Obsah (10)

§ 230§ 231§ 438§ 436§ 328§ 232§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 12. detsember 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-19-9127 Flagito

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 10.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks

§ 232lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

11. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

1. a)Lennu nr xxxx osutajaks oli SmartLynx Airlines Estonia OÜ;
2. b)Lennu nr xxxx vahemaa oli 3 569 km;
3. c)Lennu nr xxxx hilinemise põhjustas tehniline rike. 12. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas reisijate nõuete loovutamine hagejale on kehtiv ning kas lend hilines vähemalt 3 tundi. 13. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 824 lg-st 1, mille kohaselt kohustub reisijaveolepinguga üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). VÕS § 827 järgi vedaja peab vedama nii reisija kui ka tema pagasi veo sihtkohta lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga tähtaja jooksul, mida hoolikalt vedajalt võib tavalistel tingimustel oodata (veotähtaeg). VÕS § 830 p 3 alusel vedaja peab hüvitama kahju, mis tekib veotähtaja ületamisest. VÕS § 824 lg 3 kohaselt reisijate vedamisele õhus või merel kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes ulatuses, milles seda valdkonda ei ole seaduse või Eestile siduva rahvusvahelise konventsiooniga reguleeritud teisiti. 14. Hüvitise nõude õiguslikuks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2014 määrus nr 261/2004 (edaspidi Määrus). Euroopa Kohtu praktika kohaselt (nt liidetud kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07; CC-549/07 ning C-257/14) tuleb Määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega. Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud Määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem. Määruse nr 261/2004 artikkel 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul reisijatel õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Artikli 7 lg 2 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal õigus vähendada hüvitist 50%. Viidatud artikli lg 4 kohaselt mõõdetakse vahemaid vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Artikli 7 lg 3 järgi osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes. 15. Kostja hinnangul ei ole reisijate poolne nõuete loovutus hagejale kehtiv, kuivõrd Määruse artikkel 7 kohane nõue on isiklik nõue, mida ei või VÕS § 164 lg 1 kohaselt loovutada. Olukorras, kus viidatud 3 nõue oleks loovutatav, kaotaks hüvitisnõue oma eesmärgi, milleks on konkreetsele tarbijale konkreetse juhtumi puhul konkreetses summas hüvituse maksmine. Kohus ei nõustu kostja eeltoodud seisukohaga. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 166 lg 1 sätestab nõude loovutamise piirangud, mille kohaselt ei või loovutada ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlaõigusseaduses ega Määrusest ei tulene, et vaidlusaluste nõuete loovutamine oleks keelatud või et vaidlustatud rahalist kohustust ei saaks täita kellelegi teisele kui ainult reisijatele. Kohtu hinnangul ei ole ka kostja poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendid (C-601/17; C-204/08) asjakohased, kuna ei käsitle Määruse alusel reisijate esitatud nõuete isiklikku laadi või nende üleandmist reisijalt kolmandale isikule. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et reisijate nõuete loovutamine hagejale on seega kehtiv. 16. Kostja väitel ei ole Määrusest tuleneva hüvitise tasumise eeldused täidetud, kuna vaidlusalune lend nr xxxx hilines alla 3 tunni. Lennu saabumisajaks oli planeeritud kell 18.35 ning lend saabus kell 21.32, seega oli hilinemise kogukestus 2 tundi ja 57 minutit. Hageja on hagiavaldusele lisanud Tallinna Lennujaamalt saadud teabenõude vastuse (tl 178, II kd), milles täpsustatakse, et lend xxxx maandus kell 21.27 ning jõudis väravasse kell 21.35. Euroopa Kohus on asjas C-452/13 leidnud, et mõiste „saabumisaeg”, mida kasutatakse lennureisijatele põhjustatud hilinemise pikkuse kindlaksmääramisel, tähistab aega, mil avatakse vähemalt üks lennuki uks, eeldusel, et reisijad tohivad sel hetkel lennukist väljuda. Hagiavaldusele lisatud reisija M. R. poolt 01.02.2019 tehtud videosalvestistest nähtub, et kell 21.36 ei olnud lennuki uks avatud ning reisijatel ei olnud võimalik lennukist väljuda (hagiavalduse lisa nr 169). Kohtu hinnangul on eelnevaga tõendatud, et vaidlusalune reis hilines vähemalt 3 tundi. 17. Vaidlustamata asjaolu on, et hagiavalduses toodud lennu xxxx lähtepunktiga xxxx (xxxx) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) vahemaa on 3 569 km, mistõttu on koos eeltooduga Määruse artikli 7 lg 1 p c eeldused täidetud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul Määruse artikli 5 lg-s 3 märgitud hüvitise maksmise keeldumise aluseid, kuivõrd kostja ei ole esile toonud, et lennu hilinemise oleksid põhjustanud erakorralised asjaolud ning et ta võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et hilinemist vältida. Pooled ei vaidle selle üle, et lennu hilinemise tingis tehniline rike, mis ei ole antud juhul käsitletav erakorralise asjaoluna (Euroopa kohtu lahend C-257/14 p 41-43). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis summas 14 700 eurot (300 eurot x 49 reisijat) eurot. 18. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga hüvitise nõude esitamisest kuni hagiavalduse esitamiseni järgnevalt: põhivõlgnevuselt summas 2100 eurot perioodi eest 07.02.2019 kuni 14.06.2019 summas 58,92 eurot; põhivõlgnevuselt summas 3600 eurot perioodi eest 09.02.2019 kuni 14.06.2019 summas 99,42; põhivõlgnevuselt summas 1500 eurot perioodi eest 14.02.2019 kuni 14.06.2019 summas 39,78 eurot; põhivõlgnevuselt summas 1500 eurot perioodi eest 16.02.2019 kuni 14.06.2019 summas 39,12 eurot; põhivõlgnevuselt summas 300 eurot perioodi eest 18.02.2019 kuni 14.06.2019 summas 7,69 eurot; põhivõlgnevuselt summas 300 eurot perioodi eest 19.02.2019 kuni 14.06.2019 summas 7,63 eurot; põhivõlgnevuselt summas 600 eurot perioodi eest 20.02.2019 kuni 14.06.2019 summas 15,12 eurot; põhivõlgnevuselt summas 600 eurot perioodi eest 21.02.2019 kuni 14.06.2019 summas 14,99 eurot; põhivõlgnevuselt summas 600 eurot perioodi eest 11.03.2019 kuni 14.06.2019 summas 12,49 eurot; põhivõlgnevuselt summas 300 eurot perioodi eest 27.03.2019 kuni 14.06.2019 summas 5,19 eurot; põhivõlgnevuselt summas 2100 eurot perioodi eest 03.04.2019 kuni 14.06.2019 summas 33,14 eurot; põhivõlgnevuselt summas 300 eurot perioodi eest 08.04.2019 kuni 14.06.2019 summas 4,41 eurot; põhivõlgnevuselt summas 300 eurot perioodi eest 26.04.2019 kuni 14.06.2019 summas 3,22 eurot; põhivõlgnevuselt summas 600 eurot perioodi eest 13.05.2019 kuni 14.06.2019 summas 4,21 eurot. Kokku summas 345,33 eurot. Lisaks nõuab kostja viivist põhivõlgnevuselt summas 14 700 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud 4 määras alates 14.06.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 14 700 eurot protsendina kuni kohustuse kohase täitmiseni. 19. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kuni hagiavalduse esitamiseni summas 345,33 eurot, hagiavalduse esitamisest (15.06.2019) kuni kohtuotsuse tegemiseni (12.12.2019) summas 583,17 eurot ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 20. Hageja palub kostjalt välja nõuda sissenõudmiskulud summas 1 960 eurot, s.o iga nõude loovutanud reisija eest 40 eurot. Kostja ei ole hageja sissenõudmiskulud nõudele vastuväiteid esitanud. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtu hinnangul on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõudmiskulud summas 1 960 eurot. Menetluskulud 21.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. 22.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 750 eurot ja õigusabikulud summas 2 688 eurot, millele lisandub käibemaks summas 537,60 eurot, kokku 3 225,60 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud.
2. Kohus leiab, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
3. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 19,2 tundi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu 19,2 tunni ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu 12 tunni ulatuses, s.o summas 1 680 eurot, millele lisandub käibemaks summas 336 eurot, kokku 2 016 eurot.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2 766 eurot (riigilõiv 750 eurot + põhjendatud õigusabikulud 2 016 eurot) 27.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 28.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6