← Eesti

4-20-1337/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.oktoober 2020 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-20-1337 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Riina Palmi Väärteoasi xxx kaebus Maanteeameti 10.03.2020 otsusele väärteoasjas nr 18-15/20-0065/50-1 (UT1282VP) Kohtuväline menetleja Maanteeameti esindaja A P, S R Menetlusalune isik xxx, registrikood xxx, asukoht xxx Kaitsja: vandeadvokaat Margus Kiir, e-post: margus.kiir@jewelex.ee 06.09.2020, 14.10.2020 Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1, § 132 p 3, § 133-135 kohus OTSUSTAS Rahuldada xxx kaebus. Tühistada Maanteeameti 10.03.2020 otsus väärteoasjas nr 18-15/20-0065/50-

  1. Lõpetada väärteoasjas nr 18-15/20-0065/50-1 menetlus 05.06.2018 ja 19.06.2018 episoodides xxx poolt ühistranspordiseaduse § 87 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel aegumistähtaja möödumise tõttu. Lõpetada väärteoasjas nr 18-15/20-0065/50-1 menetlus 14.11.2019 episoodides (3 tk) xxx poolt ühistranspordiseaduse § 87 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. 1 Jätta menetluskulud riigi kanda. Hüvitada riigi poolt VTMS § 23 alusel xxx valitud kaitsjale makstud tasu summas 900 eurot. Jõustunud otsus saata täitmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes advokaadil. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates
  2. detsembrist
  3. MENETLUSE KÄIK 07.02.2020 koostas Maanteeameti ühistranspordi järelevalve talituse peaspetsialist J P väärteoprotokolli nr UT1282VP xxx suhtes väärteoasjas nr 18-15/20-0065/50-1 selle fakti kohta, et: 1) Menetlustoimingu protokollist nr MTP19-1411JP-1 selgub, et 14.11.2019 kell 16:05 kontrolliti Ida-Viru maakonnas Kohtla-Xxx linnas aadressil Xxxküla tee, 1b, xxx omandiõiguse alusel kuuluvat ühissõidukit riikliku registrimärgiga xxx, mille esiklaasile oli paigaldatud liinisilt „10 Iidla–Kohtla-Xxx“. Kontrollimisel tuvastati, et liini nr 10 teenindavas ühissõidukis on vedaja poolt korraldatud üksik- ja kuupiletite müük hinnaga vastavalt 0,50 eurot ja 12 eurot. Ühissõidukijuhi D Zi ütluste kohaselt müüakse üksikpileteid hinnaga 0,50 eurot xxx töötajatele, Xxxi töötajad kasutavad kuupileteid, mida saab osta nii tööandja kui ka ühissõidukijuhi käest. Ühissõidukijuht kinnitas, et üksik- ja kuupiletite müük ei ole tema isetegevus, vaid tegemist on tööandjapoolse korraldusega. Seega tuvastati, et vedaja teostab eriotstarbelist vedu tegelikkuses liiniveona ehk eriotstarbelise veo korras veab isikuid raha eest olukorras, kus tal selleks puudub kehtiv liiniluba ning muud asjakohased dokumendid, millega rikkus vedaja ühistranspordiseaduse § 41 lõike 3 alusel § 40 lõikest 1 tulenevat. 2) Menetlustoimingu protokollist nr MTP19-1411JP-2 selgub, et 14.11.2019 kell 16:20 kontrolliti Ida-Viru maakonnas Kohtla-Xxx linnas aadressil Xxxküla tee 1b, xxx omandiõiguse alusel kuuluvat ühissõidukit riikliku registrimärgiga xxx, mille esiklaasile oli paigaldatud liinisilt „56 XXX–Iidla“. Kontrollimisel tuvastati, et liini nr 56 teenindavas ühissõidukis on vedaja poolt korraldatud üksikpiletite müük hinnaga 0,50 eurot. Ühissõidukijuhi A Ti ütluste kohaselt müüakse üksikpileteid xx töötajatele. Ühissõidukijuht kinnitas, et üksikpiletite müük ei ole tema isetegevus, vaid tegemist on tööandjapoolse korraldusega. Seega tuvastati, et vedaja teostab eriotstarbelist vedu tegelikkuses liiniveona ehk eriotstarbelise veo korras veab isikuid raha eest olukorras, kus tal selleks puudub kehtiv liiniluba ning muud asjakohased dokumendid, millega rikkus vedaja ühistranspordiseaduse § 41 lõike 3 alusel § 40 lõikest 1 tulenevat. 3) Menetlustoimingu protokollist nr MTP19-1411JP-3 selgub, et 14.11.2019 kell 17:00 kontrolliti Ida-Viru maakonnas Kohtla-Xxx linnas aadressil Xxxküla tee 1b, xxx omandiõiguse alusel kuuluvat ühissõidukit riikliku registrimärgiga xxx, mille esiklaasile oli paigaldatud liinisilt „10 Xxx–Iidla“. Kontrollimisel tuvastati, et liini nr 10 teenindavas ühissõidukis on vedaja poolt korraldatud üksikpiletite müük hinnaga 0,50 eurot. Ühissõidukijuhi A Bi ütluste kohaselt toimub 2 piletimüük „kõikides peatustes vastavalt sõitjate soovidele“. Ühissõidukijuht kinnitas, et üksikpiletite müük ei ole tema isetegevus, vaid tegemist on tööandjapoolse korraldusega. Seega tuvastati, et vedaja teostab eriotstarbelist vedu tegelikkuses liiniveona ehk eriotstarbelise veo korras veab isikuid raha eest olukorras, kus tal selleks puudub kehtiv liiniluba ning muud asjakohased dokumendid, millega rikkus vedaja ühistranspordiseaduse § 41 lõike 3 alusel § 40 lõikest 1 tulenevat. 4) Menetlustoimingu protokollist nr 0506JP-3 selgub, et 05.06.2018 kell 18:10 kontrolliti Ida-Viru maakonnas Kohtla-Xxx linnas Ahtme linnaosas Ahtme kaubakeskuse peatuses xxx omandiõiguse alusel kuuluvat ühissõidukit riikliku registrimärgiga xxx, mille esiklaasile oli paigaldatud liini number „56“. Kontrollimisel tuvastati, et ühissõidukijuht müüs reisijale nõuetekohaselt vormistamata paberpileti summas 0,50 eurot, sõitmiseks marsruudil Iidla–XXX. Seega tuvastati, et vedaja teostab eriotstarbelist vedu tegelikkuses liiniveona ehk eriotstarbelise veo korras veab isikuid raha eest olukorras, kus tal selleks puudub kehtiv liiniluba ning muud asjakohased dokumendid, millega rikkus vedaja ühistranspordiseaduse § 41 lõike 3 alusel § 40 lõikest 1 tulenevat. 5) Menetlustoimingu protokollist nr 1906AP-1 selgub, et 19.06.2018 kell 15:13 kontrolliti IdaViru maakonnas Kohtla-Xxx linnas aadressil Katse tn, 3, xxx omandiõiguse alusel kuuluvat ühissõidukit riikliku registrimärgiga xxx, mis teostas eriotstarbelist vedu liinil nr 10 Iidla–XXX. Kontrollimisel tuvastati, et ühissõiduki salongis viibinud xxx töötaja on bussijuhile ühekordse sõidu eest tasunud 0,50 eurot, kuid paberpileti ei saanud. Eelnevast järeldub, et vedaja teostab eriotstarbelist vedu tegelikkuses liiniveona ehk eriotstarbelise veo korras veab isikuid raha eest olukorras, kus tal selleks puudub kehtiv liiniluba ning muud asjakohased dokumendid, millega rikkus vedaja ühistranspordiseaduse § 41 lõike 3 alusel § 40 lõikest 1 tulenevat. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 41 lg 3 kohaselt liinivedu ja tasu eest korraldatav sõitjatevedu, mis oma laadilt on võrreldav liiniveoga, on ÜTS §-s 40 nimetatud dokumendita (liinivedu) keelatud. 10.03.2020 tegi Maanteeameti ühistranspordiosakonna ühistranspordi järelevalve talituse juhataja A P väärteoasjas nr 18-15/20-0065/50-1 otsuse, milles pidas tõendatuks xxx poolt ÜTS § 41 lg 3 järgi väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena ÜTS § 87 lg 2 järgi rahatrahvi 2100 eurot. 23.03.2020 esitas xxx kaitsja vandeadvokaat Margus Kiir kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus või alternatiivselt teha uus otsus, millega vähendada karistust kuni 32 euroni. MNT seisukohalt ühistranspordiseaduse § 4 lg 5 kohaselt on eriotstarbeline liinivedu töötajate vedu tööle ja tagasi, mida korraldatakse tellijaga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu või kommertsliiniveo lepingu alusel ning mille puhul arveldatakse ainult vedaja ja tellija vahel. Üksikja kuupiletite müügi korraldamine ühissõidukites viitab üheselt sellele, et vedaja teostab eriotstarbelist liinivedu tegelikkuses kommertsliiniveona olukorras, kus tal selleks puuduvad ühistranspordiseaduse § 40 lõikes 1 nimetatud liiniluba. Ühistranspordiseaduse § 41 lg 3 sätestab, et liinivedu ja tasu eest korraldatav sõitjatevedu, mis oma laadilt on võrreldav liiniveoga, on ühistranspordiseaduse § 40 nimetatud dokumendita keelatud. Kaebaja rõhutab, et ei ole vaidlust asjaolus, et etteheidetavad rikkumistega veod on toimunud eriotstarbelise veona erinevate äriühingute tellimusel ja nendega sõlmitud lepingute alusel. MNT on seisukohal, et üksik- ja kuupiletite müügi korraldamisel ühissõidukites viitab üheselt sellele, et vedaja teostab eriotstarbelist liinivedu ja vedu vajab liiniluba. 3 Seega on põhiküsimuseks asjaolu, kas liiniluba omamata on eriotstarbelisel kommertsveol lubatav tasu võtmine sõitjatelt, st MNT seisukohalt tasu võtmata liiniloa vajadus puudub. Kaebajale muid rikkumisi ei ole etteheidetud, sh ei ole ka vaidluse all, et toimus tellija töötajate vedu ning oli sõlmitud ka nõuetekohane leping. MNT nõustub asjaoluga, et vedude aluseks olevad kokkulepped kaebaja ja tema tellijate vahel sisaldavad tingimust, et tellija maksab vedajale (so kaebaja) konkreetse summa ning iga tellija töötaja tasub kas piletiraha 0,50 eurot või kuupileti 12 eurot (nt AS Novotrade 02.01.2020 leping). Seega on kaebaja vedude tellijate suhtes täitnud oma kohustusi lepinguid rikkumata ja vastavuses kokkulepetega (so ka tasu võtmine ja tasu kogumine). MNT on asunud seisukohale, et tegemist on tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 87 sätestatud tühise tehinguga, kuna ühistranspordiseadus ei luba sellist lepingut sõlmida. Menetlusalune isik on piletimüügist saadud tulu lisaks tellijalt saadud tasule pööranud oma tulude hulka, mida ta aga ühistranspordiseaduse § 4 lõikest 5 tulenevaid nõudeid korrektselt täites teha ei tohi. Kaebaja märgib, et MNT väide tühisest tehingust on paljasõnaline ja ei tulene seadusest. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Seadus sellist keeldu ei sätesta ja tehingud on kehtivad ja seaduslikud. Juba ainult antud asjaolu on aluseks väärteootsuse tühistamiseks. Järgnevalt juhime tähelepanu, et võlaõigusseaduse § 78 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et seadus ei sea antud juhul asjakohaseid või MNT poolt väidetavaid piiranguid ning tingimusi äriühingute vahel sõlmitavale veolepingule. Seega on veo tellija ja vedaja vabad valima lepingu tingimusi. Tellija ja vedaja on vabad valima teenuse eest tasumise viisi ning selle tingimusi. Antud juhul ongi osaliselt teenuse eest tasumine toimunud vahetu veo tellija poolt ning osaliselt tasuvad teenuse eest tellijale osutatavat teenust kasutavad tellija töötajad. Kas töötajatele tööandja hüvitab nimetatud sõidukulu on vedajale teadmata, st see on tellija ettevõtte siseküsimus. Seega seadus ei keela, et vedajale tasub teenuse eest osaliselt kolmas isik (antud juhul reisija) ning tellija ja tema töötaja omavahelised materiaalsed suhted ei ole antud juhul asjasse puutuvad. Rõhutame, et veod puudutavad ainult tellija töötajaid ning muid isikuid ei veeta. Eeltoodud tasumise viis on praktikas tavapärane. Nii näiteks ei keela seadus ka kokku leppida, et töötajad maksavad tööandja eest oma sõidud täies ulatuses kinni ning mingi perioodi lõppemisel tööandja hüvitab oma töötajatele tema eest tasutud maksed. Antud juhul vedude tellija tasub vedude eest osaliselt kindlaksmääratud summana ning osaliselt vastavuses sõitjate arvuga, so summa millise tasuvad tööandja eest tema töötajad. Kaebaja esitas ka tõendina MNT-le Kohtla-Järve Linnavalitsuse 25.03.2014.a vastuse pöördumisele. Pöördumises käsitleti sama küsimust ning järelevalve organ asus samuti seisukohale, et analoogses küsimuses kaebaja ei ole seadusevastaselt käitunud. Kokkuvõtteks kaebaja märgib, et Maanteeameti poolne seadusesätte tõlgendus on ekslik ning seadusest selliseid piiranguid piletimüügiks või tasu võtmiseks ei tulene seega puudub ka väidetav süütegu. Vastavalt ÜTS § 4 lg 5, 40 lg 3 ei ole kaebaja seaduse nõudeid rikkunud. Kaebaja on seisukohal, et ekslik on menetleja seisukoht karistust raskendava asjaolu (so omakasu) olemasolu osas. Kaebaja on käitunud vastavuses oma majandustegevuse ja tellijaga sõlmitud kokkulepetega. Juhul, kui on tõesti eksitud seaduse tõlgendamisel ei ole tegemist tahtlusega. Vastupidi tuleks arvestada, et mitmeid aastaid on järelevalveorganid aktsepteerinud selliseid kokkuleppeid tellijatega ning hiljem on asutud vastupidisele seisukohale ning tõlgendatud tegevust süüteona. Sellist olukorda tuleks arvestada kaebaja kasuks karistust kergendava asjaoluna. 4 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja kaitsja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Tunnistaja A T andis ütlusi, et töötas xxx 2 aastat kuni 2020.a märtsini. 14.11.2019 peatati teda ja kontrolliti bussi. Ta pidid XXX-st viima töölised
  4. kvartalisse. Hommikul kell 6.25 viis
  5. kvartalist töölised XXX-sse. Töölised maksid sõidu eest 50 senti. Ülemused ütlesid talle, et ta peab müüma sellise hinnaga pileteid, piletid sai dispetšeri käest. Ta on ise 35 aastat töötanud tehases ja seepärast tunneb kõiki nägupidi. Kokku on peatusi üle
  6. siseneti vaid esiuksest. Osadel on kuupiletid. Tema sõitis liinil
  7. Tunnistaja A B andis ütlusi, et töötas xxx oktoober 2019 – jaanuar
  8. tema töötas liinil nr
  9. Neile öeldi, et peab müüma töölistele pileteid. Tööpäev algas kell 7.10 Ahtme keskuse juurest kuni Xxxini. Bussi jättis sinna ja õhtul kell 19.05 sõitis Xxxist alates tagasi Ahtmesse. Ta vedas ainult Xxx, Xxx ja Xxx töölisi, tundis neid ja müüs nele pileteid hinnaga 50 senti. Olid ka kuupiletid, mida osteti dispetšerilt. 14.11.2019 õhtul tuli ta Xxx ja politsei peatas teda. Hakati kontrollima, küsiti kas müüb ka pileteid. Ta jõudis Xxxi kuskil kell 17.00, kesklinnast sõitis välja 10 minuti varem. Tavareisijaid ta sellel liinil ei vedanud. Lk 31 – menetlusaluse isiku seadusliku esindaja A S ülekuulamise protokoll – vedaja xxxüdis 2014 xxx tegutsevate ettevõtete esindajatega kokku leppida uues liinikilomeetri hinna kehtestamises. Läbirääkimised nurjusid ning vedaja jätkas 0,50 euroste piletite müüki. Liiniloa väljastamist pole taotletud. Lk 32-45 – sõiduplaan reisiveoleping 02/012018 juurde alates 31.12.2018; lisa nr 1 töötajate veoleping nr 1-/06-18 lepingu p 5 Arvelduste kord alates 01.06.2018-01.06.2019; Lisa nr 2 lepingule nr 1-5/06.2018, mille kohaselt on Xxx Xxx XXX, Xxx Xxx, XXX ja Xxx töötajatel õigus töötõendi alusel sõita liinidel nr 10, 55, 56, 57 ning üksikpileti hind on 50 senti ja kuukaardi hind 12 eurot; Lisa 2 leping nr 13 (02.01.2020; Eriotstarbelise kommertsliiniveo leping nr 16/022017 (01.02.2017) Xxx OÜ ja xxx vahel marsruudi 58 kohta; teade Xxx OÜ ühinemisest ja nime muutusest Xxx AS alates 02.01.2019; Eriotstarbelise kommertsliiniveo leping nr 16/022017 muutmise kokkulepe (22.03.2018); leping nr 1-5./06.2018 (22.06.2018) AS Xxx, OÜ xxx, OÜ Xxx Xxxe ja xxx vahel, mis kehtis 01.07.2018-01.07.2019; reisijateveo leping nr 13 (02.01.2020) xxx ja xxx vahel. Lk 60-64 – töötajate veoleping nr 26-18/47-18 (14.06.2018) koos lisadega xxx, XXX xxx ja xxx vahel, mille p 3.1.5 kohaselt on teenuse hinnaks liinidel 55-58 – 1,1 eurot/km (vedu alates 01.06.2018 – 31.05.2021). Lk 65 – menetlustoimingu protokoll nr MTP19-1411JP-1 (14.11.2019 kell 16.05-16.20) liin nr
  10. Lk 67 - menetlustoimingu protokoll nr MTP19-1411JP-2 (14.11.2019 kell 16.20-16.40) liin nr
  11. Lk 69 - menetlustoimingu protokoll nr MTP19-1411JP-3 (14.11.2019 kell 17.00-17.20) liin nr 10 25.02.2020 xxx Vastulause väärteoasjas 18-15/20-0065/50-1; Margus Kiir volikiri; K-Xxx linnavalitsuse 25.03.2014 vastus pöördumisele. 5 Menetluskulude taotlus summas 900 eurot ning arved ja väljavõtted. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Väärteoprotokolli kohaselt: 1) 14.11.2019 kell 16:05 kontrolliti Ida-Viru maakonnas Kohtla-Xxx linnas aadressil Xxxküla tee, 1b, xxx omandiõiguse alusel kuuluvat ühissõidukit riikliku registrimärgiga xxx, mille esiklaasile oli paigaldatud liinisilt „10 Iidla–Kohtla-Xxx“. Kontrollimisel tuvastati, et liini nr 10 teenindavas ühissõidukis on vedaja poolt korraldatud üksik- ja kuupiletite müük hinnaga vastavalt 0,50 eurot ja 12 eurot. Ühissõidukijuhi D Zi ütluste kohaselt müüakse üksikpileteid hinnaga 0,50 eurot xxx töötajatele, Xxxi töötajad kasutavad kuupileteid, mida saab osta nii tööandja kui ka ühissõidukijuhi käest. 2) 14.11.2019 kell 16:20 kontrolliti Ida-Viru maakonnas Kohtla-Xxx linnas aadressil Xxxküla tee 1b, xxx omandiõiguse alusel kuuluvat ühissõidukit riikliku registrimärgiga xxx, mille esiklaasile oli paigaldatud liinisilt „56 XXX–Iidla“. Kontrollimisel tuvastati, et liini nr 56 teenindavas ühissõidukis on vedaja poolt korraldatud üksikpiletite müük hinnaga 0,50 eurot. Ühissõidukijuhi A Ti ütluste kohaselt müüakse üksikpileteid xxx töötajatele. 3) 14.11.2019 kell 17:00 kontrolliti Ida-Viru maakonnas Kohtla-Xxx linnas aadressil Xxxküla tee 1b, xxx omandiõiguse alusel kuuluvat ühissõidukit riikliku registrimärgiga xxx, mille esiklaasile oli paigaldatud liinisilt „10 Xxx–Iidla“. Kontrollimisel tuvastati, et liini nr 10 teenindavas ühissõidukis on vedaja poolt korraldatud üksikpiletite müük hinnaga 0,50 eurot. Ühissõidukijuhi A Bi ütluste kohaselt toimub piletimüük „kõikides peatustes vastavalt sõitjate soovidele“. 4) 05.06.2018 kell 18:10 kontrolliti Ida-Viru maakonnas Kohtla-Xxx linnas Ahtme linnaosas Ahtme kaubakeskuse peatuses xxx omandiõiguse alusel kuuluvat ühissõidukit riikliku registrimärgiga xxx, mille esiklaasile oli paigaldatud liini number „56“. Kontrollimisel tuvastati, et ühissõidukijuht müüs reisijale nõuetekohaselt vormistamata paberpileti summas 0,50 eurot, sõitmiseks marsruudil Iidla–XXX. 5) 19.06.2018 kell 15:13 kontrolliti Ida-Viru maakonnas Kohtla-Xxx linnas aadressil Katse tn, 3, xxx omandiõiguse alusel kuuluvat ühissõidukit riikliku registrimärgiga xxx, mis teostas eriotstarbelist vedu liinil nr 10 Iidla–XXX. Kontrollimisel tuvastati, et ühissõiduki salongis viibinud xxx töötaja on bussijuhile ühekordse sõidu eest tasunud 0,50 eurot, kuid paberpiletit ei saanud. Eelnevast järeldub, et vedaja teostab eriotstarbelist vedu tegelikkuses liiniveona ehk eriotstarbelise veo korras veab isikuid raha eest olukorras, kus tal selleks puudub kehtiv liiniluba ning muud asjakohased dokumendid, millega rikkus vedaja ühistranspordiseaduse § 41 lõike 3 alusel § 40 lõikest 1 tulenevat. Menetlusaluse isiku väärtegu on kvalifitseeritud ÜTS § 87 lg 2 järgi, so bussiveo nõuete rikkumise eest Juriidilise isiku poolt. Esmalt analüüsib kohus, väärteo aegumistähtaja möödumise küsimust. VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt tuleb alustatud menetlus lõpetada kui aegumistähtaeg on möödunud. Aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist. (RKKKo 3-1-1-17-17 p 6) KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpule viimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. ÜTS § 87 puhul ei näe seadus ette kolmeaastast aegumistähtaega, seega aegub see väärtegu kahe aastaga. 6 Kohus on seisukohal, et kuna menetlusalusele isikule süüks arvatud 05.06.2018 ja 19.06.2018 väärteo rikkumise lõpuleviimisest on möödunud enam kui kaks aastat ja väärteo aegumine ei ole peatunud, tuleb väärteomenetlus xxx suhtes lõpetada 05.06.2018 ja 19.06.2018 rikkumiste puhul. Seega on kohus seisukohal, et väärteomenetlus tuleb lõpetada 05.06.2018 ja 19.06.2018 rikkumiste puhul VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. Eelnevalt nimetatud rikkumistel ja nende asjaoludel kohus rohkem ei peatu, kuna nende osas kohus lõpetab väärteomenetluse. Järgnevalt analüüsib kohus xxx L 14.11.2019 rikkumisi. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Kohtuvaidlustes leidis kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik korraldas liinivedu eriotstarbelise liiniveo raames, mille eesmärgiks oli vedada kindlate ettevõtete töötajaid töökohta ja tagasi. ÜTS § 4 lg 5 kohaselt toimub eriotstarbelisel veol arveldamine üksnes tellija ja vedaja vahel. Kuna on kindlaks tehtud, et bussijuhid müüsid reisijatele pileteid, siis teostas vedaja tasulist liinivedu, milleks on vaja liiniluba. Eriotstarbelisel liiniveol ei saa vedaja võtta reisijatelt tasu. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et xxx teostas töötajate veoks eriotstarbelist liinivedu. Vaidlus on selles, kas xxx sai võtta tasu ka reisijatelt. ÜTS § 4 lg 5 kohaselt eriotstarbeline liinivedu on töötajate vedu tööle ja tagasi ning õpilaste ja üliõpilaste selline vedu õppeasutusse ja tagasi, mida korraldatakse tellijaga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu või kommertsliiniveo lepingu alusel ning mille puhul arveldatakse vedaja ja tellija vahel. Väärteo materjalidele on lisatud terve rida veolepinguid ja nende lisasid erinevate poolt vahel, kuid enamik neist ei kehtinud 14.11.2019 toimunud rikkumise ajal või ei puudutanud marsruute nr 10 ja
  12. Näiteks 01.02.2017 Xxx OÜ ja xxx vahel sõlmitud leping 16/022017 puudutas marsruuti
  13. 22.06.2018 Xxx Xxx OÜ, OÜ Xxx Xxx, xxx, AS Xxx ja xxx vahel sõlmitud leping 1-5./06.2018 koos selle lisadega kehtis 01.07.2018-01.07.
  14. Lepingu p 5.1 kohaselt tasub tellija vedajale teenuse osutamise eest vastavalt kokkuleppele, mille tingimused ja maksumus on toodud lisas nr
  15. Lisas nr 1 on ära toodud iga ettevõtte tasu kuus ning, et üksikpileti hind töötõendi esitamisel liinidel nr 5 ja 10 on 50 senti ning kuukaardi maksumus samadel liinidel 12 eurot. Lisast 2 tuleneb, et Xxx Xxx XXX, Xxx Xxx, XXX ja Xxx töötajatel õigus töötõendi alusel sõita liinidel nr 10, 55, 56, 57 ning üksikpileti hind on 50 senti ja kuukaardi hind 12 eurot. Samas pole kohtule arusaadav, millal oli koostatud lisa 2, kuna sellel puudub kuupäev ja igasugune viide 22.06.2018 sõlmitud lepingus. See leping oli väärteo toimepanemise ajal kehtetu. 7 Reisijateveo leping nr 13 sõlmiti 02.01.2020 xxx ja xxx vahel ning kehtib 13.01.2020 – 31.12.
  16. Seega on leping sõlmitud pärast 14.11.2019 rikkumist ja kohtule jääb arusaamatuks miks on see asjale lisatud ning miks viitas sellele kohtuväline menetleja 10.03.2020 otsuse tegemisel. 14.06.2018 töötajate veoleping nr 26-18/47-18 xxx, XXX xxx ja xxx vahel, mille p 3.1.5 kohaselt on teenuse hinnaks liinidel 55-58 – 1,1 eurot/km (vedu alates 01.06.2018 – 31.05.2021). Seega on tegu ainsa kehtiva veolepinguga, mis kehtis 14.11.2019 liinil nr
  17. Eeltoodust tulenevalt puudub asjas 14.11.2019 kehtinud eriotstarbelise veo leping liini nr 10 kohta. Esitatud lepingutega ja lisadega on vaid tõendatud, et xxx eriotstarbeliste veolepingute lisades on lisaks tellijapoolsele tasule ära märgitud ka üksikpleti ja kuupileti hind. Kohus nõustub siinjuures kohtuvälise menetlejaga, et eriotstarbelisel liiniveol arveldatakse tellija ja vedaja vahel. Antud juhul olid tellijateks xxx, XXX xxx liinil 56 ning nad pidid tasuma xxx 1,1 eurot/km, üksikpiletite ja kuupiletite müük nende töötajatele polnud kuidagi reguleeritud 14.06.2018 sõlmitud lepingus. Xxx Xxx OÜ, OÜ Xxx Xxx, xxx, AS Xxx olid tellijaks liinil nr 10 ja
  18. Lisas nr 1 (22.06.2018 lepingule) on ära toodud iga ettevõtte tasu kuus ning, et üksikpileti hind töötõendi esitamisel liinidel nr 5 ja 10 on 50 senti ning kuukaardi maksumus samadel liinidel 12 eurot. Tunnistaja A.Ti ütluste kohaselt töötas tema liinil nr 56 ning vedas töölisi Ahtme linnaosast XXXsse ja õhtul tagasi. Ülemused käskisid temal müüa pileteid, mis ta sai dispetšeri käest. Töölisd maksid sõidu eest 50 senti. Siinkohal märgib kohus, et nagu eelnevalt ära toodud 14.06.2018 lepingust nähtub, ei olnud liinil nr 56 XXX töölised kohustatud maksma eraldi sõidu eest. Sõitude eest tasus lepingu alusel tellija 1,1 eurot /km. Seega on vedaja rikkunud lepingu tingimusi. Tunnistaja A.B ütluste kohaselt töötas tema liinil nr 10 ning vedas Ahtme linnaosast OÜ Xxx, OÜ Xxx Xxx ja xxx töölisi ning õhtul tagasi. Talle öeldi müüa töölistele pileteid hinnaga 50 senti. Kuupileteid osteti dispetšerilt. Pileti ja kuupileti maksumus on näha ka 22.06.2018 sõlmitud lepingu lisas 2, kuid see leping ei kehtinud 14.11.
  19. Menetlustoimingu protokolli MPT19-1411JP-1 kohaselt tuvastati 14.11.2019 kell 16.05 xxx liinil nr 10, mille juhiks oli D.Z, et teenindavas ühissõidukis on korraldatud üksik- ja kuupiletite müük vastavalt 0,50 eurot ja 12 eurot. Menetlustoimingu protokolli MPT19-1411JP-2 kohaselt tuvastati 14.11.2019 kell 16.20 xxx liinil nr 56, mille juhiks oli A.T, et teenindavas ühissõidukis on korraldatud üksikpiletite müük hinnaga 0,50 eurot. Menetlustoimingu protokolli MPT19-1411JP-3 kohaselt tuvastati 14.11.2019 kell 17.00 xxx liinil nr 10, mille juhiks oli A.B, et teenindavas ühissõidukis on korraldatud üksikpiletite müük hinnaga 0,50 eurot. Seega on tuvastatud, et xxx eriotstarbelistel liinivedudel nr 10 ja 56, millega veeti tööle ja tagasi tellijate töölisi, müüdi töölistele sõidupileteid hinnaga 0,50 eurot ning samuti oli töölistel võimalik soetada kuupilet hinnaga 12 eurot. Menetlusaluse isiku kaitsja viitas kaebuses 25.03.2014 Kohtla-Järve Linnavalitsuse vastusele, mille kohaselt on nende meelest xxx eriotstarbeline liinivedu ja sellel piletite müük reisijatele seaduslik. 8 Siinkohal juhib kohus kaitsja tähelepanu sellele, et nimetatud vastus oli antud veel vana ühistranspordiseaduse kehtimise ajal, mil selle § 2 p 7 kohaselt käsitleti eriotstarbelise liiniveona ka tööliste vedu tööle ja tagasi. Eriotstarbelise liiniveo võis korraldada avaliku teenindamise lepingu alusel (eriotstarbeline avalik liinivedu) või kommertsalusel (eriotstarbeline kommertsliinivedu). Alates 01.10.2015 kehtib uus ühistranspordiseadus, mille § 4 lg 5 kohaselt eriotstarbeline liinivedu on töötajate vedu tööle ja tagasi, mida korraldatakse tellijaga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu või kommertsliiniveo lepingu alusel ning mille puhul arveldatakse vedaja ja tellija vahel. Seega enne 2015.a kehtinud seadus ei sätestanud arveldamise korda ning lubas seega tasuda eriotstarbelistel liinivedudel sõitjatel endil. Alates 01.10.2015 toimub eriotstarbeliste liinivedude puhul arveldamine tellija ja vedaja vahel, seega pole vedajal lubatud võtta eraldi tasu sõitjatelt. Lähtudes ülaltoodust oli 14.11.2019 toime pandud rikkumine ÜTS § 41 lg 3 järgi, mille kohaselt liinivedu ja tasu eest korraldatav sõitjatevedu, mis oma laadilt on võrreldav liiniveoga, on ilma liiniloata keelatud. Tulenevalt KarS § 14 lg 1 sätestatust vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juridilise isiku huvides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on Juriidilise isiku karistamine välistatud. (RKKKo 3-1-1-7-04, p 10; RKKo 31-1-66-14, p 6; RKKKo 3-1-1-84-16, p 27) 07.02.2020 väärteoprotokollis pole märgitud millise menetlusaluse isiku juhtivtöötaja või organi poolt oli juriidilise isiku huvides toime pandud tegu, mis viis toimunud rikkumiseni. 10.03.2020 otsuses väärteoasjas 18-15/20-0065/50-1 on märgitud, et Ühistranspordiseaduse § 87 lõikes 2 sätestatud väärteokoosseis on täidetud sellega, et menetlusalune isik korraldas tasulist reisijatevedu olukorras, kus tal oli veo tellijaga sõlmitud eriotstarbelise liiniveo leping ning võttis eriotstarbelise liiniveo kasutajatelt piletiraha. Menetlusaluse isiku väärteoprotokollile lisatud lisad sisaldavad kokkuleppeid selle kohta, et tellija maksab vedajale konkreetse summa ning iga tellija töötaja asub kas piletiraha 0,50 eurot või kuupileti 12 eurot (nt xxx 02.01.2020 leping). Tegemist on tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 87 sätestatud tühise tehinguga, kuna ühistranspordiseadus ei luba sellist lepingut sõlmida. Menetlusalune isik on piletimüügist saadud tulu lisaks tellijalt saadud tasule pööranud oma tulede hulka, mida ta aga ühistranspordiseaduse § 4 lõikest 5 tulenevaid nõudeid korrektselt täites teha ei tohi. Tegu on toime pandud menetlusaluse isiku huvides, kuna tegemist on ettevõtte põhitegevusalaga, saadud tulu on deklareeritud. Eriotstarbelise veo lepingud on sõlminud menetlusaluse isiku juhtorgani liikmed ning sellises rollis tegutsesid nad menetlusaluse isiku majanduslikest huvidest lähtudes. Menetlusaluse juhatuse liikmel on vastutus korraldada menetlusaluse isiku tööd selliselt, et seaduses toodud nõuded oleks täidetud. Seega ei näe kohus ka kohtuvälise menetleja otsuses konkreetset organi liiget, juhtivtöötajat või pädevat esindajat, kellele heidetakse ette tegu või tegevusetust antud väärteo toimepanemisel. 9 See, milline organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud Juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo või andnud selle teo toimepanemiseks õigusvastaselt ja süüliselt käsu või heakskiidu, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses. (RKKKo 3-1-1-84-16, p 28) Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. Nõudes, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, väljendub juriidilise isiku ja teo vaheline side. (RKKKo 3-1-1-9-05, p 9) juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja tegutsemine juriidilise isiku huvides peab olema tuvastatud koos teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustega enne, kui asutakse vaagima õigusvastasuse küsimust. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  20. oktoobri
  21. a otsus nr 4-18-6507/42, p-d 2628.) Käesolevas väärteoasjas väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjeldusest ei nähtu, kes füüsilise isikuna Ühistranspordiseaduse § 87 lg-le 2 vastava teo toime pani ning milles tema käitumine seisnes. Kui väärteoasjas ei ole väärteoprotokollis märgitud KarS § 14 lg-s 1 nimetatud tunnustele vastavat füüsilist isikut, kes ja millise süüteo juriidilise isiku huvides toime pani, ei sisalda väärteoprotokoll andmeid, millele tuginedes saaks tuvastada juriidlise isiku karistusõgusliku vastutuse eeldusi. Kuna VTMS § 7 järgi on kohus seotud väärteoprotokolli piiridega, ei saa seda viga enam kohtumenetluses kõrvaldada ja väärteomenetlus tuleb lõpetada (RKKKL 419-2526/19) Käesolevas väärteoasjas ei ole väärteoprotokollis märgitud KarS § 14 lg-s 1 nimetatud tunnustele vastavat füüsilist isikut, kes ja millise süüteo xxx huvides toime pani. Seega ei sisalda väärteoprotokoll andmeid, millele tuginedes saaks tuvastada Juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldusi. Kuna VTMS § 7 järgi on kohus seotud väärteoprotokolli piiridega, ei saa seda viga enam kohtumenetluses kõrvaldada. Seega pole täidetud KarS § 14 lg-st 1 tulenevad eeldused xxx karistamiseks ÜTS § 87 lg 2 järgi. Sellest tulenevalt tuleb xxx suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, 5 rahuldab kohus kaebuse, tühistab Maanteeameti 10.03.2020 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 18-15/20-0065/50-1 ning lõpetab väärteomenetluse. Menetluskulud Kaitsja esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude hüvitamiseks xxx-le. Taotluse kohaselt xxx kaitsja taotleb xxx hüvitada temale tekkinud menetluskulud, mõistes xxx kasuks menetluskulude hüvitisena välja kokku 900 eurot. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p s 1 nimetatud alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega 10 tasu. Väärteomenetluses kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel kohalduvad VTMS § 38 lg 1 tulenevalt ka kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud põhimõtted. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RKKKo 1-15-9051 p 38) Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada osutatud teenuse vajalikkust, kaebuses esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu ja keerukust. (RKKo 3-1-1-32-15, p 9) Kohus leiab, et kaitsja poolt on esitatud kõik vajalikud dokumendid menetluskulude tekkimise ja suuruse kohta – kohtueelses- ja kohtumenetluses 9 tundi kokku 900 eurot (tunnihinnaga 100 eurot). Kohus leiab, et kulu suurus on mõistlik ja kõik kaitsja poolt märgitud kulud on põhjendatud. Kohus leiab, et osutatud õigusabi eest küsitud tasu suurus on õiglane ja proportsionaalne. Maakohtule esitatud dokumendid on mõistliku mahukusega ja asjassepuutuvad. Kohus on seisukohal, et osutatud õigusabi oli vajalik. Õigusabi kulud kuuluvad hüvitamisele summas 900 eurot. Lähtudes VTMS § 23, 38 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 tuleb kohtumenetluse kuluna menetlusaluse isiku kasuks välja mõista riigilt 900 eurot. Kohtunik Larissa Prokopenko (digitaalallkiri) 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.