) § 1¹ lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega tuleb kinnipeetaval enne kohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. 12.
¹ lg 4¹ esimese lause kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Justiitsministeeriumile esitatakse vaie Tallinna Vangla kaudu (haldusmenetluse seadus (HMS) § 73 lg 1). Kui vaie vastab nõuetele, edastab haldusorgan vaide koos vajalike dokumentidega vaide saamisest alates seitsme päeva jooksul haldusorganile, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet (HMS § 80 lg 1). Praegusel juhul tagastas Tallinna Vangla Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide läbivaatamatult. Vaide tagastamise puhul loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks, kui kohustuslikus kohtueelses menetluses on vaie ebaõigesti tagastatud. 13. Tallinna Vangla tagastas vaide läbivaatamatult HMS § 79 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastatakse vaie, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud. Kohtule on esitatud kaebaja vaie (Tallinna Vangla 09.12.2020 vastuse lisa). Vaide esitamise põhjenduseks on märgitud: „Rehabilitatsioon ja resotsialisatsioon.“ HMS § 76 lg 2 p 4 kohaselt tuleb vaides märkida põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi. Vangla hinnangul oli põhjendus puudulik, mistõttu anti kaebajale tähtaeg 10 päeva, et tuua välja, mis on keelduva otsuse puudused ja kuidas haldusakt tema õigusi rikub. Kaebaja märkis puuduste kõrvaldamise kirjas vastuseks: „Ilmselge, et rehabilitatsioon ja 2
§-le 6, 23, 33 ja
lg-s 1 sätestatud vangistuse täideviimise eesmärgiga, kuid kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine hõlmab kogu vangistuse vältel toimuvaid erinevaid tegevusi ning ei ole otseselt seostatav 29.10.2020 keeldumisega lühiajalisest väljaviimisest. Viited vanglavälise suhtlemise eesmärgile (
), lühiajalise väljaviimise õiguslikule alusele (
), sotsiaalhoolekande eesmärgile (
) ja Justiitsministeeriumi arengukavale ei võimalda aru saada, millega kaebaja 29.10.2020 otsuse puhul täpsemalt ei nõustu ja mis põhjusel. Tallinna Vangla on esitanud oma 29.10.2020 keelduvas otsuses konkreetsed põhjendused, miks lühiajalist väljaviimist ei saa lubada. Kui kaebaja nende põhjendustega ei nõustunud ja leidis, et ta peab saama loa lühiajaliseks väljaviimiseks, võib eeldada, et ta saab oma vastuväited täislausetena esitada. Kui vaides puuduvad selged vastuväited vaidlustatavale haldusaktile, ei ole vaiet läbivaataval haldusorganil mitte millelegi vastata.
lg 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnik võib anda loa kinnipeetava väljaviimiseks järelevalve all kuni kolmeks päevaks, kui tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärkidest ei ole kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu lubamine võimalik. Vanglateenistus võib lühiajalisel väljaviimisel kohaldada lisaks järelevalvele elektroonilist valvet. Lühiajalise väljaviimise olemusest tulenevalt lubatakse seda praktikas üksnes erakorralise perekondliku sündmuse puhul. Väljaspool vanglat jalutamine ei ole selline sündmus. Lisaks eeldab lühiajalise väljaviimise lubamine seda, et see ei ohusta õiguskorda. Arvestades Tallinna Vangla 29.10.2020 otuses välja toodud kaalutlusi seoses kaebaja käitumisega vanglas ja tema eelnevate kuritegudega, on selge, et kaebaja lühiajalise väljaviimise lubamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise eesmärgiga (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.