Tsiviilasi nr 2-20-133158 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 8. detsember 2020, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja n

) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus

§ 405

lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

§ 444

lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

1. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid XX.XX.XXXX üürilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 tähenduses, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik VÕS § 292 lg 1 järgi kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Antud juhul kohustus kostja üürnikuna tasuma hagejale kui üürileandjale üüri lepingu eseme kasutamise eest (lepingu p 2.1) ning kõigi tema poolt tarbitud kommunaalteenuste (sh soe ja külm vesi, kanalisatsioon ja küte) eest vastavalt kehtestatud tariifidele ja arvestite näitudele üürileandja või seda vahendava isiku poolt esitatud arvete alusel (lepingu p 2.2.1); elektrienergia eest kehtestatud ametlike tariifide alusel vastavalt voolumõõtja näidule (lepingu p 2.2.2) ning telefoniteenuse kasutamise eest vastavalt teenuse osutaja poolt esitatud arvetele (lepingu p 2.2.3).
2. Hageja on esitanud kohtule üürilepingu rikkumisest tuleneva nõude. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Sama paragrahvi
3. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista 574,35 eurot (659,65 – 190 + 104,72 = 574,37). XX.XX.XXXX üürilepingu lõpetamise kokkuleppes ja eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis on kostja tunnistanud, et 29.02.2020 seisuga on tal üürilepingust tulenev võlgnevus hageja ees 659,65 eurot, mille tasub hiljemalt 31.05.2020 (p 7). Ühtlasi on pooled fikseerinud veearvesti näidud XX.XX.XXXX seisuga nii köögis (külm 99,829 ja soe 196,830) kui vannitoas (külm 768,979 ja soe 481,766) (p 5). Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud kokkuleppes märgitud võlgnevusest 190 eurot, võlgnedes kokkuleppe alusel käesoleval ajal 469,65 eurot (659,65 – 190 = 469,65). Kostja on sisuliselt kokkuleppe järgset nõuet tunnistanud, märkides nii 27.11.2020 kui ka 03.12.2020 elektronkirjas, et tunnistab nõuet 469,63 euro ulatuses. Lisaks märgib kostja, et on nõus võlgnevuse tasuma 25 euro kaupa kuus, kuna tema sissetulek on alla miinimumi ja tal on kolm ülalpeetavat. Kuivõrd kostja on oma kohustust (tasuda üüri ja kõrvalkulude eest) rikkunud, nõustudes võlgnevusega summas 469,65 eurot (märgitud küll 469,63 eurot) ja tunnistades nõuet nimetatud ulatuses, tuleb

§ 440

lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 469,65 eurot (659,65 – 190 = 469,65). 5. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele summas 104,72 eurot, milleks on märtsikuu veekulu korteriühistu poolt hagejale esitatud 31.03.2020 arve nr XXX alusel (4,08 + 78,74 + 7,04 + 14,86). 2

§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus märgib selgituseks kostjale, et poolte kokkuleppel on võimalik ka kohtuotsuse täitmine osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja ise pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viidatud sätte alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 9.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot koos käibemaksuga. 9.1. Kuna hageja poolt haginõudelt tasutud riigilõiv 125 eurot on kohtukulu

§ 138

lg 2 järgi, mis vastab tsiviilasja hinnale, on riigilõivu tasutud seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu summas 125 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. 9.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks

§ 144

p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 järgi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud eelkõige hagiavalduse koostamises ja lisade komplekteerimises (2 tundi 15 minutit), hageja täiendava seisukoha koostamises (45 minutit) ning menetluskulude nimekirja esitamises (15 minutit) ajakuluga kokku 3 tundi 15 minutit ning tunnihinnaga 156 eurot koos käibemaksuga. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (üürilepingu mittekohane täitmine), hageja nõude olemust (kohustuse täitmise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas, lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses, kostja on nõuet osaliselt tunnistanud ja vastuväide on esitatud üksnes veekulu osas) ning hagiavalduses ja hageja täiendavas seisukohas esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud

§ 175lg 1 mõttes on kokku 2 tunni 30 minuti eest 390 eurot koos käibemaksuga.

Kohus lähtub siinjuures ka asjaolust, et hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumentide koostamine ei ole esindajale olnud õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu 156 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 3

§ 177

lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 515 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4