Obsah (5)

§ 96§ 97§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-4084 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A. K.i hagi J. K.i vastu elatise nõud

) 8-ndas peatükis. Vastavalt

§ 96

ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt

§ 97

lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.

1. Sünnitunnistusest (tl 3) nähtub, et J. K. on A. K.i isa. xxx 11.02.2020 tõendist nr. 2-29/202026 nähtub, et A. K. õpib 2019/2020 õppeaastal õppekaval „Mootorsõiduki tehnik“ statsionaarse õppe
2. kursusel. Õpinguid alustas 01.09.2018 ja lõpetab 06.
3. (tl. 4) Hageja palub välja mõista elatise summas 250 eurot kuus.
4. Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99lg 1 (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10).

Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Täisealise lapse elatisenõude lahendamisel ei saa lähtuda

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimumsuuruse nõudest (mis on sätestatud alaealisele lapsele elatise väljamõistmise puhul). Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. 25.03.2020 esitatud kulude kalkulatsiooni kohaselt moodustavad hageja igakuised kulutused kokku 540 eurot kuus. Tõendeid kulutuste kohta lisatud ei ole. 08.07.2020 esitatud vastuse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulutused kokku 350-400 eurot kuus. Hageja enda täpsustuse kohaselt sisaldab see kõiki õppimise ja üllapidamisega seotud kulutusi. Hageja märgib täpsustusena, et „(selle sisaldub sõidukulu, ühikatoa rent, söök, kooli väljasõidud, trenn, hügieenitarbed jne)“. (tl. 21). 3 Kostja ei nõustunud elatise maksmisega, märkides, et tal puuduvad vastavad sissetulekud, sisulisi vastuväiteid hageja kulutuste osas kostja ei esitanud, märkides lihtsalt, et hageja on täisealine ja võib ise enda ülalpidamiseks elatist teenida.

1. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kui hageja on täisealine, siis on tal võimalus tööle minna ja enda ülalpidamiseks elatist teenida. Kuna hageja õpib, siis kuni õpingute lõpetamiseni on tema töötamise võimalused äärmiselt piiratud/võimatud, kuna hageja õpib statsionaarõppes. Seega lasub hageja vanematel, sh kostjal, hageja ülalpidamise kohustus. Kohus, tutvudes hageja poolt 25.03.2020 esitatud kulude kalkulatsiooniga, leiab, et hageja kulud on mõnevõrra ülepaisutatud.  Kohus ei nõustu sellega, et hagejal kulub igapäevaselt toidule 10 eurot, võttes arvesse, et tasuta lõunasöök on tagatud õppeasutuse poolt. Kohus leiab, et ühiselamus elades on hagejal võimalus ise endale süüa valmistada või kasutada õppeasutuse sööklat, mille hinnad on madalamad, kui muude söögikohtade hinnad. Seega võib põhjendatud koolis viibimise söögikuluks olla mitte 10 eurot päevas ja 200 eurot kuus, vaid ca 6 eurot päevas (2x3 eurot) ja 120 eurot kuus.  Kohus ei saa nõustuda väljasõitudega seotud toidukuludega, kuna hageja ei ole märkinud, mitu korda kuus väljasõidud toimivad, seega loeb kohus sellega seotud põhjendatud kuluks 10 eurot kuus;  Kohus ei saa nõustuda ka hügieenitarvetele kuluva summaga 30 eurot kuus, kohus loeb põhjendatud kuluks 10 eurot kuus – kohus leiab, et antud summa on piisav vajalike hügieenitarvete soetamiseks, kuna antud esemeid ei osteta siiski igakuiselt. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja kulud, mida võivad olla põhjendatud ja vajalikud, moodustavad ca 420 eurot kuus (eluasemekulud kokku 85 eurot, kulutused toidule kokku 160 eurot; kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot; kulutused hügieenitarvetele 10 eurot; kulutused koolitarvetele 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot). Antud summa on ligilähedane ka hageja poolt 08.07.2020 märgitud summale ca 350-400 eurot kuus.
2. Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada,

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102

lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).

1. Kostja 22.06.2020 kohtule esitatud vastuses hagiga ei nõustunud. Kostja ei ole võimeline maksma elatist, kuna tema netosissetulek moodustab 2 100 eurot, kulud moodustavad 2 224 eurot. Kohus, tutvudes kostja poolt vastuses märgitud kuludega, peab vajalikuks märkida alljärgnevat:  Kostja ei ole esitanud ei enda sissetulekuid ega kulusid, samuti varalist seisu tõendavaid dokumentaalseid tõendeid. Kohus 28.10.2020 kirjas viitas sellel, et kui kostja tõendeid ei esita, siis puudub kohtul võimalus hinnata kostja 22.06.2020 vastuses esitatud andmete õigsust, sh teiste kostja alaealiste laste ülalpidamisega seonduvalt.  Kostja on märkinud igakuiste kuludena 2 224 eurot kuus, samas on sissetulekuna märgitud 2 100 eurot kuus. Kostja poolt esitatud andmetest tulenevalt kerkib küsimus, et kuidas 4 saavad kostja kulud ületada tema sissetulekut ? Või on kostja esitanud kohtule ebatäpsed andmed enda sissetulekute kohta?  Ainus asjaolu, mida kohtul õnnestus tuvastada, on see, et peale hageja on kostjal veel 2 alaealist last: G. K., sündinud xxx ja D. K., sündinud xxx. Seega võivad olla põhjendatud kostja poolt elatisena makstavad kulud kogusummas 335 eurot kuus ja lastega kohtumisele kuluv summa 100 eurot kuus, kokku 435 eurot kuus.  Kostja ei ole esitanud tõendeid üürilepingu, jne kulude, summas 890 eurot, kohta, sellest tulenevalt puudub kohtul võimalus hinnata nende kulude põhjendatust, kuid võimalik, et Soome kohta on need kulud põhjendatud.  Kostja poolt elamiseks kuluvad summas moodustavad kostja väitel kokku 1 459 eurot (eluasemekulud 890 eurot; telefon + internett 50 eurot; tööga seotud sõidukulud 123 eurot; toidukulud kokku 326 eurot; ravimid ja vitamiinid 20 eurot; rõivad 50 eurot).  Kostja märgib kuludena pangalaenu, mille makse moodustab 300 eurot kuus ja kodukindlustuse 30 eurot kuus, kokku 330 eurot kuus. Kohus leiab, et antud kulutused ei anna alust vabastada kostjat elatise maksmise kohustusest, pealegi ei ole kostja esitanud nende kohta mingeid tõendeid, seega on kostja väited antud kulude osas tõendamata (sh on ebaselge, millise kodukindlustusega on tegemist, kui kostja elab üürikorteris). Ülaltoodust tulenevalt moodustavad kostja põhjendatud kulud kokku 1 894 eurot (1459+435), sissetulekuna on kostja märkinud 2 100 eurot (neto). Seega leiab kohus, et kostja sissetulekud võimaldavad maksta elatist hageja ülalpidamiseks.
2. Kohtu enda algatusel tegi kohus hageja ja kostja varalise seisundi hindamiseks päringud Maksu- ja Tolliametile ja Sotsiaalkindlustusametile. Kohus teostas päringud registritesse.
3. Maksu- ja Tolliameti 27.10.2020.a vastuse kohaselt moodustas hageja A. K.i neto-sissetulek ajavahemikul 01.10.2019-30.09.2020 kokku 22,36 eurot (tl. 33, 36) Maksu- ja Tolliameti 27.10.2020.a vastuse kohaselt moodustas hageja ema S. A. neto-sissetulek ajavahemikul 01.10.2019-30.09.2020 kokku 11 085,78 eurot, so 923,82 eurot kuus. Kostja J. K.i kohta Maksu- ja Tolliametil andmed puuduvad. (tl. 34, 35, 37-38). Sotsiaalkindlustusameti 30.10.2020.a vastuse kohaselt ei ole A. K.ile toetuseid määratud; S.K.ile on määratud peretoetus kogusummas 120 eurot (2x60) ja elatisabi ühele lapsele 100 eurot (sõltub täitemenetlusest). Kostjale J. K.ile ei ole Eestis toetuseid määratud (tl. 44). 09.11.2020 vastuse kohaselt ei ole kostjale ka Soomes pensioni/toetuseid määratud (tl. 48). Seega võib öelda, et sissetulekud hagejal puuduvad. Hageja ema neto-sissetulekud moodustavad ca 1043-1143 eurot kuus, peale hageja on tema ema ülalpidamisel veel üks alaealine laps. Kostja neto-sissetulek tema enda väitel moodustab 2100 eurot kuus ning ta maksab elatist veel 2-le alaealisele lapsele. Maanteeameti Liiklusregistrisse ja Kinnistusraamatu andmebaasi tehtud päringutest nähtub, et sõidukeid ja kinnisvara menetlusosalistele Eestis ei kuulu. Kohtul puuduvad andmed kostja J. K.i varalise seisundi kohta Soomes.
4. Kohtu poolt on tuvastatud, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud moodustavad vähemalt 420 eurot kuus. Kohtu poolt on tuvastatud, et kuni 19-aastaseks saamiseni, so kuni 23.03.2021 saab hageja peretoetust, mis
5. aastal moodustab 60 eurot kuus. Alates aprillist 2021 hageja nimetatud toetust enam saama ei hakka. Hageja lõpetab õpingud juunis
6. Ülaltoodust tulenevalt moodustavad hageja katmata kulud keskmiselt 360 eurot kuus (420-60), seega on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis summas 180 eurot kuus. Kostja vajalikud ja põhjendatud kulud moodustavad ca 1894 eurot kuus. Kostja keskmine sissetulek moodustab keskmiselt 2 100 eurot kuus, seega juhul, kui kostja maksab elatist summas 180 eurot, jätkub tema sissetulekust nii 5 tema enda ülalpidamiseks vajalike kulutuste katmiseks kui ka teisele kahele lapsele elatise maksmiseks ja nendega kokkusaamiste kulude kandmiseks.
7. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel ka sellega, et hageja sai täisealiseks 23.03.2020 ning kuni selle ajani oli elatis väljamõistetud 16.06.2005.a kohtuotsusega nr. 2-1409/
8. Juhul, kui kostjal on nimetatud kohtuotsusest tulenev võlgnevus, siis on hageja emal võimalus see sisse nõuda täitemenetluse raames. Seega leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates 23.03.2020 summas 52,29 eurot (180/31=5,81 eurot; 5,81 eurot x 9 päeva = 52,29 eurot) ning alates 01.04.2020 summas 180 eurot kuus, kuni A. K.i poolt xxx lõpetamiseni, so kuni
9. juuni 2021.a. (õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni eksmatrikuleerimiseni).
10. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 2, § 100; toodud õiguslikel alustel osaliselt. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud poolte menetluskulud, kui nad olid tekkinud, lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik /digitaalallkiri/ 6