Obsah (4)

§ 223§ 127§ 16§ 2

4-20-3803 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-3803 (2302,20,012630) Kohtunik Märt Toming Kohtusekretär

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: J. P. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: R. M.; ik: xxx; elukoht: xxx. Kaitsja: A. J., ik: xxx. Kaitsja väidete kohaselt vastab ta VTMS § 20 lg 1 sätestatud nõuetele, kuid jättis haridust tõendava dokumendi kohtule esitamata. RESOLUTSIOON 1. Jätta R. M.i kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M. P. 18.08.2020 otsusele nr 2302,20,012630 R. M.i karistamises

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M. P. 18.08.2020 otsus nr 2302,20,012630 R. M.i karistamises

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata ja tühistamata.

1. Kohaldatud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 3-kuulise tähtaja möödumisel.
2. Vastavalt

§ 127

sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 1 kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o alates 27.11.2020. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 28.12.2020. Kui kassatsioonitähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 29.12.2020. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M. P.18.08.2020 otsusega nr 2302,20,012630 karistati R. M.i

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selles, et menetlusalune isik 26.07.2020 kell 22:15 juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara, ajas segamini piduri- ja gaasipedaali, mille tõttu sõitis teelt välja vastu puud. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju R. M.. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 16

lg 1 nõudeid ning pani toime

§ 223lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Kaebuse esitaja taotlused: - R. M. palub Harju Maakohtul lõpetada väärteoasja nr 2302,20,012630 menetlus R. M. teos väärteokoosseisu puudumise tõttu väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 punkti 1 alusel; - R. M. palub Harju Maakohtul tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M.P. 18.08.2020 otsus väärteoasjas nr 2302,20,012630 täies ulatuses; või alternatiivselt - R. M. palub Harju Maakohtul lõpetada väärteoasja nr 2302,20,012630 menetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel; - R. M. palub Harju Maakohtul lahendada asja kohtuistungil.

1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.
2. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl koostas 27.07.2020 väärteoprotokolli, mille kohaselt R. M. juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara, ajas segamini piduri- ja gaasipedaali, mille tõttu sõitis teelt välja vastu puud. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju R. M.´ile, mis on fikseeritud fototabeli vaatlusprotokollis. Protokolli kohaselt rikkus antud teoga R. M. liiklusseaduse (

) § 16 lg 1 nõudeid ning pani toime

§ 223lg 1 rikkumist.

1.2. Põhja Prefektuuri 18.08.2020 otsusega väärteoasjas 2302,20,012630 määrati R. M.´le karistuseks

§ 223lg 1 alusel põhikaristus võtta R.

M.´i mootorsõiduki juhtimisõigus ära 3 kuuks (lisa 1). Kohtuvälise menetleja otsuses märgitu kohaselt kahju saaja poolt pretensioonide puudumist käsitles menetleja kergendava asjaoluna. 1.

1. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega ja esitab selle peale käesoleva kaebuse.
2. KAEBUSE PÕHJENDUSED 2.
3. Kaebuse esitaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses põhjusel, et kaebuse esitaja teos puuduvad

§ 223lg 1 kohase väärteo koosseisu tunnused.

2.2.

§ 16

lg 1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. 2

§ 223

lg 1 kohaselt keelatud on mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega ülaltoodud sätete valguses menetlusaluse isiku vastutusele võtmise eeldusteks on mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ja sellega teisele isikule varalise kahju tekitamine. 2.

1. Põhja Prefektuuri 18.08.2020 otsusest peaks muu hulgas tulenema kellele on liiklusõnnetusega kahju tekitatud. Otsuse kohaselt on liiklusõnnetusega tekitatud kahju R. M.´ile (väidetavalt kahju saanud isik, kelle sõiduk sai kahjustatud). Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu, et sõiduki Mazda 6, reg.nr. xxx omanikuks on olnud R. M.. R. M. ei kuulunud nimetatud sõiduki omanike hulka. Samuti väärteoasjas puuduvad mistahes tõendid, et R. M. poolt põhjustatud liiklusõnnetusega oleks R. M.´ile kahju tekitatud. 2.
2. Sõiduki Mazda 6, reg.nr. xxx omanik R. M. esitas väärteoasja menetlenud menetlejale teate, et temale ei ole R. M. poolt kahju tekitatud ning et tema ei oma viimase isiku suhtes mistahes pretensioone. Kaebuse esitaja esitab sama tõendi ka kohtule (lisa 2). 2.
3. Kaebuse esitaja on arvamusel, et antud asja menetlemisel oleks menetleja pidanud arvestama muu hulgas seda, et nn rikkumise toimumise hetkel tajus Kaebuse esitaja selgelt, et liiklusolukord ei olnud ohtlik (tegemist oli õhtuse ajaga, nähtavus oli hea, teel teisi liiklejaid ega tee ääres jalakäijaid ei olnud). 2.
4. Eeltoodut arvesse võttes on ilmne, et Kaebuse esitaja käitumine ei ole kvalifitseeritav politsei inkrimineeritud rikkumisena. Kaebuse esitaja tunneb toimunu pärast siirast kahetsust, kuid leiab, et kuna nimetatud olukorra tekkimisega ei seadnud ta ohtu kellegi elu, tervist ega vara ning ei ole kellegile kahju tekitanud, puudus vajadus võtta teda vastutusele väärteomenetluse korras (kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist). 2.
5. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud, et Kaebuse esitaja taust liikluses osalejana on hea (kehtivad karistused on ammu kustunud ning tema käitumine liiklejana on olnud viimaste kuude jooksul perfektne), puudus vajadus võtta Kaebuse esitajat vastutusele väärteomenetluse korras (kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist). 2.
6. Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu, et ainuüksi protokolli koostamise fakt on juba avaldanud temale preventiivset mõju käituda ka edaspidiselt õigusaktides toodud korra kohaselt ning olla senisest tähelepanelikum. 2.
7. Otsuse tegemisel (juhtimisõiguse äravõtmise karistuse kohaldamisel) palume arvestada ka seda, et Kaebuse esitaja on aktiivne tegelane sellises organisatsioonis nagu EHPV, millega seoses on tema sunnitud liikuma erinevate maakondade vahel sõidukiga. Kaebuse esitaja esitab iseloomustuse ja tõendid (lisa 3), millest on selge tema kuuluvus organisatsiooni, tema roll organisatsioonis ja pädevus, samuti see, et temal on sõidukiga liikumise vajadus. 2.
8. Juhul kui kohus leiab, et Kaebuse esitaja peaks ikkagi oma tegevuse eest mistahes alusel vastutama (tema tegevuses esineb tõepoolest seaduse regulatsioonist mõningane kõrvalekalle), siis kõiki ülaltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes õigeks ja proportsionaalseks sanktsiooniks antud juhul võiks juhtimisõiguse ära võtmise asemel olla rahatrahvi määramine. Ehk palume kohtul siis asendada juhtimisõiguse ärevõtmist rahalise karistusega.
9. Ülaltoodule kokkuvõtteks palun mõistvat suhtumist. Palun otsuse tegemisel arvestada eelpoolkirjeldatud rikkumise asjaoludega ning lõpetada väärteoasja nr 2302,20,012630 menetlus ja tühistada politsei poolt määratud karistus. Alternatiivina kui kohus peaks leidma, 3 et karistus kuulub siiski kohaldamisele – tühistada karistus juhtimisõiguse äravõtmise kohta ning selle asemel määrata karistuseks rahatrahv. Juhul kui karistuse asendamist ei leia kohus võimalikuks – vähendada juhtimisõiguse äravõtmise karistus võimalikult minimaalse määrani (antud juhul on määratud karistus maksimummääras, mis ei lange kohtupraktikaga üldse kokku). Palun võimalusel edastada otsus e-posti aadressile xxx Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et 26 juuli 2020 Õismäe tee x juures lihtsalt ajas segi gaasi ja piduripedaali, kaks või kolm nädalat tagasi sai juhtimisõiguse ja nii juhtus, praegu jätkab sõitmist, ei ole mingeid probleeme. Tulemuseks oli see, et sattus avariisse ja lõhkus auto ära, sõitis autoga vastu puud, keegi kannatada ei saanud, kahju ei ole tekkinud. Ühest küljest saab aru, et liiklusõnnetus toimus aga mitte, et selle eest võetakse ära juhtimisõigus 3 kuuks. Saab aru, et politsei arvestab, et varem olid probleemid seadusega, aga seekord oli kaine, üle kahe aasta ei tarvita midagi, ei suitseta isegi. Osaleb praegu programmides isikutega, kellel on sõltuvus, juhib isikute gruppe, kellel on HIV positiivne staatus, samuti, kellel olid probleemid sõltuvusega, samuti osaleb projektis, mis käsitleb LGBT probleemi, pidevalt liigub Tallinn-Jõhvi-Narva vahel sõidukiga, veab kaasa varustust ja jooga matte. Piirkiirus oli seal 20, tegemist oli hoovist väljasõiduga. Kuna ajas segamini piduri ja gaasipedaali, siis täiesti võimalik, et kiirus oli suurem. Sõiduk läks lammutamisele, utiliseerimisele, tegemist oli odava sõidukiga, see ei kuulunud taastamisele. Remont ei olnud otstarbekas, see oli kallim kui sõiduki maksumus. See oli 2007 väljalase, maksumus oli 670 eurot. Sõiduk kuulus emale, R. M.ile. Ema suhtus sellesse normaalselt, tal ei ole mingeid pretensioone, emal endal ei ole juhtimisõigust. On varasemaid väärteokaristusi, kõiki rahatrahve tasunud ei ole, on tasunud osaliselt, sest siis ei töötanud, mingeid trahve maksab. Enne seda oli ainult pension, praegu on veel lisandunud 0,25% täiskohast, 200 eurot, pluss pension 430 eurot, võib näidata dokumenti töötamise kohta. Sissetulek on 600 eurot kuus, osa 400 eurost läheb varasemate võlgade kustutamisele, ligikaudu 20% ja lisaks sellest palgast, mida hakkab praegu saama, hakkab ka teatud raha võlgade kustutamisele ära andma. Varasemaid karistusi oli mitmesuguseid, üks oli seotud motorolleri juhtimisega narkojoobes, võis olla 2017 võib-olla 2016, siis kui tarvitas narkootikume. Analoogseid rikkumisi ei ole olnud. Istus vanglas, läks vanglasse oktoobrikuus 4.10.2017, siis olid metadooni ravimid ja lõpetas metadooniravi jaanuarikuus 2018, siis ei tarbinud mitte midagi, sai välja aprillikuus 2018 ja läks tööle vabatahtlikuna. On tööleping, kust saab palga, kõik muud tööd teeb vabatahtlikuna.
10. märtsil 2020 asendati väärteo eest määratud rahatrahv ÜKTga, oli vana trahv. Palus, et asendataks, siis ei olnud mingit võimalust selle tasumiseks, tegi need töötunnid ära. KarS § 121 järgi eelmisel aastal mõistetud rahaline karistus 700 eurot ei ole veel tasutud, kuna on varsemast perioodist palju trahve tasumata, nad on kohtutäiturite juures järjekorras, tasapisi maksab. Kui käis liikluspolitseis, siis küsiti, kas oled võimeline trahvi maksma. Ütles, et see sõltub trahvi suurusest ja ka sellest, kas selle tasumine oleks võimaldatud osade kaupa. Varalisest olukorrast tulenevalt ei saa korraga maksta rahatrahvi, mille suurus on 300-400 eurot näiteks, võib maksta osade kaupa. Kohtule tutvumiseks esitatud töölepingust nähtuvalt on tööleping sõlmitud 02.11.2020 xxx MTÜ ja kaebuse esitaja vahel, tööaja kestus on 2 tundi päevas, 10 tundi nädalas, asub tööle tugiisikuna ning töötaja töötasu on 200 eurot kuus. See on ajutine leping, praegu ainult 2 kuuks, võetakse tööle tähtajatu lepinguga kui süveneb tööprotsessi, siis täiskohaga hakkab tööle. Täiskoha palk on 800 eurot, siis saab trahve maksta poole efektiivsemat. Hetkel ei ole selle töölepingu alusel töötades töötasu saanud. Viidi haiglasse just selle jaoks, et võtta vereanalüüs, et kas tarvitas narkootikume või mitte, ei olnud sellele vastu sinna sõita ja kui tuli politseisse, siis politseist teatati, et vereanalüüs oli puhas aga siin haigla teatises väideti, et analüüsi ei tehtud. Kaitsja asus seisukohale, et antud olukord on sellist laadi, et politsei ei pidanud inimest niivõrd tõsiselt vahele võtma, politsei on küll tubli, politsei teeb oma tööd, kuid vahest jätab politsei kahe silma vahele asjas tähtsust omavaid olulisi asjaolusid. Tegemist on lihtsama liiklusõnnetusega, mida on põhjustanud inimene, kes on alustanud uut elu, inimene on oma 4 enamuse elus olnud suures narkosõltuvuses, tänu saatusele tal õnnetus sellest sõltuvusest lahti saada, liituda ühiskonnaga täisväärsetel alusel, õppida erinevaid ameteid, ta on saanud joogaõpetajaks. Ta õppis Indias kaks korda rohkem kui kuu aega, ta on olnud suureks abiks ja toeks sellises organisatsioonis nagu Art of Living Educatsion, tegemist on India päritoluga organisatsiooniga, kes propageerib tervislikku elu ja mõtteviisi, propageerib hingamise tehnikaid ja joogat. R. on olnud selles organisatsioonis rohkem kui kolm aastat juba aktiivselt toimetanud, on abistanud laste laagrite läbiviimisel, olles assistendina ja õpetaja assistendina. Lisaks on tema ka nagu tõenditega tõendatud, on ka EHPV organisatsiooni aktiivne liige. Ilmselt liiklusõnnetuse hetkel asjaolusid kontrollima tulnud politsei pidas teda pigem narkosõltlaseks ja paadunud isikuks, võttes tema tausta arvesse ja leidis, et midagi muud ei aita kui ainult juhtimisõigusest ilmajätmine. Politsei muretseb selle üle, et igasugused rikkurid ei asetaks teiste inimeste elusid ohtu. See puudutab konkreetselt kaebuse esitaja isikut ja tema muutumist ja tema olulisust antud hetkel ühiskonnas, tema teeb olulist tööd HIV viiruse kandjatega ja propageerib ka narkosõltlaste seas tervislikku eluviisi ja narkootikumi tarbimisest loobumist. Antud liiklusõnnetus ei omanud mingisuguseid olulisi tagajärgi, välja arvatud auto rikkumine, mitte keegi inimestest ei ole kannatada saanud kaasa arvatud kaebuse esitaja ja kõige olulisem antud juhul on see, et protokoll väärteomenetluses omab analoogset jõudu süüdistusaktiga kriminaalmenetluses. See peab täpselt kajastama süüdistuse asjaolusid. Antud juhul protokollis oli märgitud kahjusaajana R. M., samas R. M.ile kahjustatud sõiduk ei kuulnud ja sõiduki omaniku väidete kohaselt tema kahjunõuded R. M.i suhtes ei omanud. Kokkuvõttes R. M.i vastutusele võtmine ei ole antud juhul õigustatud, seaduslik ega asjakohane. R. on näidanud üles oma valmidust tasuda olemasolevaid võlgnevusi ja tulenevalt asjaolust, et tema on hetkel töölainel, näitab seda, et tema oleks võimeline tasuma rahalist karistust ja kaebuse esitaja jääb oma kaebuses esitatud taotluste juurde ja palub kohut suhtuda asjaolude lahendamisse mõistvalt. Mis puudutab seda, et tegemist oli selle protokollis kirjeldatud kahjusaaja nime ebaõigesti vormistamine on seotud tehnilise veaga ja see viga on kohtus parandatav, siis nimetatud väitele vaidleb vastu ja leiab, et nimetatud viga oleks saanud kõrvaldatud olla väärteomenetluse käigus enne otsuse tegemist, sest antud viga figureeris nii protokollis kui ka otsuses. Lisaks politsei kohustuseks on üksiksasjalikult ja täpselt uurida kõiki väärteo rikkumisega seotud asjaolusid ja iga kahtlus tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks. Antud juhul ei ole alust viga kõrvaldada kohtumenetluses. Mis puudutab varasemaid karistusi siis siinkohal teatab, et politsei ei ole kohtule toonud ette analoogseid karistusi, millega seoses oleks politsei kaebuse esitajat vastutusele võtnud. Kõik need karistused, mida karistusregistris on, on seotud tema endise eluga, selle ajaga, mil ta oli narkosõltlane ja pigem on seotud narkootiliste ainete tarvitamisega. Sellega seoses ei ole õige võtta raskendatava asjaoluna tema karistamisel tema eelnevaid karistusi. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei tasu trahve, ei vasta tõele, trahvide tasumine toimub osade kaupa vastavalt finantsilistele ja füüsilistele võimalustele. Kaebuse esitaja ei hoia ennast kõrvale kohtutäituritest ega võlausaldajatest. Siis see asjaolu, et kaebuse esitaja ei saaks oma olemasoleva sissetuleku alusel trahvi tasuda kuna tema igapäevase eluga on seotud ka eluaseme kulude tasumine, teatab seda, et kaebuse esitaja elab koos emaga ema korteris ja kõik need eluasemega seotud kulud kannab ema antud hetkel. Põhirõhk on kaebuse esitajal ja tema emal pandud sellele, et olemasolevatest võlgnevustest lahti saada ja uue elu alustamist jätkata. Politsei ei pane tähele väga olulist asjaolu karistuse määramisel ja nimelt psühholoogilist ja psüühilist aspekti. Karistuse määramisel ei ole arvestatav see, et seadusest üle astunud inimese psüühika on ülimalt peenike ja seoses politsei poolse reageerimisega, mis täiesti külmavereline võib olla muudetud inimese elu. Inimene, kes on teinud silmad lahti elule, kes on jätnud sõltuvuse kõrvale, ta loodab positiivsete üleelamiste kaudu jätkata oma tegevust ja olla ühiskonna täisväärne liige. Kahjuks politsei jaoks inimese endine taust mängib väga olulist rolli ja politsei ei usu, et inimene saab muuta oma elu ja elustiili. Seetõttu leiab jätkuvalt, et politsei vahele sekkumine on olnud ebavajalik, mitte kellegile ei ole kahju tekitatud, kiiruse piiranguid ei ole ületatud ja ainuüksi teha järeldusi kiiruse või liiklusõnnetuse asjaolude kohta piltide järgi, ei ole antud juhul õige. 5 Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu. On väga tore, et kaebaja on asunud paranemise teele, vabanenud narkosõltuvusest ja pühendunud töö otsimisele, aga see kõik anna talle õigusust siiski liigelda sellisel moel nagu ta liikles. Kui vaadata õnnetuse tehiolusid, siis selles sündmuskohas on see kiirusepiirang 20 km/h ju põhjusega selleks, et kaitsta seal liikuvad jalakäijaid. Kui vaadata selle Mazda vigastusi, siis tõepoolest, ei ole läbitud kiiruse ekspertiisi, kuid isiklik hinnang on see, et selliste vigastuste tekitamiseks ei piisa 20 km/h, hoolimata sellest, mis kiirusega kaebaja seal liikus, midagi ta valesti tegi ja vastu puud ta sõitis. Selle tagajärjel läks Mazda mahakandmisele. Kaebaja on väitnud, et sõiduki omanikul puuduvad pretensioonid, mis tähendab seda, et varalist kahju tekkinud ei ole. Siinkohal märgiks, et varalise kahju tekkimine ja pretensiooni puudumine on tegelikult kaks täiesti ise asja. Kui vaadata väärteoasja materjale, siis tegelikult on see sõiduk Mazda läinud mahakandmisele, mis tähendab seda, et sõiduki omanikule on tekitatud ikkagi kahju. Selle fakti üle tegelikult vaidlus puudub. Sõiduki turuväärtus on oluliselt langenud, see, et R.l ei ole kaebaja vastu pretensioone ei oma tegelikult tähtsust. Tõepoolest kohtuväline menetleja on asjas teinud siin asjas tehnilise vea, on märkinud kahju saajaks R. M.i aga antud asjas on olemas tõendid selle kohta, kes oli selle sõiduki reaalne omanik õnnetuse hetkel. R. M. on seda ka ise kinnitanud oma kirjas. See viga on kõrvaldatav, tegemist ei ole olulise menetlusnormide rikkumisega, palub kohtul see viga parandada. Mis puutub sellesse, et kaebaja viidi sündmuskohalt haiglasse ainult vereproovi andmiseks, siis see ei vasta tõele. Ta viidi haiglasse seoses sellega, et oli õnnetuse tagajärjel vigastada saanud. Kui oleks viidud vereproovi andmiseks, oleks viidud teise haiglasse. Mingil põhjusel regionaalhaiglas ei ole võetud seda õiget vereproovi, mille saaks saata EKEIsse ekspertiisi tegemiseks. Seetõttu ei ole asjas ka viidud läbi uurimist, mis seisundis see kaebaja veri oli või ei olnud. Kuna seda tehtud ei ole, siis ei ole ka kaebajale ette heidetud mingeid muid rikkumisi. Mis puutub sellesse karistuse määra, tuleb arvesse võtta seda, et kaebajal on väga palju varasemaid karistusi, mille eest määratud rahatrahvid on kas tasumata või siis asendatud asenduskaristusega. Kui vaadata seda kogumis, ei näe mitte mingisugust põhjust, miks peaks kaebajale määrama uue rahatrahvi. Kaebaja lihtsalt ei tasu. Seetõttu on kohtuväline menetleja määranud ka karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine. Selle eesmärgiga, et mõjutada kaebajat ettevaatlikum olema. Rahatrahv selgelt teda ei suuda mõjutada. Juhib tähelepanu sellele, et kohtuväline menetleja tegi selle otsuse augustis, kui kaebaja ei oleks seda otsust kaevanud, siis tegelikult oleks tal nüüd antud hetkel juhtimisõigus tagasi. Augustis otsust tehes kaebajal ei olnud töökohta, tema ainus sissetulek oli pension. Käesolevaks hetkeks on kaebaja alates
11. novembrist asunud tööle, kui tema sissetulek on ainult 600 eurot kuus, ta peab maksma varasemaid trahve, arvestades ka elamiskulusid, ei näe küll mingisugust võimalust isikut karistada uue rahatrahviga. Karistus peabki mõjutama kaebajat läbi ebamugavuste, seetõttu leiab, et just see juhtimisõiguse äravõtmine on see piisav ebamugavus, mis mõjutab edaspidi liikluses hoolikamalt käituma. Kui tal on vaja töö tegemiseks transpordivahendit, siis tuleb tal leida mingisugune teistsugune võimalus. Maakohtu seisukoht süüteokoosseisu osas: Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või 6 anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

§ 223

lg 1 Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

§ 223

lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.

§ 223

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et R. M.i süüdistatakse selles, et ta 26.07.2020 kell 22:15 Tallinnas Õismäe tee x juures juhtis mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, ajas segamini piduri- ja gaasipedaali, mille tõttu sõitis teelt välja vastu puud. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju R. M.ile. Väärteotoimikus olevast vaatlusprotokollist ja lisatud fotodest nähtuvalt on vaadeldud sündmuskohta ning nähtub, et liiklusõnnetuse sündmuskohaks on Õismäe tee x juures asuv õueala. Vaatluse ajal on pime aeg ning tänavavalgustus puudub. Sõidutee on ilma märkimisväärsete ebatasasuste ja aukudeta. Suurimaks lubatud sõidukiiruseks on vaadeldaval teelõigul 20 km/h. Sündmuskohal paikneb sõiduauto Mazda 6 (reg.märgiga xxx) ning sõiduki esiosa on kontaktis haljasalal oleva puuga. Sõiduauto Mazda 6 parem tagaratas paikneb nullpunktist 8,3 m Õismäe tee x ja 10,8 m Õismäe tee x poole. Puu paikneb nullpunktist 11,2 m Õismäe tee x ja 8,0 m Õismäe tee x poole. Õuealatee laius on 6,2 m. Nullpunktiks on võetud betoonääre nurk. Pidurdusjäljed sõidukattel puuduvad. Täiendavaid olulisi jälgi ega asitõendeid sündmuskohalt ei leitud. Samuti nähtub fotodelt Mazda 6 reg.märgiga xxx esiosa deformatsioon ning salongis avanenud eesistujate turvapadjad. Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis saab tulla ühesele järeldusele, et sõidukiga Mazda 6 reg.märgiga xxx sõideti 26.07.2020 kell 22:15 Tallinnas Õismäe tee x juures teelt välja ja vastu puud, mille tagajärjel sai Mazda 6 reg.märgiga xxx kahjustusi, mis nähtuvad ka sõiduki vaatlusprotokolli fotodelt. Ka menetlusalune isik on ise tunnistanud, et just tema selle sõidukiga sellel õhtul Õismäe tee x juures vastu puud sõitis. Arvestades Mazda 6 vigastusi, siis on tegemist ulatuslike vigastustega, kuna sõiduki esiosa on saanud oluliselt kahjustada. Samuti nähtub sõiduki taustakontrolli andmetest, et sõiduk on 25.09.2020 seisuga registrist kustutatud kui lammutatud sõiduk, mis omakorda annab tõestust sellest, et sõiduki taastamine ei olnud tekkinud kahjustuste tõttu võimalik või oleks selle taastamisremont olnud ebamõistlikult kallis ning ületanud auto enda väärtuse. Seda asjaolu kinnitas ka kaebuse esitaja, kes märkis, et sõiduki taastamisremont oleks olnud sõiduki maksumusest suurem, mistõttu sõidukit ei taastatud. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega

§ 2p 32 mõttes.

Menetlusalune isik on kohtule edastatud kaebuses märkinud, et väärteo toimiku materjalides kirjutatu ei vasta tõele ning et sõiduki Mazda 6 reg.märgiga xxx omanikuks on hoopis R. M. ning R. M. ei kuulunud nimetatud sõiduki omanike hulka. Seega puuduvad menetlusaluse isiku sõnul väärteoasjas mistahes tõendid selle kohta, et R. M.i poolt põhjustatud liiklusõnnetusega oleks R. M.ile kahju tekitatud. Kaebusega koos on menetlusalune isik kohtule esitanud dokumendi järgmise sisuga: „Käesolevaga kinnitan, et olen olnud sõiduauto Mazda 6, reg.nr. xxx omanik. Nimetatud sõiduki kasutas mu poeg R. M.. Kinnitan, et 26.07.2020 toimunud õnnetusega seoses ei ole minule kahju tekitatud, mingeid pretensioone R. M. suhtes mina ei oma. Samasugune kiri sai saadetud liiklusõnnetuse asjaolusid menetlenud politseiametnikule A. A..“ Dokumendile on lisatud R. M.i nimi ning allkiri. Mis puudutab otsuse kirjeldavas osas märgitud väärteo asjaolusid, siis on tõepoolest liiklusõnnetuses varalise kahju saajaks märgitud 7 ekslikult vale isik, kuid käesolevas väärteomenetluses ei ole tõendamisesemeks mitte varalise kahju saajaks olev konkreetne isik, vaid menetlusaluse isiku kui juhi käitumine ja teisele isikule kahju tekkimine. Kahju saaja vale eesnimi väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses ei välista teisele isikule varalise kahju tekitamist. Väärteotoimikus leiduvast liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt on akti märgitud sõiduki registreerimisnumber, omanik ja kindlustusandja nimetus. Seejuures on omaniku eesnimi selliselt käsikirjaliselt kirjutatud, et ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas tegemist on R. või R.ga. Taip/Liiklusõnnetuse kirjelduses on omanikuna märgitud R. M., sõiduki hoiukohta teisaldamise aktis on käsikirjaliselt kirjutatud omaniku eesnime kirjapilt samuti sarnane liiklusõnnetuse aktis märgituga, kuid võib välja lugeda, et eesnimeks on pigem R. kui R.. Väärteoprotokollis on aga üheselt tuvastatav, et kahju saajaks on olnud R. M.. Pärast väärteoprotokolli koostamist on sõiduki omanik saatnud telefonist kirja politseile ja elektroonilise posti aadressist võib aru saada, et saatjaks on R. M., kes teatab, et tal R. M.i vastu pretensioone ei ole. Samas puudub saadetud kirjal digiallkiri, s.t kiri on allkirjastamata ego ole arvestatav. Küll võib kaebuse esitaja kohtuistungil esitatud väiteid, kaebuses esitatud väidet ja kaebuse lisana esitatud R. M.i allkirjastatud tõendit arvestades asuda seisukohale, et vaidlusaluse sõiduki omanikuks oli R. M.. Seega on vaidlustatud otsuses ja otsuse koostamise aluseks olevas väärteoprotokollis sõiduki omaniku eesnimi valesti märgitud ja vale kirjapilt tulenes esimesest liiklusõnnetuse sündmuskohal koostatud dokumendist, millesse oli sõiduki omaniku nimi kirjutatud selliselt, et võis teha kahesuguseid järeldusi õige kirjapildi osas. Vale kirjapilt kandus aga edasi ka väärteoprotokolli ja otsusesse. Seega ei ole tegemist menetlusnormi rikkumisega ja otsuses leiduvad kirja- ja trükivead ei mõjuta otsuse sisu. Lisaks on menetlusalune isik kaebuses toetunud R. M.i kirjutisele, milles viimane on märkinud, et talle ei ole R. M.i poolt kahju tekitatud ning et ta ei oma viimase isiku suhtes ühtegi pretensiooni.

§ 223

tõlgendamisel seoses varalise kahju tekkimisega ei tule lähtuda mitte kahju saaja nõudest või pretensioonist kahju põhjustaja vastu, vaid asjaolusid tuleb hinnata objektiivselt. Kui tuvastatakse liiklusnõuete rikkumine mootorsõiduki juhi poolt, millega tekitati teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, siis on kõnealune väärteokoosseis täidetud ning isikul tuleb selle eest vastutada. Seega ei välista antud juhul autoomaniku R. M.i pretensioonitus tal tekkinud varalise kahju olemasolu. Varaline kahju on antud juhul ilmselge, kuivõrd sõiduk on saanud oluliselt kahjustada ja on seetõttu liiklusest kõrvaldatud kui sõiduk, mis taastamisele ei kuulunud. See, kas sõiduki omanik taotleb või ei taotle varalise kahju hüvitamist, ei ole isikule inkrimineeritud väärteo koosseisutunnus ning seega ei sõltu kahju hüvitamise nõude esitamata jätmine mootorsõidukijuhi käitumisele järgneda võivat sanktsiooni. Tegemist on liikluskahjuga, mille hüvitamine on reguleeritud Liikluskindlustuse seadusega ning sama seaduse § 26 lg 4 kohaselt makstakse kindlustushüvitis rahas, kui sõidukit ei ole võimalik taastada, sõidukile taastamisremondi tegemine on ebamõistlik või kui pooled on kindlustushüvitise maksmise rahas kokku leppinud. Seega tuleneb juba viidatud seadusest, et tegemist on asja kahjustamisest või hävimisest põhjustatud kahjuga, mida hüvitab kindlustusandja. Kindlustushüvitis on aga hüvitaja poolt makstav rahasumma, mille suurus on üldjuhul võrdväärne hävinud sõiduki turuväärtusega, millega kompenseeritakse liikluskahju kahju saajale, kuid see rahasumma ei võrdu liikluses kasutatava sõidukiga ja selle rahasummaga liikluses liigelda ei saa, kuivõrd see rahasumma ei vasta sõidukile esitatavate nõuetega. Selleks, et kahju saaja saaks taas liigelda liikluses sõidukiga, peab ta ostma uue. Kohus asub seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine ning eeltoodut arvesse võttes tuleb kahju saajaks lugeda R. M., kes jäi oma sõidukist jäädavalt ilma.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud

§ 16

lg 1 nõude eiramist, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama 8 teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara, ajas oma sõnade kohaselt segamini piduri- ja gaasipedaalid ning sõitis teelt välja vastu puud, millega tekitas varalist kahju R. M.ile. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 16

lg 1 sätestatud kohustust hoiduda oma käitumises kõigest, mis võib kahjustada vara. Juhul, kui kaebuse esitaja oleks eelviidatud nõuet järginud, suhtunud sõiduki juhtimisse täie kohusetundega ja tähelepanelikult, oleks olnud vastu puud sõitmine välistatud, s.t oleks liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei olnud liikluses piisavalt hoolas, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta ei ole piisavalt tähelepanelik ja ei täida piisava hoolsusega liiklusnõudeid, siis võib ta põhjustada liiklusõnnetuse, kahjustades teise isiku vara, millega tekitab teisele isikule varalist kahju. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 16

lg 1 sätestatud kohustust ja pani toime

§ 223lg 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et R. M.i käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg 1 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seega menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 9

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 223

lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Hinnates R. M.i süü suurust

§ 223

lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on

§ 223

lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega, kuid sõidukile tekitatud kahjustused olid suured. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja arvestanud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist. Kohus leiab, et KarS § 57 lg 1 sellist kergendavat asjaolu ette ei näe. Kaebuses on kaebuse esitaja märkinud, et tunneb toimunu pärast siirast kahetsust, kuid leiab, et kuna nimetatud olukorra tekkimisega ei seadnud ta ohtu kellegi elu, tervist ega vara ning ei ole kellelegi kahju tekitanud ning puudus vajadus tema vastutusele võtmiseks väärteo korras. Seega ei ole menetlusalune isik mitte süüd tunnistanud, vaid ta ei ole senini oma süüst isegi aru saanud. Arvestades eelmärgitud asjaolu, leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises ei ole tuvastatud kergendavaid asjaolusid ja kohtuvälise menetleja seisukoht, et kergendava asjaoluna saaks arvestada süü tunnistamist, oli ennatlik ega vasta tegelikele asjaoludele. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 sätetele ei ole süü tunnistamine kergendavaks asjaoluks, kuivõrd kergendava asjaoluna saab arvestada süü ülestunnistamisele ilmumist. See aga tähendaks, et menetlusalune isik oleks ise tulnud kohtuvälise menetleja juurde tunnistama süüd teo kohta, millest kohtuväline menetleja veel midagi ei teadnud või millise teo toimepanijat kohtuväline menetleja ei olnud veel tuvastanud. Käesoleval juhul peeti menetlusalune isik aga kinni politsei poolt pärast liiklusõnnetuse põhjustamist ja toimetati haiglasse. Lisaks on kohtuvälise menetleja otsuses leitud, et kahju saaja poolt pretensioonide puudumine on pigem käsitletav kergendava asjaoluna. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu, kuivõrd kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 2 kohaselt kahju vabatahtlik hüvitamine. Käesoleval juhul hüvitab kahju aga kindlustusandja. Kaebuse esitaja kohtuistungil antud selgitustest aga ilmneb, et sõiduk kuulus emale, kes sõidukist kaebuse esitaja käitumise tõttu ilma jäi ning kaebuse esitaja elab koos emaga, kelle kulul ta ka samaaegselt elab. Seega on kaebuse esitaja rahatu ja temast ei olekski kahju hüvitajat, millest sõiduki omanik on üheselt teadlik, mistõttu oleks ka pretensioonide esitamine perspektiivitu. Väärteomenetluses raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kaebuses välja toodud süüd vähendavaid asjaolusid aga kohus arvesse võtta ei saa. Väide, et isik liikus õhtusel ajal, nähtavus oli hea, teel teisi liiklejaid ega tee ääres jalakäijad ei olnud, ei ole ei süüd vähendav ega ka asjakohane. Fototabelist nähtub, et liiklusõnnetus toimus kortermajade vahetus läheduses, kus suure tõenäosusega liigub jalakäijaid. Kui jalakäijad ja teisi liiklejaid õnnetuse toimumise hetkel seal ei olnud, siis on see puhas õnn ja juhus. Olenemata sellest, kas on päev või õhtu, hea või halb nähtavus, läheduses teisi liiklejaid või mitte, on ohutu liiklemine ning tähelepanelikkus igal juhul kohustuslik ning kõrvalekaldeid nendest mõne asjaolu ilmnemisel või oma suva järgi teha pole seaduse kohaselt lubatud. Kuna tegemist oli õuealaga, kus lubatud suurim sõidukiirus on vaid 20 km/h, pidanuks olema juht eriti tähelepanelik. Kui juht ei ole tähelepanelik ega hoolas ning on võimeline ajama segamini gaasi- ja piduripedaalid, on ta oma suhtumiselt liikluskorda ja –ohutusse ohtlik, kuna eo suuda toime tulla sõiduki juhtimisega ega pea vajalikuks järgida liiklusreegleid ning tagada enda ning kõigi kaasliiklejate turvalisus. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. 10 Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Antud juhul kohtuväline menetleja on karistuse väärteo eest mõistnud vastavalt süü suurusele, s.o

§ 223lg 1 ettenähtud süüteo puhul sanktsioonimäära keskmises määras.

Kohus loeb määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Karistuse liigi ja määra valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Menetlusaluse isiku enda arvamuse kohaselt on tema taust liikluses osalejana olnud hea – kehtivad karistused on ammu kustunud ning käitumine liiklejana on viimaste kuude jooksul olnud perfektne. Menetlusaluse isiku karistusandmed räägivad isiku kohta aga midagi muud. R. M.il on 8 kehtivat väärteokaristust ning lisaks on teda kahel korral karistatud ka kuritegude toimepanemise eest. Seejuures on menetlusalust isikut viimane kord karistatud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega. Kuigi isikul puuduvad kehtivad karistused liiklusalaste süütegude eest, annavad isiku karistusregistri andmed selgelt märku, et isiku käitumine on pikema aja jooksul olnud õigusvastane, riivates erinevaid õigushüvesid, mis näitab menetlusaluse isiku suhtumist õiguskorda üldisemalt. Isikut on erinevate süütegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvide, aresti, tingimusliku vangistuse kui ka katseajal uue kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega, millega välditi eelmise vangistuse täitmisele pööramist. Rahatrahvid on isik jätnud tasumata ning üks rahatrahv ja üks arest on asendatud üldkasuliku tööga. Seejuures selgitas menetlusalune isik, et rahaliste vahendite puudumise tõttu taotles ta ise rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga ja teisi rahatrahve tasub ta kohtutäituri vahendusel. Lisaks sellele on tal tasumata viimane rahaline karistus. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt on tema sissetulekuks pension 430 eurot ja alustatud töökohalt saaks ta 200 eurot 0,25 koormusega töötades. Seejuures maksab ta igakuiselt 400 eurot võlgade katteks ning kui hakkab palka saama, siis saab rohkem võlgnevusi hüvitada. Kaitsja täiendas menetlusaluse isiku selgitusi väitega, et menetlusalune isik elab emaga koos ja kõik eluasemega seotud kulud kannab ema. Seejuures nähtus kohtule tutvumiseks esitatud töölepingust, et tööleping on sõlmitud 02.11.2020 ja menetlusalune isik ei ole töötasu saanud, mida kinnitas menetlusalune isik ka ise. Sellised andmed menetlusaluse isiku rahaliste kohustuste ning minimaalsete sissetulekute kohtu on kohtu arvates asjaoluks, mis välistatud uue rahatrahvi kohaldamise, kuivõrd selline karistus ei oleks taaskord täidetav nagu on senini täitmata eelmised rahatrahvid, viimane rahaline karistus ja kriminaalmenetlustega kaasnenud menetluskulud. Arvestades menetlusaluse isiku seisukohti, mille kohaselt ta leidis, et ta ei ole kellelegi kahju tekitanud, saab järeldada, et menetlusalune isik ei saa või ei soovi saada aru ei oma teost ega selle tagajärgedest, mis viitab tema hoolimatule ning õigustavale suhtumisele oma teosse. Kohtu arvates on tegemist selliste süüdistatava suhtumist iseloomustavate asjaoludega, mis muudavad põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise põhjendatuks just eripreventiivsetel kaalutlustel ning seetõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja ettenähtud sanktsiooni keskmises määras määratud põhikaristus on süüle vastav ja on proportsionaalne nii toimepandud väärteoga kui ka preventiivsete eesmärkidega ning kohus ei pea vajalikuks seda muuta ega vähendada. Samuti ei suudaks järjekordne rahatrahv, mille tasumine käib ilmselgelt menetlusalusele isikule üle jõu, kohtu hinnangul menetlusalust isikut mõjutada õiguskuulekusele. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et senine rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada sellist põhikaristust, mille tulemusena ohtlik liikleja 11 liiklusest kõrvaldatakse. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse mõneks ajaks liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt põhikaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol on peale süü suuruse põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. Kaebuse esitaja on palunud juhtimisõiguse alles jätta seoses aktiivse tegevusega organisatsioonis EHPV, millega seoses on ta sunnitud sõidukiga liikuma erinevate maakondade vahel. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui kaebuse esitajale on seoses enda tegevustega tegelemiste jaoks juhtimisõigus vajalik, siis peab ta ka liikluses käituma viisil, mis tagab talle juhtimisõiguse ning ka selle säilimise. Et ta on aktiivselt tegev EHPV organisatsioonis, millega seoses on ta sunnitud liikuma sõidukiga, teadis menetlusalune isik juba ka 26.07.2020 kui ta käesolevas väärteomenetluses menetlusesemeks oleva väärteo toime pani. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule olnud takistuseks. Lisaks sellele kaotaks põhikaristus oma eesmärgi, kui seda ei saaks kohaldata kõigi nende isikute suhtes, kes vajavad juhtimisõigust seoses töökohustuste või muude tegevuste täitmisega. Ainuke erand on sätestatud KarS § 50 lg-s 2, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Samasugune põhimõte on sätestatud ka KarS § 481 lg 2, mille kohaselt ei või väärteo eest kohaldatava põhikaristusena mootorsõiduki juhtimist ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik on küll selgitanud, et ta saab pensioni, mis viitab vähemalt osalisele töövõime puudumisele, kuid menetlusalune isik ei ole esitanud ühtegi tõendit liikumispuude olemasolu kohta. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema majanduslik ja temast elukorralduslikult sõltuvate inimeste olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui oleks hoidunud temale inkrimineeritud ohtliku väärteo toimepanemisest. Kohut panevad imestama kaitsja väited, mille kohaselt on politsei üle reageerinud ja menetlusalusesse isikusse külmavereliselt suhtunud ning politsei sekkumine ei olnud vajalik, kuivõrd kellelegi ei ole kahju tekitatud ning järelduste tegemine liiklusõnnetuse asjaolude kohta piltide järgi ei ole olnud õige. Sellised väited näitavad seda, et kaitsja ei tunne asjaomaseid õigusakte ega tea seda, et vastavalt VTMS § 31 lg 1 sätetele on kohtuväline menetleja väärteo tunnuste ilmnemisel kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad väärteomenetluse seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Menetletavas väärteoasjas on üheselt tuvastatud nii liiklusnõuete eiramine kui liiklusõnnetuse põhjustamine. Kuivõrd sõiduk ei kuulunud menetlusalusele isikule, on tekitatud ka varaline kahju kõrvalisele isikule, mistõttu on väärteo tunnused üheselt sedastatud. Kui sõiduki omanik on väitnud, et tal ei ole pretensioone, ei tähenda see seda, et kahju ei ole tekkinud või et väärteo tunnused isiku käitumises puuduvad. Varalise kahju tekkimine on üheselt tuvastatud ja sõiduki omanik on oma sõidukist jäänud jäädavalt ilma. Pretensioonide puudumine tähendab seda, et kahju saaja ei nõua kahju tekitajalt rahalist kompensatsiooni või hävinud vara asendamist, kuid ei tähenda seda, et kahju ei ole tekkinud. Kõik kaebuse väited ja kaebuse läbivaatamisel esitatud seisukohad on suunatud sellele, et kohus näeks väärteoasjas ainult menetlusaluse isiku isikuomadusi ja tema tegevusi vabatahtlikuna ning äsja saadud töökohal, kuid teadlikult on jäetud tähelepanuta nii tegu kui ka selle teo tagajärg. Kaebusele on lisatud erinevaid menetlusalust iseloomustavaid dokumente, mis peaks näitama seda, et menetlusalune isik on tavaelus aktiivne ja on läbinud erinevaid koolitusi ning osutab nõustamisteenust. Seejuures on kuuest esitatud dokumendist vaid kolm eestikeelsed. Kohus peab vajalikuks märkida, et VTMS § 2 kohaselt kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 10 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel ja lõike 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- või kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Kuivõrd kolm dokumenti on võõrkeelsed ja nende tõlkeid kohtule ei ole esitatud, jätab kohus kaebusele lisatud, kuid eesti 12 keelde tõlkimata jäetud dokumendid tähelepanuta. Samas peab kohus kummaliseks EHPV MTÜ juhatuse liikme allkirjastatud iseloomustuses märgitut. Nimelt on iseloomustuse koostaja asunud seisukohale, et EHPV juhtkonnale ei ole iseloomustuses toodud asjaolude valguses üldse usutav, et R. saaks toime panna politsei poolt inkrimineeritud väärteo (põhjustada liiklusõnnetust, asetades teiste isikute elu ja tervist mistahes ohtu). Kohus leiab, et sellised väited ei ole kohtule siduvad ja näitavad seda, et iseloomustuse koostaja ei tea menetlusaluse isiku teost midagi või on iseloomustuse koostajale esitatud teadlikult valeinformatsiooni. Kohus lähtub väärteoasja menetlemisel kogutud tõenditest, mitte asjassepuutumatu ja ilmselgelt valesti informeeritud isiku uskumisest. Seega, arvestades iseloomustuses märgitut saab kohus järeldada, et sellise iseloomustusega on püütud kohut mõjutada, kuivõrd iseloomustuses märgitud uskumine kattub kaebuse läbivaatamisel kaebuse esitaja kaitsja seisukohtadega väärteo asjaolude kohta. Seetõttu suhtub kohus ülalmärgitud iseloomustusse kriitiliselt. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku isikut ei saa eraldada temale inkrimineeritud teost ja jätta tegu tähelepanuta. Kohtule esitatud menetlusalust isikut iseloomustavad andmed ei saa välistada väärteo tunnuseid isiku käitumises ega ka karistuse kohaldamist toimepandud väärteo eest. Seetõttu leiab kohus, et kaebuses toodud põhjendused tuleb jätta tähelepanuta. Esmast juhiluba omava juhina pidi menetlusalune isik teadma värskelt omandatud teadmisi liiklusseadusest, s.h sedagi, et hooletusest ning tähelepanematusest põhjustatud liiklusõnnetus, millega tekitatakse teisele isikule varaline kahju, on karistatav ning sellisele teole võivad kohtuvälise menetleja otsusega järgneda nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhivõi lisakaristusena või kohtuotsusega arest ja juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena. Seega oli kaebuse esitaja üheselt teadlik temale inkrimineeritud väärteo iseloomust ja selle tagajärgedest juhtimisõigusest võimaliku ilmajäämise osas. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu, tervise ja ohutuse näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärgid on täiesti piisavad selleks, et kohaldada kaebuse esitaja suhtes põhikaristusena just juhtimisõiguse äravõtmist ning ei kaebuses esitatud väited ega väärteotoimiku materjalid ei anna alust teiseliigilise karistuse kohaldamiseks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 13