) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Punktides 2-7 nimetatud lepingute olemasolu on tõendatud viidatud lisadega; nõude suurus ja koosseis on jälgitav väljavõttest lepingutega seotud operatsioonide kohta (hagi lisa „väljavõtted1“), viivist on arvestatud kuni 13.09.2019 ehk võlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Kohtule ei ole esitatud selliseid väiteid, millest võiks järeldada, et lepingud ei kehti või et hageja poolt esitatud nõude suurused on valed. Kohus peab punktides 2-7 nimetatud nõudeid põhjendatuks. Punktis 1 nimetatud korduvkasutatava laenulimiidi lepingut nr. 16-079528-RK ei ole hagile lisatud ning hageja ei esitanud seda lepingut (või täpsustanud nimetatud nõudega seonduvat) ka kohtu poolt selleks antud tähtaja jooksul. Seetõttu ei pea kohus punktis 1 nimetatud nõuet põhjendatuks. Hageja nõue on põhjendatud summas 448 835,95 eurot. 4 Hageja palub nõuet tunnustada esimese järgu nõudena ehk pandiga tagatud nõudega (PankrS § 153 lg 1 p 1), kuivõrd võlgnikule kuuluvatele varadele on hageja kasuks seatud I järjekoha kommertspant summas 3 000 000,00 krooni (s.o 191 734,95 eurot; hagi lisa „Q-Haus pant 3944“) ja II järjekoha kommertspant summas 300 000,00 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude tagatuse osas. Kuivõrd kohus peab hageja nõuet põhjendatuks 448 835,95 euro ulatuses ja kommertspantide summa ületab nõude suuruse, siis on nõue tervikuna pandiga tagatud. Eelneva põhjal rahuldab kohus hagi osaliselt ning tunnustab hageja nõuet Pessaraag OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 448 835,95 eurot esimese järgu nõudena. Hagi jääb rahuldamata 1 473,93 eurot tunnustamise osas. Otsuses nimetamata tõendid ei mõjuta asja lahendust. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata väga väikses osas (0,33% ulatuses), siis on õiglane jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 300 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagihind on 3 500 eurot ja hageja on tasunud kooskõlas riigilõivuseadusega riigilõivu 300 eurot. Nimetatud menetluskulu on põhjendatud. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on selle taotluse esitanud. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud menetluskuludena kindlaks 300 eurot, mis mõista välja kostjalt hageja kasuks. Samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.