda elukohas Tallinnas xxx kuni 08.06.2020.a kellani 15:31, mil tema elukohas teostati läbiotsimine, mille käigus ta andis vabatahtlikult välja:  korteriuksest sisenedes esikus maas oleva musta värvi seljakotis asuva musta värvi pinali seest 1 paberpakend, milles oli peenestatud kanep kogumassiga 0,18 grammi, ja 1 soonkinnisega kilekott, milles oli peenestatud kanep massiga 7,55 grammi, mis sisaldas 3,1% tetrahüdrokannabinooli (THC);  köök-elutoas riidekapi ja kummuti vahel asuva musta värvi koti sees oleva kahe läbipaistva klaaspurgi seest kanepiõisikud massiga 27,55 grammi, mis sisaldasid 14% tetrahüdrokannabinooli (THC); sama koti sees oleva ühe purgi seest 3 kilepakendit, milles olid kanepiõisikud massiga kokku 14,72 grammi, mis sisaldasid 12% tetrahüdrokannabinooli (THC), ja 10 soonkinnisega kilekotti, millistes olid kanepiõisikud massiga kokku 9,34 grammi, mis sisaldasid 13% tetrahüdrokannabinooli (THC); sama koti sees asuva musta värvi lukuga suletava koti seest 1 klaaspurk, milles olid kuivatatud seene viljakehad massiga 21,00 grammi, mis sisaldasid psilotsiini/psilotsübiini; sama koti seest 1 soonkinnisega kilekott, milles omakorda 1 soonkinnisega kilekott, milles olid kuivatatud seene viljakehad massiga 14,67 grammi, mis sisaldasid psilotsiini/psilotsübiini;  köögist imuri üleval asuva kapi sees oleva läbipaistva säilituskarbi seest kanepiõisikud massiga 6,30 grammi, mis sisaldasid 14% tetrahüdrokannabinooli (THC);  köögist külmkapis asuva kausi seest 1 paberpakend, millises oli peenestatud kanep massiga 0,17 grammi. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%), selle töötlemisproduktid ja psilotsübiin (k.a psilotsübiini sisaldavad seened) kuuluvad sotsiaalministri
3. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist narkootilisest ainest, psilotsübiini sisaldavate seente puhul 10 grammist värsketest seentest, 20 grammist kuivatatud seentest. Seega käitles Bryan Vanem 3 narkootilisi aineid koguses, millest piisaks narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 119 inimesele. Seega pani Bryan Vanem toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Bryan Vanemat selles, et tema andis alates 2020.a aprilli- või maikuust kuni 2020.a juuni kuuni xxx piirkonnas või xxx tänava lähistel ca 5-6 korral 0,5-3 grammi kaupa narkootilist ainet kanepit ebaseaduslikult edasi L M T (T), kes oli teo toimepanemise ajal alaealine (sünd. xxxa). Seega pani Bryan Vanem toime täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, s.o

§ 185lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Bryan Vanema, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 09.12.2020 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Bryan Vanema süüdi tunnistamist

§ 184

lg 1 ja § 185 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning

§ 63

lg 1 sätteid kohaldades tema karistamist

§ 184

lg 1 järgi vangistusega 2 (kaks) aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.06.2020 kuni 09.06.2020, s.o 2 päeva, ning lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et karistust 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Bryan Vanem ei pane 2 (kahe) aasta 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseaja jooksul

§-s 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata Bryan Vanemale kohustus mitte tarvitada ega omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Bryan Vanemat käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Asitõendid

§ 83

lg 1 sätestab, et kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

§ 83

lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 4 Juhindudes

§ 83lg 1, 4, 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - narkootiline aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas - konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekotid, paberpakend, hõbedast kilepakendid, klaaspurk ja digitaalne kaal, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas – konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas koosneb menetluskulu sundrahast (1460 eurot), ekspertiisikulust (1008 eurot) ja kaitsjatasust (194,40 eurot). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Juhindudes eeltoodust, mõistab kohus menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 ja KrMS § 180 lg 3 kohaselt sundraha 1000 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu 1008 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 194,40 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Osa sundrahast, summas 460 eurot, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud 5 ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 6