KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots istungisekretär Marika Pull juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020.a Pä

§ 101lg 1 järgi kehtiv elatise miinimummäär on 292,00 eurot kuus).

1. Välja mõista E.Õ.’elt alaealise lapse C.R.’i kasuks elatise võlgnevus hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni, so perioodi 27.12.2017 – 30.06.2020 eest summas 8029.90 (kaheksa tuhat kakskümmend üheksa eurot ja üheksakümmend senti). (2017.a elatise miinimummäär oli 235 eurot kuus, 2018.a elatise miinimummäär oli 250 eurot kuus, 2019.a elatise miinimummäär oli 270 eurot kuus).
2. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb maksta K.R.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is, selgitusega: C.i elatis /mis kuu eest. Tsiviilasi nr 2-17-19244
3. Kohtuotsus saata jõustumisest arvates 10 päeva jooksul perekonnaseisukande muutmiseks perekonnaseisuasutusele (Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisutoimingute- ja rahvastikuregistriteenistusele). Menetluskulude jaotus
4. Menetluskulud asjas jätta kostja E.Õ.’e kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 164 lg 11 alusel.
5. Määrata kindlaks ja välja mõista kostjalt E.Õ.’elt hageja C.R.’ kasuks menetluskulud summas 771,00 eurot (seitsesada seitsekümmend üks eurot, sh ekspertiisikulud 171 eurot ning lepingulise esindaja kulud summas 600 eurot, sh käibemaks).
6. Kanda hageja poolt kohtu ettemaksukontole tasutud ekspertiisikulud 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 20.01.2020 õiendi alusel riigituludesse.
7. Välja mõista kostjalt E.Õ.’elt riigituludesse riigi poolt asjas mitte menetlusosalisena Tiido ja Partnerid Keeleagentuur OÜ 31.05.2019 arve alusel kantud tõlkekulud summas 47,54 eurot (nelikümmend seitse eurot ja 54 senti) (alus: TsMS § 179 lg 1).
8. Anda E.Õ.’ele tähtaeg tõlkekulude tasumiseks riigituludesse 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Hüvitis tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole ja viitenumbrile vastavalt käesolevale määrusele lisatud makseinfolehele. Viitenumbri lisamine summa maksmisel on kohustuslik! Makse selgituseks märkida: tõlkekulude hüvitis, tsiviilasi nr 2-17-19244, Õ.. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud
9. 27.12.2017 esitas alaealise C.R. seaduslik esindaja K.R. Pärnu Maakohtusse lapse nimel hagiavalduse E.Õ. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt K.R.’i ja kostja E.Õ.’e suhtest sündis xxxxxxxxxxx poeg C.R.. Kostja ei ole isadust omaks võtnud ning isa kohta kanne hageja sünnitunnistusel puudub. Kostja teab, et hageja on tema laps, kuid isaduse omaksvõtmise vastu huvi ei tunne ja vabatahtlikult isadust omaks võtma nõus ei ole. Hageja on oma ema ülalpidamisel. Kostja hageja ülalpidamises ei osale. Seega rikub kostja hageja suhtes oma ülalpidamiskohustusi. Hageja palub tuvastada tema põlvnemine kostjast kohtulikult ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis miinimummääras alates hagi esitamisest 27.12.2017.a kuni hageja täisealiseks saamiseni.
10. Kohtul õnnestus kostja E.Õ.’ele hagiavaldus ja asja materjalid isiklikult kätte toimetada Soome kohtu kaudu 25.11.2019 tema elukohas, aadressil Xxxxxxxxxxxs. Kostja ei ole kohtule tänaseni midagi ei vastanud.
11. Kohus määras 21.03.2018 määrusega asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks läbi viia Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI-s) DNA ekspertiisi, tuvastamaks, kas xxxxxxxxxxx. a sündinud C.R. põlvneb E.Õ.’est. Kuna kostja ei vastanud kohtule ega ilmunud Eestisse, siis korraldas kohus 23.04.2019 määrusega ekspertiisiks vajaliku tõendi, DNA proovi saamise tõendi kogumise korras kostja elukohajärgse Soome kohtu (Itä Uudenmaan Käräjäoikeus) kaudu.
12. 22.01.2020 saabus kohtule EKEI kohtuekspert Egle Toover’i koostatud 20.01.2020 ekspertiisiakt nr 18E_GE0423, mille kohaselt E.Õ. saab olla 99,999999% tõenäosusega C.R.’i isa. 2

) § 82 lg 1 kohaselt tulenevad lapse ja vanematE.Õ.ed ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.

§ 84

lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

§ 84

lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus.

§ 94

lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.

94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

1. Põlvnemise nõue. Kohus peab võimalikuks rahuldada põlvnemise hagi, kuivõrd hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja asjas kogutud kirjalike tõenditega, eelkõige molekulaargeneetilise ekspertiisi tulemustega - EKEI kohtuekspert Egle Toover’i koostatud 20.01.2020 ekspertiisiakti nr 18E_GE0423 kohaselt E.Õ. saab olla 99,999999% tõenäosusega C.R.’i isa. Kostja vastuväiteid hagile ei ole esitanud. Lapse ema K.R. kinnitas kohtuistungil, et kostja on C.R.`i isa. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et C.R. põlvneb E.Õ.est. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08).
2. Elatise nõue. Perekonnaseaduse (

) § 97 p 1 annab alaealisele lapselE.Õ.e saada ülalpidamist vanemalt.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist.

§ 99lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestataks

E.Õ.tatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamise ajal 3

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Riigikohus on leidnud, et vanemalt, kellest laps põlvneb, ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Antud asjas kostja ei ole elatise osas mingeid vastuväiteid esitanud ning hageja esindaja kinnitusel ei ole kostja siiani midagi lapse ülalpidamiseks tasunud. Seega rahuldab kohus esitatud avalduse ka elatise väljamõistmise osas täies ulatuses -

§ 101

lg 1 tulenevas miinimummääras alates hagi esitamisest 27.12.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni, sh määrates kindlaks elatisevõla kuni otsuse tegemiseni, so 30.06.2020 seisuga. Elatise võlgnevuse väljamõistmise vajadust selguse huvides kuni kohtuotsuse tegemiseni on rõhutanud Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-137-11 p

1. Elatise võlgnevuse arvutuskäik on järgmine: perioodi 27.-31.12.2017 so 5 päeva x 7,58 €/päev eest võlg 37.90 eurot; 2018.a võlg moodustab 3000 eurot (12 kuud x 250 €/kuus), 2019.a võlg 3240 eurot (12 kuud x 270 €/kuus) ning 2020.a esimese 6 kuu eest võlg 1752 eurot (6 kuud x 292 €/kuus). Kostja elatise võlg perioodi 27.12.2017 – 30.06.2020 eest kokku on 8029.90 eurot (37.90+3000+3240+1752), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulud
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti, st antud juhul kostja. Samuti TsMS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Eeltoodust tulenevalt, arvesse võttes, et kostja oma käitumisega on põhjustanud hageja pöördumise kohtusse ning menetluse venimise enam kui 2 aasta pikkuseks, on põhjendatud jätta kõik menetluskulud asjas kostja kanda. TsMS § 164 lg 1.1 nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks asjas ei esine.
3. Menetluskulude kindlaksmääramine. Hageja taotles enda menetluskulude kindlaksmääramist summas 951 eurot, sh DNA-ekspertiisi kulud summas 171 eurot ning kulutused lepingulise esindajale summas 780 eurot, so hagi koostamise eest summas 540 eurot (4 ja pool tundi hinnaga 100 eurot + km), istungil esindamise eest koos ettevalmistusega kokku 30 minutit summas 60 eurot (sh käibemaks) ning sõiduajatasu advokaadibüroost Haapsalust Pärnusse kohtuistungile sõidu eest 3 tundi tunnihinnaga 60 eurot, kokku 180 eurot (sh käibemaks). Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt, so ekspertiisikulude 171 eurot ja lepingulise esindaja tasu osas hagi koostamise ja istungil osalemise eest summas 600 eurot (sh käibemaks), kokku 771 eurot. Kohus jätab rahuldamata põhjendamatu menetluskuluna hageja lepingulise esindaja sõiduajatasu nõude summas 180 eurot, kuivõrd hüvitatavaks menetluskuluks võib olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Selline on ka Riigikohtu praktika (vt RKL 3-2-1-64-13 punkt 13).
4. TsMS § 179 lg. 1 ja 2 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. 4