← Eesti

2-20-133081/8

Obsah (6)§ 477§ 172§ 162§ 177§ 178§ 617

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-133081 Tsiviilasi Tallinn, Linnamäe tee 22 korteriühistu aval

) § 475 lg 1 p 13 kohaselt kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses. Hagita menetluses kohaldatakse hagimenetluse sätteid, arvestades hagita menetluse erisustega (

§ 477lg 1).

  1. Kohus leiab alljärgnevalt selgitatud põhjustel, et viivisenõude osas tuleb avaldus rahuldada. Põhivõla osas on korterühistu oma nõudest loobunud ja seda nõuet kohus edasi ei menetle.
  2. Avaldaja nõudis esialgu viivist kuni põhivõla tasumiseni. Viivise suurus seisuga 01.09.2020 oli avaldaja arvestuste kohaselt 38,29 eurot (dtl 28). 11.12.2020 avalduses muutis avaldaja oma viivisenõuet ja teatas, et soovib viivise väljamõistmist summas 39,49 eurot (dtl 93). Viivist on arvestatud määraga 0,0219% päevas (dtl 66 ja 95), mis vastab KrtS § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt kehtivale viivise määrale. Korteriomanik ei vaielnud vastu viivise arvestuse aluseks olevatele asjaoludele (arvete sissenõutavaks muutumise päev, summa, viivises olevate päevade arv) ega arvestuse õigsusele. Korteriomanik vaidles viivisenõudele vastu põhjendusega, et nõue on ebaõiglane, kuna ühistu arved ei olnud temale arusaadavad (dtl 88). Pole vaidlust, et vaidlusalused arved on tasutud alles pärast seda, kui ühistu maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse pöördus. Korteriomanik ei ole selgitanud, millistel ühistule etteheidetavatel asjaoludel on arvete põhjendatus selgunud alles kohtumenetluse ajal. Seega rahuldab kohus viivisenõude ja mõistab korteriomanikult ühistu kasuks välja 39,49 eurot. 4.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekkis ühistul seoses sellega, et korteriomanik jättis temale esitatud arved alusetult tasumata, siis tuleb jätta menetluskulud vähemalt osaliselt korteriomaniku kanda. Korteriomandiga seotud võla väljamõistmise vaidluses on õige jaotada menetluskulud

§ 162

lg-s sätestatud hagimenetluse üldpõhimõtte järgi, mille kohaselt kaotaja kannab kulud. Samas oleks ka avaldaja ilmselt saanud käesoleval juhul vältida vajadust kohtusse pöördumiseks. Maksekäsu kiirmenetluses ei vaielnud korteriomanik nõudele vastu meelevaldselt, vaid põhjendas tema arvates esinevat ebaselgust arvete osas (vt p 1 eespool). Ühistu ja korteriomanik oleksid võinud seejärel omavahel kohtuväliselt suhelda, et püüda väidetavad ebaselgused ja vaidluse lahendada kokkuleppel. Selle asemel pöördus ühistu avaldusega kohtusse. Korteriomanik tasus arved enne kui talle toimetati kätte käesoleva menetluse algatamise määrus (dtl 95). Ühistu kinnitas oma 11.12.2020 seisukohas, et ei teinud pingutusi kohtuvälise lahenduse leidmiseks (dtl 92). Eelnimetatut arvestades määrab kohus menetluskulude jaotuse kindlaks nii, et korteriomanik kannab 1/3 ühistu menetluskuludest ja korteriomaniku menetluskulud jäävad tema enda kanda. 3 5. Ühistu taotles riigilõivude hüvitamist summas 70 eurot ja õigusabikulude hüvitamist summas 525 eurot (dtl 98). Esindaja töö maht käesolevas asjas oli 11.12.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt 5,25 tundi, tunnitasu määr 100 eurot. Korteriomanik ei ole ühistu menetluskulude suurust vaidlustanud, olles esitanud seisukoha vaid menetluskulude jaotamise osas. Kohtu arvates on ühistu menetluskulu eelnimetatud summas põhjendatud ja vajalik. Tulenevalt menetluskulude jaotusest (p 4 eespool), mõistab kohus korteriomanikult ühistu kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 198,34 eurot (595 / 3). 6. Vastavalt

§ 177

lg 4 ja avaldaja esitatud taotlusele (dtl 99), tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

8. Määrus kuulub täitmisele pärast jõustumist (

§ 617lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.