Obsah (13)

§ 62§ 230§ 231§ 440§ 459§ 173§ 162§ 168§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 27.08.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-6430 Tsiviilasi I R hagi E T va

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 01.05.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt on I R (hageja) elanud viimased 2 aastat koos hageja isaga. E Ti (kostja) kontakt hagejaga on pea olematu. Hageja seaduslik esindaja saatis kostjale 18.07.2019 hagejale elatise maksmise kohta teate, mida kostja on ignoreerinud. Hageja esindajale ei laeku isegi lapsetoetus – see laekub kostjale, kes ei kanna aga hagejaga seotud kulusid. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 777 eurot, s.h eluasemekulud 425 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 30 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulutused (sünnipäevad, kino, sõpradega kohtumised) 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni kehtiva miinimummäära ulatuses s.o. summas 292 eurot kuus, kuid 2 mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt ajavahemiku 18.07.2019 kuni 30.04.2020 eest summas 2631 eurot (

1. a juuli eest=121 eurot,
2. a augustist kuni detsembrini 5 x 270 eurot=1350 eurot,
3. a jaanuarist kuni aprillini 4 x 292 eurot= 1160 eurot). Kostja vastus Kostja võttis oma vastuses hagi õigeks elatisenõude osas, millega paluti mõista välja elatis kehtestatud miinimummääras, alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva nõude osas, esitas kostja tasaarvestuse avalduse ja palub kohtul asja lahendamisel tasaarvestada hageja elatisenõue summas 2631 eurot kostja endapoolse elatisenõudega perioodist, millal laps elas tema juures ja lapse isa elatist ei tasunud, kokku on tasaarvestuseks kastutatav vastunõue summas 5044 eurot. Kostja märkis, et üldjuhul seadus keelab ülalpidamisnõude tasaarvestuse (VÕS § 200 lg 1 p1). Käesoleval juhul on aga tegu eriolukorraga, sest tegemist on ühe ja sama lapse ülalpidamisest tuleneva vanemate vastastikuste elatisnõuetega. Silmas tuleb pidada, et vanematel on võrdses ulatuses kohustus oma last üleval pidada ning õiguskaitsevahendi maksmapanemine ei tohi kaasa tuua sisulist ebaõiglust ja ebavõrdset kohtlemist. Kui üks vanem (isa, kes esindab last käesoleva hagi esitamisel) on varasemalt jätnud olulises osas täitmata oma elatise maksmise kohustuse ja teine vanem (lapse ema e. kostja) ei ole nõuet maksma pannud, siis ei tohi oma kohustuse varasemalt täitmata jätnud vanem saada menetluses sellist eelist, et tema esitatud tagasiulatuvat elatisnõuet ei või tasaarvestada varasema elatisnõudega tema enda vastu seoses sama lapse ülalpidamisega. Selline olukord rikuks isikute võrdse kohtlemise põhimõtet ning TsÜS § 138 toodud aluspõhimõtet, et õiguste teostamine ei tohi toimida sellisel viisil, et selle eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine, mis antud juhul väljendub selles, et üks pooltest (käesoleva hagi esitanud isa) saaks põhjendamatu eelise ja teine pool põhjendamatu kahju seoses kõrvalekaldumisega võrdsete panuste põhimõttest lapse ülalpidamisel. Kohtusse pöördumine antud asjas tagasiulatuva elatisnõudega olukorras, kus elatist lapse jaoks nõudval vanemal on endal suur elatisvõlg varasemast ajast, kui laps ei elanud veel tema juures, on heade kommete vastane. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue jätta rahuldamata sest, et elatist pole kostjalt varasemalt selgesõnaliselt nõutud ning arvestades kõiki asjaolusid kogumis on see tasaarvestatav ja see ei ole ka õigustatud ning heade kommetega kooskõlas nõudmine lapse isa poolt. Kohtu põhjendused
4. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja 3 tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest ½ on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja S R (tlk 5, 10) ning et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
3. Hagiavalduse kohaselt palub hageja esmalt elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest miinimummmääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele võtnud hagi õigeks osas, millega paluti mõista välja elatis kehtestatud miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Seega leiab kohus, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei pea seega täiendavalt vajalikuks hagis märgitud asjaolusid analüüsima. 4

1. Samuti on hageja palunud välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi eest 18.07.2019 kuni 30.04.2020 summas 2631 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kostja on märkinud, et tagasiulatuva elatise nõudmine on käesoleval juhul heade kommete vastane. Kohus nimetatuga ei nõustu. Tagasiulatuva elatise nõudeõigus tuleneb seadusest. Seega ei saa tagasiulatuva elatise nõudmine iseenesest olla heade kommete vastane. Samuti ei näita heade kommete vastasust kohtu hinnangul asjaolu, et kuigi kostja ei ole eelnevalt hageja esindajana kohtu kaudu hageja isalt elatist nõudnud, siis hageja isa seda käesoleval juhul teeb. Asjaoludest nähtuvalt loobus kostja 2015 aastal toimunud kohtumenetluses elatise nõudest. Asjaolude muutumise korral on aga hagejal seadusest tulenev õigus elatist, s.h tagasiulatuvat elatist oma vanematelt nõuda. Hagile lisatud tõendist nähtuvalt on hageja seaduslik esindaja pöördunud kostja poole 18.06.2019 e-kirjaga, milles on palunud likvideerida elatise võlgnevus (kd I lk 4). Kuigi hageja ei ole esitanud tõendeid, et elatist oleks järjepidevalt nõutud, siis ei mõjuta see hageja nõudeõiguse olemasolu. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et tagasiulatuva 5 elatise väljamõistmine asetab kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Samuti ei ole kostja vaidlustanud nõude suurust ega esitanud tõendeid, et ta oleks vaidlusalusel perioodil oma ülalpidamiskohustust täitnud. Seega oleks tagasiulatuv nõue perioodi eest 18.07.2019 kuni 30.04.2020 põhjendatud summas 2639,94 eurot (s.o 2019 juuli eest 121,94 eurot, 2019 augustist kuni 2019 detsembrini 1350 eurot, 2020 jaanuarist kuni 2020 aprillini 1168 eurot). Kuna hageja on palunud välja mõista kostjalt tagasiulatuva elatise summas 2631 eurot, siis kuulub tagasiulatuv elatis väljamõistmisele summas 2631 euro ulatuses.
2. Kostja on palunud tasaarvestada hageja elatisenõue summas 2631 eurot kostja endapoolse elatisenõudega summas 5044 eurot perioodist, millal laps elas tema juures ja lapse isa elatist ei tasunud. VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Vastava nõude suhtes tehtud tasaarvestuse avaldus on tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Kohus selgitab, et sellise tasaarvestuse keelu eesmärk on tagada, et ülalpidamist saama õigustatud isik saaks tema ülalpidamiseks reaalselt vajalikud vahendid oma kasutusse (vt selle kohta ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein. Juura 2016; § 200). Seega ei saa kostja oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada ning kohus ei pea vajalikuks anda oma hinnangut kostja esitatud asjaoludele ja nõude suurusele seoses tasaarvestusega.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras ning tagasiulatuva elatise nõudes kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuiselt elatis alates 01.05.2020 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot, kuni hageja täisealiseks saamiseni ning perioodi eest 18.07.2019 kuni 30.04.2020 tagasiulatuv elatis summas 2631 eurot. Elatise summad tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu 15.ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
4. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 6 Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et kuigi kostja on oma vastuses hagi osaliselt õigeks võtnud, siis ei nähtu, et kostja oleks oma ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist täitnud. Seega oli hagi esitamine käesoleval juhul õigustatud. 11.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on 08.06.2020 esitanud oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest summas 112 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: konsultatsioon elatise nõude esitamisel 20 min; kostja esitatud vastuse ja tõenditega tutvumine 30 min; telefoninõustamine vastuse koostamiseks 20 min; kohtule seisukoha koostamine ja esitamine 1 h 40 min. Kohtu hinnangul on hageja esindaja osutatud teenused ja neile kulunud aeg põhjendatud. Kliendi nõustamist, dokumentidega tutvumist ja koostamist menetluses ei saa pidada ebavajalikuks. Hageja esindaja tunnihind oli 40 eurot/tund (käibemaksuga). Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 113,33 eurot. Kuna hageja on palunud kostjalt välja mõista 112 eurot, siis kuulub hagejalt väljamõistmisele 112 eurot.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (112 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud tuleb kanda S Ru arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7