Obsah (8)
§ 1043§ 1x§ 137§ 1045§ 104§ 103§ 13x§ 140x-19-4x KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 04.1x.x. a, xxxxx kohtumaja Tsiviilasja number x-19-4x Tsiviilasi V. V. hagi osaühingu
) § 115 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Korteriomaniku kohustusi reguleerib korteriomandija korteriühistuseadus (KrtS). KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 31 lg 4 näeb ette, et korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad sama paragrahvi lõigetes 1 ja x sätestatut. Kostja I vastu esitatud nõude esmaseks eelduseks saabki olla eelkõige KrtS § 31 lg 1 p-s 1 ja § 41 lg-s 4 sätestatud kohustuse rikkumine. Kostja I vastutus ei eelda süü olemasolu. Kostja II vastu esitatud nõude õiguslikuks aluseks saavad olla deliktiõiguse sätted.
§ 1043
sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt
§-st 1043 on kostja II vastu esitatud kahjunõude eelduseks kahju tekitamine kostja II poolt, kostja II teo õigusvastasus ning süü. 5
(11)Nii kohustuse rikkumisega seotud kahju kui ka deliktilise kahju nõuete puhul kohalduvad
-is sätestatud üldised kahju hüvitamise sätted, sh
§ 1x
kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse kohta.
§ 137kohaselt on kostjate solidaarse vastutuse eelduseks see, et nad mõlemad vastutavad hagejale tekitatud kahju eest. Ts
MS § x lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjatelt kahju nõudmisel peab hageja tõendama kostja I rikkumist, kostja II õigusvastast tegu, kahju ja selle põhjuslikku seost kostja I rikkumisega ja kostja II teoga. Antud juhul vaidlevad mõlemad kostjad hageja nõudele täies ulatuses vastu. Kostjad leiavad esiteks, et hageja ei ole tõendanud, et temal kahju üldse tekkis ja isegi, kui see tekkis, siis nemad ei vastuta selle kahju eest. Kostja I väitel ei ole tema rikkunud vastutuse aluseks olevat korteriomaniku kohustust ja kostja II leiab, et tema ei ole toime pannud vastutuse aluseks olevat õigusvastast tegu. Lisaks on kostja II vaidlustanud osaliselt kahju suuruse. Hageja väitel tekkis temal kahju xxxxxxxx. a kostjale I kuuluvast korterist tema korterisse vee läbijooksu tõttu. Kohus käsitlebki esmalt väidetavat kahju tekitanud sündmust ehk kahju tekkimist ja seejärel kostja I rikkumist ning kostja II õigusvastast tegu ning nende põhjuslikku seost tekkinud kahjuga. 4.x. Hageja on esitanud tõendina M. S. poolt hagejale ja korteriühistu esindajatele xx.11.x. a saadetu e-kirja (I kd tl x) järgmise sisuga: „meie tehnikud käisid kontrollimas. Korteri peaveekraanid on olnud kõik pidevalt avatud. Torudest tõenäoliselt leket ei ole toimunud. Kreete- palun lasta kontrollida ja korrastada vuukide veetihedust korteris.“ Lisaks on hageja esitanud tõendina väljavõtte e-kirjavahetusest kostja I juhatuse liikme R. T. (I kd tl 33-35). Nimetatud kirjavahetusest nähtub, et 11.0x.x. a on hageja pöördunud kostja I esindaja poole kirjaga, milles märgib:“ Kahju tekkimisest on täna möödunud peaaegu 3 kuud. On vaja otsused teha. Kas leiame lahenduse, kui Teie seda ei paku, siis olete minu pannud olukorda, kus mul polegi muid variante , kui lasta kohtul leida juhtunule lahendus“. 07.03.x. a on R. T. hagejale vastanud: „Palun anna teada, mis kell homme saab korterit vaatama tulla“. 08.03.x. a on saatnud hageja R. T. kirja sisuga: „ Olen omalt poolt teinud kõik. Teile saatnud kindlustusfirma poolt aktsepteeritava ehitusfirma ehituskalkulatsiooni ning pildid objektist. Kahjunõude sisu on teile edastatud. Palun vaadake, kas te olete antud kahjunõudega tutvunud ning kas te olete selle nõus kompenseerima või mitte“. R. T. on 09.03.x. a hagejale vastanud: „Meie eesmärk on saada teine arvamus teie kahjunõude suuruse, põhjuse, ja nende likvideerimise kulude osas…lasen teiega otse kokku leppida, millal teine firma saab tulla vaatama, et oma hinnang anda olukorrale“. Hageja on esitanud ka kostja II 10.04.x. a e-kirja hagejale (I kd tl 35), milles kostja II teatab: „Mul on kahju kuulda, et sa selle asja kohtusse annad. Mul ei ole midagi lisada, mis ma kahes eelmises e-kirjas juba kirjutasin. Ma ei ole nõus, et minu ühekordne duši kasutamine kahjustas teie korterit ning palun mitte kasutada minu nime või eksitava teabe põhjal allkirjastatud paberit üheski ametlikus või kohtumenetluses.“ Kohus leiab, et eespool nimetatud tõendid tõendavad hageja väidet, et xxxxxxxx. a toimus tema korteri nr xx laest vee läbijooks. Tõenditest nähtub, et hageja on teavitanud juhtunust korteriühistut, olukorda on käinud kontrollimas tehnikud ning hageja on pöördunud kahju hüvitamiseks nii kostja I seadusliku esindaja kui kostja II poole. Kostjad ei ole tõendanud, et nad on võimaliku kahju ning duši kasutamise teemal pidanud kirjavahetust seoses mingi teise juhtumiga. Kostja II on ka õigeks võtnud hageja väite selle kohta, et xxxxxxxx. a õhtul kell x 6
(11)tuli hageja kostja II kasutuses olnud korteri nr xx ukse taha ning palus vee kinni keerata, kuna väidetavalt jookseb läbi lae vett. Kohus leiab, et hageja esitatud tõendid tõendavad ka seda, et xxxxxxxx. a vee läbijooks tema korterisse nr xx toimus just kostjale I kuuluvast ja kostja II kasutuses olnud korterist nr xx. Hageja on esitanud tõendina koopia kostja II R. K. nimel xxxxx.x. a allkirjastatud dokumendist (I kd tl 11). Dokument on adresseeritud ERGO Insurance SE-le. Dokument on pealkirjastatud „TEADE“ ja selle sisu on alljärgnev: „Käesolevaga kinnitan mina, xxxxx xxxxx, xxxx x-xx korteri üürnik, et xxxxxxxx. a toimus aadressil xxxxx linn, xxxx x korter xx juhtum, milles sai kannatada korter xxxxx linn, xxxx x korter xx. Õnnetuse tekkepõhjuseks oli: Korteri xx vannitoa vuukide ebatihedus ning dushi vale kasutamise tõttu tekkinud vesi põrandal, mille tulemusena tekkis läbijooks all olevas korteris ja kahjustada sai alumise korteri siseviimistlus. Kinnitan, et mina kasutasin xxxxxxxx. a korter xx dushi valesti, mis põhjustas veelekke korteris xx. Kas kahju tekkepõhjuse ülevaatus on teostatud visuaalsel teel? X jah ei“. Dokumendil on see tekst tõlgitud ka inglise keelde. xxxxx.x. a esitas hageja kohtule tõendina xxxxx.x. a dokumendi originaali (II kd, tl 40). TsMS § 331 lg 1 alusel kohus seda tõendit ei menetle ja tagastab selle hagejale. Hageja on esitanud tõendi pärast kohtuistungil asja sisulise arutamise lõpetamist. Hageja ei ole põhistanud, et oleks esinenud mingi mõjuv põhjus, miks ei saanud ta esitada seda tõendit varem. Selle tõendi menetlemine tooks kaasa ka asja lahendamise viibimise. Kohus leiab ka, et tõendi originaal ei oma ka asjas lahendamisel olulist tähtsust. Kostja II väidab küll, et xxxxx.x. a dokumendi sisu võib olla manipuleeritud, kuid kohtu hinnangul ei ole kostja II esile toonud asjaolusid, mis selliseks arvamuseks alust annaks või annaks põhjust hinnata tõendit ebausaldusväärseks. Kostja II ei ole vaidlustanud seda, et xxxxx.x. a allkirjastas ta hageja poolt koostatud dokumendi, mille koopia (I kd tl 11) hageja tõendina on esitanud. Ka eespool viidatud kostja II 10.04.x. a e-kirja hagejale (I kd tl 35) annab kinnitust, et kostja II seoses duši kasutamisega seotud kahjuga seoses oma allkirja mingile dokumendile andis. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks samal ajal olnud veel mingeid suhteid või allkirjastas kostja II hoopis mingi muu dokumendi. Kostja II avaldas 04.10.x. a hagi vastuses (I kd tl 147), et tühistab xxxxx.x. a tehingu TsÜS § 98 lg 1 alusel, kuna oli seda tehes olulises eksimuses. Kostja II väitel ei saanud ta dokumendi allkirjastamisel aru selle tegelikust sisust ja arvas, et tegemist on tema kui tunnistaja teatega kindlustusele. Kohus leiab, et kostja II poolt tehingu tühistamist ei saa lugeda kehtivaks, kuna kostja ei ole tõendanud, et selleks materiaalsed eeldused olid täidetud. Kostja II on õigeks võtnud hageja väite selle kohta, et xxxxxxxx. a õhtul palus hageja tal oma korteris vee kinni keerata, põhjusel, et hageja korteri laest jooksis vett läbi. Kostja II hilisem, s.o 10.04.x. a ekiri hagejale (I kd tl 35) tõendab, et pooled on suhelnud kostja II duši kasutamise järel tekkinud kahju teemal. Neid asjaolusid arvestades hindab kohus, et on eluliselt ebausutav kostja II väide, et ta ei saanud aru xxxxx.x. a allkirjastatud dokumendi (I kd tl 11) sisust ning oli olulises eksimuses. See, et dokument oli adresseeritud ja mõeldud esitamiseks kindlustusfirmale, ei anna alust tehingu tühistamiseks ning vastavale asjaolule tuginemine on kohtu hinnangul ka hea usu põhimõtte vastane. Kohus leiab, et xxxxx.x. a kostja II allkirjastatud dokument tõendab hageja väidet, et xxxxxxxx. a lekkis hageja korterisse nr xx vesi kostja I korterist nr xx kostja II poolt seal duši kasutamise tagajärjel. Pärast seda, kui hageja kell x kostja I poole pöördus ja kostja II duši kasutamise lõpetas, vee läbijooks hageja korterisse lõppes. Hageja poolt esitatud M. S. xx.11.x. a e-kiri (I kd tl x) tõendab, et tehnikud käisid kontrollimas ja ei tuvastatud vee lekkimist hageja korterisse väljaspoolt kostja I korteriomandi eriomandi osa. 7
(11)Hageja on esitanud tõendina MR Vaader OÜ ehitusinseneri M. V. poolt x.xx.x. a koostatud veelekkest tingitud kahjustuste ulatuse väljaselgitamise auditi xxxxx xxxx x-xx (I kd tl 7581). Auditi kohaselt tuvastati paikvaatluse põhjal ülemiselt korruselt lähtunud veelekkest tingitud veekahjustus korter xx magamistubade lagede viimistluses. Viimistlusmaterjalidena on kasutatud pahtlit ja värvi. Auditi koostaja on andnud hinnangu, et vesi on pääsenud ülemise korteri san. sõlmest vahelae paneeli õõnsusesse, mistõttu on osutunud võimalikuks vee levik vahelaes kogu paneeli pikkuse ulatuses. Paneeli märgumisest tingitult on kahjustada saanud lagede viimistlus. Auditile on lisatud varakahju vaatlusakt (I kd tl 64) ja fotod (I kd tl 67-73), millel on kujutatud vaadeldud korteri laed ja ära märgitud kahjustatud kohad. Auditile on lisatud MR Vaader OÜ kalkulatsioon (I kd tl 74), milles on kalkuleeritud kahjustada saanud lagede viimistluse töödena põranda ja seinte katmine, kolimine ja remondijärgne koristus, prügi utiliseerimine, lükandsüsteemi, valgustite, kardinapuude jm demonteerimise, lagede viimistluse ja töödega seotud transpordi, side ja rendikulude hinnaks kokku koos käibemaksuga 731,87 eurot. Kostja I tugineb oma vastuväidetes sellele, et auditi koostanud isik ei ole riiklikult tunnustatud ekspert. Kohus leiab, et see ei vähenda tõendi väärtust ning asjaolu, et auditi koostanud isik ei ole riiklikult tunnustatud ekspert, ei anna alust hinnata tõendit ebausaldusväärseks. TsMS § x lg x järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § x lg 1 kohaselt võib ekspertiisi teha riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert, aga ka kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Vastavalt TsMS § x lg-le x ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja on esitanud tõendina väljavõtte majandustegevuse registrist (I kd tl 1x), mis tõendab, et MR Vaader OÜ tegevusena on registreeritud muu hulgas ehitise auditite tegemine. Samuti on hageja esitanud kutsetunnistuse (tl 130), mis tõendab, et auditi koostanud M. V. on diplomeeritud ehitusinsener ja vastab hoonete ehituse ja ehitise auditite kutsekvalifikatsiooni nõuetele. Tema poolt koostatud auditit on võimalik käsitleda eriteadmistega isikuna ehitiste auditite alal. Kohus leiab, et M. V. poolt x.xx.x. a koostatud audit tõendab, et hageja korteri laeviimistlus sai ülemisest korterist lähtunud veelekke tõttu kahjustatud. Kostja I on esitanud omalt poolt tõendina Ehitusekspertiisibüroo OÜ ehitusinseneri Hannes Kase poolt 13.08.x. a koostatud ekspertiisiakti xxxxx linnas xxxx tn x korter xx kahjustuste tekkepõhjuste kohta (I kd tl 108-115). Hannes Kase on riiklikult tunnustatud ekspert ehitustehniliste ekspertiiside alal. Nimetatud tõendist nähtub, et enne ekspertiisiakti koostamist on teostatud hageja korteri lagedest tehtud fotode vaatlus ja kostja I korteri nr xx duširuumi visuaalne paikvaatlus. Paikvaatluse tulemusena on ekspert avaldanud arvamust, et xxxxx xxxx x korteris xx ei ole tuvastatav ajavahemikus x.xxxx-xxxx.x. a toimuda võinud veekahju või hüdroisolatsiooni leke ühes selle viidatud perioodil teostatud parandustöödega. Ekspert on andnud hinnangu, et kahju hüvitamise avalduses esitatud lae viimistluse kahjustused ei ole tüüpsed veekahjustused, kuna puuduvad märgumise ja määrdumise jäljed (läbi konstruktsiooni valguv vesi määrib alati valge viimistluse kuna läbi müratõkkeisolatsiooni ning betooni valgudes satub vette fenoole ja muid kemikaale). Kahju hüvitamise avalduses esitatud lae viimistluse kahjustuste fotod viitavad vahelaepaneelide vajumisest tingitud paneelide külgvuuki katva maalriteibi lahtitulekule. Tekkinud kahjustused ei ole seotud ülemise korruse korteri kasutusega vaid hoone pikaajalise vajumisega. Kohus leiab, et ekspert Hannes Kase 13.08.x. a arvamus ei lükka ümber lükka ümber ehitusinseneri M. V. x.xx.x. a auditis tuvastatud vee läbijooksu tõttu kahjustuste tekkimist 8
(11)hageja korteri laeviimistluses. Erinevalt M. V. ei ole ekspert Hannes Kase teostanud hageja korteris paikvaatlust ning on andnud arvamuse vaid fotode vaatlemise pinnalt. Kohus leiab, et ekspert Hannes Kase 13.08.x. a arvamus ei tõenda ka kostja I väidet, et tema korteri nr xx vannitoast/duširuumist ei olnud vee läbijooks alumisel korrusel asuvasse hageja korterisse nr xx üldse võimalik. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et xxxxxxxxxx. a, kui lülitati xxxxx xxxx tn x majas sisse keskküte, lekkis õhutusventiilist vesi kostja I korteri nr xx duširuumi põrandale ja sealt edasi hageja korterisse nr xx. Hageja on esitanud korteriühistu esindaja A. K. tõendi (I kd tl 158), milles viimane kinnitab, et xxxxxxxxxx. a kell 13.44 käis ta korteris nr xx ja fikseeris vee tilkumise magamistoa laest, millest tehti pilt. A. K. kinnitab, et ülemisse korterisse nr xx ei saadud kohe sisse, aga samal päeval kell xx.x käisid nad ka seal kontrollimas ja selgus, et seal tilkus vannitoas õhutusventiil. Vannitoa põrandal oli paar cm vett ja vesi oli uksepakuni. Hageja on esitanud tõendina fotod (I kd tl 159-xx) ja videoklipid hageja korteri nr xx laest ja kostja I korteri nr xx vannitoa/duširuumi põrandast (I kd tl 159-xx). Fotodelt ja videotelt nähtub, et lae paneelivahe on ülejäänud laeosast tumedam ja märgunud ning seal peal on veetilgad. Vannitoa põrand on üleni vee all ning vesi ulatub ukse lävepakuni. Kohus leiab, et eespool kirjeldatud xxxxxxxxxx. a sündmus ja tõendid tõendavad, et vee läbijooks kostja I korteri nr xx vannitoa/duširuumi põranda vahelt hageja korterisse nr xx on võimalik. See omakorda annab kinnitust ka sellest, et samasugune vee leke toimus kostja I korterist hageja korterisse xxxxxxxx. a, kui kostja II poolt duši kasutamise järel oli põrandale sattunud liigselt vett. Hageja on selgitanud, et see, et kostja I korteris liigne vesi äravoolu kaudu ära ei jookse on ilmselt põhjustatud sellest, et kostja I korteri vannitoa/duširuumi põranda kalle on vale ja on põranda keskelt kaldu uksepiida pool. Kohtu hinnangul on see väide eluliselt usutav. Ka xxxxxxxxxx. a, kui kostja I korteri duširuumi põrandale oli õhutusventiili kaudu tilkunud liigselt vett, siis see enam äravoolu kaudu ära ei voolanud ja valgus läbi põranda allolevasse hageja korterisse, mille tõttu sai hageja korteri lae viimistlus veekahjustusi. 4.3. Kohus leiab, et nii kostja I korteri nr xx omanikuna kui ka kostja II selle korteri üürniku ja tegeliku kasutajana vastutavad xxxxxxxx. a vee läbijooksu tõttu hagejale tekkinud kahju eest. Eespool luges kohus tõendatuks, et xxxxxxxx. a lekkis kostja I korteri vannitoa/duširuumi põrandal vesi hageja korterisse. Tõenditest saab järeldada, et veeleke tekkis kostja II poolt duši kasutamise järel, mille tõttu sattus põrandale liigne vesi, mis äravoolu kaudu enam ära ei voolanud ning mille tagajärjel sai omakorda kahjustusi hageja korteri laeviimistlus (põhjuslik seos).
§ 1045
lg 1 p 5 kohaselt saab lugeda kahju tekitamise õigusvastaseks muu hulgas, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega.
§ 104lg x kohaselt on süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.
Sama paragrahvi lõigete 3-5 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (lg 3), raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (lg 4) ja tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (lg 5). Kohus leiab, et kostja II õigusvastase teona saab käsitleda duši kasutamist viisil, mille tagajärjel sai võimalikuks hageja korteriomandi rikkumine, laeviimistluse kahjustumine. Kostja poolt duši kasutamise järel sattus põrandale liigne vesi, mis äravoolu kaudu enam ära ei voolanud ja lekkis allolevasse hageja korterisse. Sellist tegu saab käsitleda käibes vajaliku hoole järgimata jätmisena, mis vastavalt
§ 104lg-le 3 on üks süü vorm. 9
(11)Kostja I vastutus hagejale tekkinud kahju eest ei eelda süü olemasolu. Arvestades asjaolusid saab kostjale II kui korteriomanikule ette heita KrtS § 31 lg 1 p-st 1 ja § 31 lg-st 4 tulenevate kohustuste rikkumist. Kostja I ei taganud, et tema korterit kasutav isik (kostja II) hoiduks tegevusest (duši hooletu kasutamine), mille toime teisele korteriomanikule (hagejale) ei ületaks selle tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Kuna kostja I korteriomandi vannitoa/duširuumi põrandale sattunud liigne ära ei voolanud, siis võib järeldada, et kostja I korteriomandi eriomandi ese (vannitoa/duširuumi põrand) ei olnud sellises seisukorras ja esinesid puudused, mis võimaldasid vee läbijooksu teise korteriomaniku (hageja) korterisse. Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud asjaolusid, mis neid vastutusest vabastaks. Kostja I vastutusest vabanemise eelduseks saab olla süü puudumine ja kostja II vastutusest vabanemise eelduseks see, kui tema rikkumine on vabandatav. Kostjad vastavaid vastutusest vabanemise eeldusi ei ole tõendanud. Kostja II puhul saab ka
§ 103lg 1 x.
lause alusel eeldada, et kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostjatelt kahju hüvitamise nõudmise eeldused on täidetud. Kuna mõlemad vastutavad hagejale tekitatud kahju eest, siis on hagejal õigus nõuda kostjatelt kahju hüvitamist solidaarselt. 4.4. Kohus leiab, et hageja on tõenditega põhistanud kostjatelt nõutava kahju suurust.
§ 1x
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
§ 1x
lg 1 kohaselt võib olla hüvitamisele kuuluv kahju varaline või mittevaraline.
§ 1x
lg x järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
§ 1x
lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud.
§ 13x
lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja nõuab kostjatelt kahjuna lae remonditöödega seotud kulude hüvitamist summas 619 eurot ja remondi ajaks majutuse kulude hüvitamist summas 100 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõutav kahjuhüvitis
§ 1xlg 1 järgi eesmärgipärane.
Hageja poolt nõutava kahju puhul on tegemist
§ 1xlg x mõttes varalise kahjuga.
Lagede remondikulu puhul on tegemist asja parandamise kuludega
§ 13x
lg 3 mõttes ning majutuskulude puhul kahju tekitamisega seoses kantavate muude kuludega
§ 1xlg 3 mõttes.
Hageja on esitanud tõendina Ajaver OÜ kalkulatsiooni (I kd tl 6), milles on kalkuleeritud hageja korteris lagede remontimise töödega seotud kulude suuruseks kokku koos käibemaksuga 619 eurot. Kostjad ei ole hageja remondikulude suurust nõutavas summas vaidlustanud. Hageja on esitanud ka tõendid selle kohta, et ta on võtnud lagede remonditööde kohta konkureerivad hinnapakkumised (MR Vaade OÜ pakkumine summas 731,87 eurot – I kd tl 74, ja Atap Ehitus OÜ pakkumine summas 706,80 eurot – I kd tl 30). Hageja nõuab kostjatelt kahju lähtudes kõige madalamast hinnapakkumisest, mis on mõistlik. Majutuskulude puhul on hageja põhjendanud, et peab lagede remondi ajaks oma 4-liikmelise perega kolima oma korterist üheks ööpäevaks välja. Hageja on põhjendanud asendusmajutuse vajadust oma praeguse elukoha lähedal, et tema algklassis käiv laps saaks koolist koju tulla. Hageja on esitanud tõendina Ruumi Lahendused OÜ pakkumise (I kd tl 8), milles pakutakse xxxxx linnas xxxx tn 10 asuvas 3-toalises korteris majutust nädala sees hinnaga 100 eurot üks 10
(11)öö. Hageja on esitanud veel tõendina väljavõtte kinnisvaraportaalist kv.ee (I kd tl 63), millest nähtub, et otsingutulemus 3-toalisele korterile hagejale kuuluva korteri asukohas xxxxx kesklinnas ei leitud ühtegi pakkumist. Kostja II on hageja majutuskulude suuruse vaidlustanud, kuid samas ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et 4-liikmelisele perekonnale oleks võimalik xxxxx kesklinnas leida soodsamat majutust kui 100 eurot öö. Seega loeb kohus hageja poolt kostjatelt nõutava kahjuhüvitise põhjendatuks. Hageja väitel oli tema korter kahju vastu kindlustatud. Kohus leiab, et kindlustuse olemasolu iseenesest ei piira hageja õigust nõuda kahju hüvitamist kostjatelt, kes kahju eest vastutavad. Hagejal oli õigus valida, kelle vastu ta kahju hüvitamise nõudega pöördub.
§ 140
lg 1 kohaselt võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes, ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis annaks alust kostjatelt väljamõistetavat kahjuhüvitist piirata. Hagejal oli küll olemas kindlustus, kuid kostjad ei ole põhistanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et neilt kahju täies ulatuses väljamõistmine oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Ainuüksi hagejal kindlustuse olemasolu kahju hüvitamise piiramiseks alust ei anna. Kohus arvestab siinjuures ka nõutava kahjuhüvitise suurust. 4.
- Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 719 eurot. Menetluskulude jaotus
- TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § xx lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § xx lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Antud juhul rahuldab kohus ja teeb otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks. Seetõttu tuleb ka menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg x alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 1x eurot. Kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja oma menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja oma menetluskulude nimekirja ei esitanud ega lisaks riigilõivule mingite muude menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Kohus leiab, et riigilõivu summas 1x eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus kontrollis, et hageja on riigilõivu ära tasunud x.03.x. a. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1x eurot hageja kasuks välja solidaarselt kostjatelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 11
(11)