Obsah (6)

§ 630§ 442§ 187§ 459§ 173§ 162

2-20-14534 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14534 Ts

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-2) 1

1. Hagiavalduse kohaselt on R.K. (hageja) kasuks K.M. (kostja) Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega tsiviilasjas XXX välja mõistetud elatis 100 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
2. Hageja elab ema juures ja käesoleval juhul on 100 eurot kuus liiga vähe. Hageja on arenev laps, käib lasteaias, suhtleb eakaaslastega, käib koos teiste lastega ühisüritustel ja kultuuriüritustel, mis vajab lisaraha. Hagejale on soovitatud XXX nõustamist, ühekordne vastuvõtt maksab 45 eurot, vastuvõtul tuleb esialgu käia 2 korda kuus. Hageja kulutab toidule ja eluasemele ning riietele, tasuda tuleb lasteaiamaks ca 150 eurot kuus.
3. Hageja palub elatist suurendada alates 01.10.
4. a miinimummäärani, milleks on 292 eurot kuus.
5. Kostja hagile vastanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes (vt. RKTKo 3-21-165-13 p 12).
7. Sünnitõendist (tlk 5) nähtuvalt on XX.XX.XXXX sündinud R.K. isa K.M. ning sellest tulenevalt on kostja kohustatud andma hagejale ülalpidamist. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja koos ei ela.
8. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega (jõustunud XX.XX.XXXX) tsiviilasjas nr XXX (tlk 37) K.M. R.K. kasuks välja mõistetud elatis 100 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus (

§ 459

lg 1 p 1) ning hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada (

§ 459lg 1 p 2).

1. Hageja palub elatist suurendada, kuna 100 eurot ei ole piisav ning avaldas kohtuistungil, et on nõus 200 euroga kuus. Praegu saab kohtutäituri vahendusel 36 eurot kuus, vabatahtlikult ei maksa kostja midagi.
2. Kostja on istungil avaldanud, et temal ei ole millestki elatist maksta, sissetulek on alla 200 euro, väljaminekuid ei ole, elab ema kulul. Kostja selgituste kohaselt on tal osaline töövõimetus, tööle minna ei kavatse, kuna on kohtutäituritele võlad ning siis võetakse kõik ära, lisaks on veel üks alaealine laps, kellele ta ka elatist ei maksa.
3. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-118-12, p 15). 2
6. Kuigi kostja on kohtule väitnud, et ta on osaliselt töövõimetu, ei ole ta oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kostja sissetuleku välja selgitamiseks on kohus teinud päringud krediidiasutustesse ning kohtule esitatud vastustest nähtuvalt on kostja sissetulekuks Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus viimati oktoobris
7. a XXX eurot kuus ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav sotsiaaltoetus XXX eurot kuus (tlk 26-29). Registrite järgi kostjale kinnisvara ega muud olulist vara ei kuulu.
8. Rahvastikuregistri andmete (tlk 15) kohaselt on kostjal lisaks hagejale veel üks alaealine laps (XXX sündinud), kellele tuleb tal Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumääruse tsiviilasjas nr XXX kohaselt tasuda elatist 80 eurot kuus. Täitemenetluse registrist nähtuvalt on kostjal mõlema lapse ees elatise võlgnevus ning lisaks veel võlgnevusi teiste võlausaldajate ees.
9. Kuna kostjal on kahe lapse ülalpidamiskohustus, tuleb kohtul hinnata, mis summas on kostja võimeline hagejale elatist tasuma.
10. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lapse elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kohus on teinud kindlaks, et hageja ema sissetulek on XXX eurot kuus koos lastetoetusega ja kostjal ligikaudu XXX eurot kuus ning mõlemal vanemal on lisaks hagejale veel üks ülalpidamist vajav laps. Seega tuleb hageja ülalpidamiseks vajalike kulutuste tegemisel lähtuda sellest, millised on vanemate rahalised võimalused ja võimalus sissetulekut teenida. Hageja ei ole hagis detailselt välja toonud oma kulutuste suurust ning on istungil märkinud, et lasteaiatasu on umbes 150 eurot kuus, lisaks eluasemekulud, trenn, toit, arst, riided.
11. Kohus, arvestades kostja osalist töövõimet, tema sissetulekut ning seda, et talle ei kuulu muud vara, mille arvel saaks elatist maksta ning hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks vajaminevaid minimaalseid kulutusi, mis võivad kohtu hinnangul jääda XXX - XXX euro piiresse (arvestades hageja ema sissetuleku suurust), on seisukohal, et antud juhul ei ole elatise suurendamine põhjendatud, kuna kostja ei ole võimeline tasuma elatist suuremas summas kui juba on välja mõistetud (s.o 100 eurot kuus) kahjustamata sealjuures enese igapäevast minimaalset toimetulekut ning teist ülalpidamist vajavat last. Vanematel tuleb oma kasutuses olevaid rahalisi vahendeid kasutada ühetaoliselt, seega tuleb ka vanematel arvestada kulutuste tegemisel oma sissetuleku suurusega ning, et sellest jaguks ka lastele eluks vajalike kulutuste katmiseks. Antud juhul peaks hagejale kostja poolt tasutav elatis 100 eurot ja hageja ema poolt vähemalt samas suurusjärgus panustatav summa ning riigi poolt makstav peretoetus tagama hagejale minimaalse toimetuleku.
12. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud 18.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 19. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna kostjal eelduslikult menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3