lg 2); esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (
); koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (
lg 2); koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (
lg 3); avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (
); rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (
lg 1); koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (
lg 1); esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (
lg 3); esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja 2 2-20-13829 tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (
lg 1); andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (
Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²). Asjaolud 1. Tartu Maakohtu registriosakond edastas 15.09.2020 Harju Maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel SkobaSteel OÜ (puudutatud isik I/osaühing/OÜ) dokumendid, et algatada menetlus äriseadustiku (
) § 203 lg 1 p 1 järgi OÜ sundlõpetamise otsustamiseks, kuna OÜ netovara ei vasta
2. Registripidaja märgib avalduses järgmist: - OÜ 2017 majandusaasta aruandes on netovara vähenenud alla seadusega lubatud piiri ning ühing ei ole vastu võtnud ühtegi
- 31.01.2020 koostas registripidaja registriasjas Ä 10170142 hoiatusmääruse M1, millega andis OÜ-le osakapitali seadusega sätestatud nõuetele vastavusse viimiseks 6 kuud, alates määruse tegemisest. Määrus on OÜ-le toimetatud kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
) § 203 lg 2 lause 2 kohaselt võib kohus sundlõpetamise otsustada omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 476 lg 1 kinnitab samuti, et kohus algatab hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. 9.
sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 629 lg 3 järgi määrab kohus 3 2-20-13829 sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides sama seadustiku §-des 602–606 sätestatut.
) § 203 lg 1 p 1 alusel (OÜ netovara alla seaduses sätestatud miinimummäära). Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et OÜ juhatuse liige ja ainuosanik on tasunud likvideerimise läbiviimiseks likvideerija tasu ettemaksu 300 eurot, seega tuleb enne OÜ registrist kustutamist viia läbi likvideerimismenetlus. Kohus on seisukohal, et registripidaja edastas õigesti maakohtule dokumendid OÜ sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks vastavalt TsMS § 595 lg 2 p-le
lg 1 järgi ei või likvideerijaks olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks.
lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.
lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. 22. TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Isiku määramise määruse peale võib juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2 alusel määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.