← Eesti

2-17-5193/122

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Liis Arrak ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-5193 Tsiviilasi XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik YY apellatsioonkaebus XX apellatsioonkaebus YY apellatsioonkaebuse hind XX apellatsioonkaebuse hind 10 500 eurot 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant/vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup Kostja (apellant/vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mare Sepp Menetluse liik Asja läbivaatamine
  4. oktoobri
  5. a kohtuistungil RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Harju Maakohtu
  7. detsembri
  8. a otsus korteriomandi asukohaga AAA, Tallinn jagamise ja osaliselt hüvitise suuruse osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.
  9. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta korteriomand asukohaga AAA, Tallinn kostja ainuomandisse ja kohustada hagejat andma omandi üleminekuks vajalikud tahteavaldused.
  10. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  11. Menetluskulud maa– ja ringkonnakohtus jätta poolte enda kanda.
  12. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviksõnastus on järgmine. 5.
  13. Rahuldada osaliselt XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks. 5.
  14. Rahuldada osaliselt YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks. 5.
  15. Jagada XX ja YY ühisvara järgmiselt: 5.1.
  16. jätta P OÜ (registrikood PPPPPPPP) osa YY ainuomandisse; 5.1.
  17. jätta kinnistu asukohaga KKK, Tallinn (registriosa nr KKKKKKK) XX ainuomandisse; 5.1.
  18. ühiskohustuse osas poolte ja AS–i Hansapank (Swedbank AS-i) vahel sõlmitud laenulepingust nr 03-168679-EL tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks XX; 5.1.
  19. ühiskohustuse osas poolte ja AS–i LHV Pank vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr 692382 tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks XX; 5.1.
  20. ühiskohustuse osas poolte ja SVEA Finance AS–i vahel sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingust nr 35088000071 tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks XX; 5.1.
  21. jätta korteriomand asukohaga AAA, Tallinn (registriosa nr AAAAAAA) YY ainuomandisse. 5.
  22. Välja mõista XX-lt hüvitis enamsaadud ühisvara eest 25 705 eurot 79 senti YY kasuks. 5.
  23. Kohustada YY andma tahteavaldus omandiõiguse osa kinnistust asukohaga KKK, Tallinn, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr KKKKKKK, üle andmiseks XX-le ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr KKKKKKK teises jaos senise kande YY kohta kustutamiseks ja ainuomanikuna XX sissekandmiseks. Samaaegselt ainuomanikuks saamisega kohustub XX maksma YY-le välja hüvitise. 5.
  24. Kohustada XX andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi asukohaga AAA, Tallinn kinnistu (registriosa nr AAAAAAA) jagamiseks selliselt, et 387/13755 mõtteline osa, millele vastab reaalosana eluruum nr 25 üldpinnaga 38,70 m2, jääb YY ainuomandisse. Kohustada XX andma nõusolek kinnistu asukohaga AAA, Tallinn (registriosa nr AAAAAAA), teise jao omanikukande, mille kohaselt on XX ja YY korteriomandi ühisomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse YY. 5.
  25. Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2

(12)ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. XX (hageja) esitas
  2. märtsil 2017 hagi YY (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja täpsustas veel korduvalt oma nõudeid. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad poolte ühisvara ja kohustuste hulka: 1) P OÜ osa väärtusega 2500 eurot; 2) kinnistu asukohaga KKK Tallinn, väärtus 204 000 eurot; 3) laenukohustus Swedbank AS–i ees, kohustuse suurus on 85 166 eurot 44 senti ilma intressideta; 4) järelmaksukohustus AS–i LHV Pank ees, järelmaksu jääk on 473 eurot 50 senti; 5) kohustus SVEA Finance AS–iga sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingust, kohustuse suurus 7293 eurot 60 senti. Hageja palus: 1) jätta P OÜ osa kostja lahusvarasse ja ainuomandisse; 2) jätta ühisomandis olev KKK, Tallinn asuv kinnistu hageja ainuomandisse ning kohustada kostjat andma nõusolek kinnistu omanikukande muutmiseks selliselt, et ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja; 3) jätta laenukohustus Swedbank AS–i ees hageja kanda; 4) jätta järelmaksukohustus AS–i LHV Pank ees hageja kanda; 5) jätta kohustus SVEA Finance AS-iga sõlmitud müügi– ja järelmaksulepingust hageja kanda; Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja
  3. märtsil
  4. Abielu lahutati
  5. aprillil
  6. Korteriomand asukohaga AAA, Tallinn kuulub hageja hinnangul hageja ainuomandisse ning ta palub jätta korteriomandi tema ainuomandisse. Tegemist on hageja lahusvaraga, kuna hageja nõbu BB omandas selle 18.02.1992 ning
  7. aasta juunis alustas BB korteri võõrandamisega hagejale nii, et algselt pidi hageja tasuma BB-le 5000 Soome marka, kuid pärast rahareformi leppisid nad kokku, et hageja tasub korteri eest 10 000 Eesti krooni. Hageja tasus BB-le 6000 Eesti krooni suvel 1992 ning ülejäänud summa
  8. aasta lõpus. Korteri ümbervormistamine lõppes poolte abielu ajal
  9. aastal. Kostja vastuväited ja vastuhagi
  10. Kostja esitas
  11. mail 2017 vastuhagi ühisvara jagamiseks. Kostja palus vastuhagis jagada abikaasade ühisvara ja –kohustused järgmiselt: 1) jätta korteriomand asukohaga AAA, Tallinn (registriosa nr AAAAAAA) väärtusega 55 500 eurot kostja ainuomandisse; 2) kohustada hagejat andme nõusolek poolte ühisomandis oleva korteriomandi asukohaga AAA, Tallinn jagamiseks selliselt, et korteriomand jääb kostja ainuomandisse ning kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatus registriosa nr AAAAAAA teise jao omanikukande kustutamiseks ning uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. 3) jagada ühisvarana kinnistu asukohaga KKK, Tallinn väärtusega 205 000 eurot; 3
(12)4) jagada poolte vahel võrdsetes osades Swedbank AS–iga sõlmitud laenulepingust nr 03168679-EL ja selle lisadest tulenev laenujääk 79 316 eurot 2 senti nii, et kummagi poole kohustuse suuruseks jääb 39 658 eurot 1 sent. Kostja ei nõustu sellega, et korteriomand asukohaga AAA Tallinnas kuulub hageja lahusvara hulka. Tegemist on poolte ühisvaraga, kuna see on soetatud abielu ajal, s.o
  1. aprillil 1993, ning erastatud
  2. novembril
  3. Tunnistaja BB ütlused ei ole usutavad. Usutav ei ole tuhandetes Eestis kroonides sularaha olemasolu vahetult pärast rahareformi. Samuti vaidleb kostja vastu hüvitise suurusele poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu valdamiseks tehtud kulutuste eest Telia AS–i kulude osas summas 463 eurot 42 senti. Kostja lahkus ühisvarasse kuuluvast kinnistust mais 2016 ning ta ei ole kasutatud internetti, telefoni ega vaadanud telerit. Lisaks sisaldub selles arves 09.03.2016 mobiiltelefoni Apple iPhone ost summas 849 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
  4. Hageja vastuhagi ei tunnistanud ning jäi hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde.
  6. novembril 2018 esitasid pooled kohtukõne teesid. Teeside kohaselt soovis hageja saada hüvitist poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu valdamiseks tehtud kulutuste eest 2910 eurot 82 senti, sh Telia Eesti AS-i kulude eest 463 eurot 42 senti. Hageja nõustus enamsaadud vara eest tasuma kostjale hüvitist 50 948 eurot 25 senti. Kostja soovis jagada poolte vahel võrdsetes osades Swedbank AS–ga sõlmitud laenulepingust nr 03-168679-EL ja selle lisadest tulenev laenujääk 86 629 eurot 1 senti, kummagi poole kohustuse suuruseks jääb 43 314 eurot 51 senti. Kostja palus jätta laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise kohustus ainuisikuliselt hageja XX kanda. Kosta palus mõista hagejalt välja enamsaadud vara arvelt kostja kasuks tasaarvestatud hüvitis 60 750 eurot 44 senti. MAAKOHTU OTSUS
  7. Harju Maakohus rahuldas
  8. detsembri
  9. a otsusega osaliselt hagi ja vastuhagi. Maakohus jagas hageja ja kostja ühisvara järgmiselt: 1) jätta P OÜ (registrikood PPPPPPPP) osa kostja ainuomandisse; 2) jätta kinnistu asukohaga KKK, Tallinn (registriosa nr KKKKKKK) hageja ainuomandisse; 3) ühiskohustuse osas poolte ja Swedbank AS–i (endine AS Hansapank) vahel sõlmitud laenulepingust nr 03-168679-EL tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks hageja; 4) ühiskohustuse osas poolte ja AS-i LHV Pank vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr 692382 tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks hageja; 5) ühiskohustuse osas poolte ja SVEA Finance AS–i vahel sõlmitud müügi– ja järelmaksulepingust nr 35088000071 tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks hageja; 6) jätta korteriomand asukohaga AAA, Tallinn (registriosa nr AAAAAAA) hageja ainuomandisse. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 87 508 eurot 39 senti enamsaadud ühisvara eest. Maakohus luges tuvastatuks kostja kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse osale kinnistust asukohaga KKK, Tallinn, Harjumaa, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr KKKKKKK, hagejale ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr KKKKKKK II jaos senise kande kostja kohta kustutamiseks 4
(12)ja omanikuna hageja sissekandmiseks. Maakohus määras, et samaaegselt omandi kaotamisega tuleb kostjale välja maksta hüvitis. Maakohus jättis tähelepanuta kostja kohtukõne teesides esitatud uued väited ühiskohustuste osas AS-i LHV Pank ja SVEA Finance AS–i ees ning 220 Energiale kulu hüvitamise osas, kuna kohtukõnes ei ole lubatud esitada uusi seisukohti ega tuua välja uusi asjaolusid. Samuti ei lubatud esitada tõendeid. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) pooled abiellusid
  1. märtsil 1993 ning abielu lahutati
  2. aprillil
  3. Lahutusega lõppes varaühisus. 2) P OÜ (registrikood PPPPPPPP, I kd tl 21) osa väärtusega 2500 eurot jääb ühisvara jagamise tulemusena kostjale; 3) kinnistu asukohaga KKK, Tallinn (registriosa nr KKKKKKK) väärtusega 200 500 eurot jääb ühisvara jagamise tulemusena hagejale; 4) ühisvara hulka kuulub ühiskohustus poolte ja Swedbank AS–i (endine AS Hansapank) vahel sõlmitud laenulepingust nr 03-168679-EL tulenevalt, millest varaühisuse lõppemise ajal oli tagastamata 68 629 eurot 1 sent ning laenumakseid on pärast lahutust tasunud hageja; 5) ühisvara hulka kuulub ühiskohustus poolte ja AS–i LHV Pank vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr 692382 tulenevalt, millest varaühisuse lõppemise ajal oli tagastamata 529 eurot 55 senti ning laenumakseid on pärast lahutust tasunud hageja; 6) ühisvara hulka kuulub ühiskohustus poolte ja SVEA Finance AS–i vahel sõlmitud müügi– ja järelmaksulepingust nr 35088000071 tulenevalt, millest varaühisuse lõppemise ajal oli tagastamata 8929 eurot 86 senti ning laenumakseid on pärast lahutust tasunud hageja. Maakohus leidis, et korteriomand asukohaga AAA, Tallinn on omandatud poolte abielu ajal ning tunnistaja BB ütlustega ei ole tõendatud, et hageja omandas korteri lahusvara arvel. Samuti ei tõenda korteri omandamist lahusvara arvel lepingu p–s 2 sätestatu, et korteri eest on tasutud ostuhinna rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega, sest omandamine toimus abielu ajal ning hageja ei ole tõendanud, et selleks kasutati ainult hageja tööaastaid. Siiski leidis maakohus, et korteriomand tuleb jätta hageja ainuomandisse, arvestades, et see oli hageja soov, hagejal on valmisolek tasuda kostjale korteri eest hüvitist, hageja on tõendanud hüvitise maksmise võimekust ning kumbki pool ei ela selles korteris. Maakohus võttis selle otsustuse tegemisel arvesse ka asjaolu, et korteris elasid varem hageja sugulased ning hagejal on korteriga pikaajalisem side. Hageja taotluse osas mõista kostjalt välja hüvitis poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu valdamiseks tehtud kulutuste eest leidis maakohus, et kinnistuga seotud sidekulud (telefon, internet ja telekanalid) ei ole kulud, mida peaks kandma teine kaasomanik, kes asja ei kasuta. Sidekulud ei ole vältimatult vajalikud kinnistu säilimiseks või alalhoidmiseks. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks välja mõista kaasomandis oleva kinnisasja kulude katteks hüvitis 2447 eurot 40 senti (2910,82 – 463,42). Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 87 508 eurot 39 senti järgmiselt: ((vara – kohustused) : 2 – kostjale jääv vara – hüvitis poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu valdamiseks tehtud kulutuste eest, s.o (260 500 – 78 088,42 + 2500) : 2 – 2447,40 = 87 508,39). 5
(12)APELLATSIOONKAEBUSED
  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada osaliselt Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada osaliselt kostja vastuhagi. Kostja taotlused on järgmised: - Jätta korteriomand asukohaga AAA, Tallinn väärtusega 55 500 eurot kostja ainuomandisse. - Kohustada hagejat andma nõusolek ühisomandis oleva korteriomandi jagamiseks selliselt, et Tallinnas AAA asuvast kinnistust (registriosa nr AAAAAAA) 387/13755 mõtteline osa, millele vastab reaalosana eluruum nr 25 üldpinnaga 38,70 m2, jääb YY ainuomandisse. Kohustada hagejat andma nõusolek kinnistu, mis on kantud kinnistusregistri registriossa nr AAAAAAA, teise jao omanikukande, mille kohaselt hageja on korteriomandi ühisomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. - Kohustada hagejat vabastama tema valduses olev korteriomand asukohaga AAA, Tallinn, alates kostja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmisest. - Jätta kinnistu asukohaga KKK, Tallinn (registriosa nr KKKKKKK), väärtusega 226 000 eurot hageja ainuomandisse. - Tuvastada kostja kohustus anda tahteavaldus kinnistu asukohaga KKK, Tallinn (registriosa nr KKKKKKK), omanikukande muutmiseks selliselt, et kostja kui ühisomaniku kohta tehtud kanne kustutatakse ning kinnistu ainuomanikuga kantakse kinnistusraamatusse sisse hageja. - Jätta AS-ga Swedbank sõlmitud laenulepingust nr 03-168679-EL ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmine ainuisikuliselt hagejale. - Mõista hagejalt kostja kasuks välja enamsaadud ühisvara arvelt tasaarvestatud hüvitis 51 683 eurot 53 senti. Kostja apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: 1) AAA, Tallinn asuv korteriomand on poolte ühisvara, kuna see on soetatud poolte abielu ajal. Notariaalne korteri ostu–müügileping sõlmiti
  4. novembril
  5. Maakohus leidis põhjendatult, et tegemist on poolte ühisvaraga. Kuid kohus ei rahuldanud kostja nõuet jätta nimetatud korteriomand kostja ainuomandisse. Maakohus ei ole praegusel juhul poolte huve igakülgselt kaaludes ühisvara õiglaselt jaganud. Kostja lahkus pärast abielu lahutamist poolte ühisest elukohast KKK ning ei saanud asuda elama A tänava korterisse, vaid pidi korterit üürima. Hageja sai enda omandisse mõlemad kinnisasjad ning kostja on sunnitud endale eluaset üürima. Õiglane oleks jagada asjad ja siis vara enamsaanud poolelt hüvitis välja mõista. 2) Maakohus leidis, et hageja on tõendanud kostjale hüvitise maksmise võimet sellega, et on siiani tasunud ühiskohustusi võlausaldajate ees ning hageja on nõus kohustuste tasumisega jätkama, ning kinnitas hagis valmisolekut tasuda kostjale hüvitis. Maakohus ei ole hagejalt välja selgitanud, kas ta on suuteline tasuma kostjale hüvitise koheselt, kui sellele lisanduks pool korteriomandi väärtusest. 3) Kostja ei nõustu KKK, Tallinn kinnistule maakohtu määratud rahalise väärtusega. Kostja leiab, et kinnistu väärtuseks tuleb määrata 226 000 eurot, ning esitab kinnistu 6
(12)väärtuse tõendamiseks riiklikult tunnustatud eksperdi VL
  1. detsembril 2019 koostatud eksperthinnangu nr 0611-
  2. Eksperthinnangus on võetud arvesse seda, et krundi saab jagada kaheks ilma detailplaneeringuta ning uuele krundile on võimalik püstitada üksikelamu. KKK, Tallinn asuva kinnistu kõige hilisem turuväärtus on 226 000 eurot. 4) Kostja ei nõustu maakohtu hüvitise arvutuskäiguga, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale enamsaadud vara arvel hüvitist 87 508 eurot 39 senti. Hageja esitas vastuolulisi andmeid ühiskohustuste kohta
  3. novembril 2018 toimunud istungil, nt poolte ja Svea Finance AS–i vahel sõlmitud müügi– ja järelmaksulepingust tulenev summa oli hageja esitatu kohaselt 8929 eurot 86 senti, kuid e-toimiku kaudu esitatud dokumendis oli see summa 7690 eurot 17 senti. Kostjale jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel lähtus kohus otsuses summast 8929 eurot 86 senti. Lisaks leiab kostja, et see kohustus ei ole poolte ühiskohustus, vaid hageja ainukohustus. Samuti on Swedbank AS–iga sõlmitud laenulepingust tulenev laenujääk seisuga
  4. aprill 2016 hageja poolt esitatud ühtedel andmetel 86 629 eurot 1 sent ning teistel andmetel 85 776 eurot 96 senti. Mõlemad andmed on esitatud seisuga
  5. november
  6. 5) Kostja ei nõustu AS-i LHV Finance ja SVEA Finance AS-i järelmaksuga müügilepingutest tulenevate kohustustega. AS–ga LHV Finance sõlmitud järelmaksuga müügilepingu alusel soetas hageja endale iPad Air 2 väärtusega 767 eurot 50 senti. Kostja leiab, et antud juhul on tegemist perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 2 p 1 mõttes hageja isikliku tarbeesemega, mis ei kuulu ühisvara hulka. SVEA Finance AS–ga
  7. a. sõlmitud müügi ja järelmaksulepingu nr 35088000071 alusel soetas hageja endale mootorratta YAMAHA XT 1200, mille hageja on Maanteeameti
  8. aprilli
  9. a. tõendi kohaselt võõrandanud vahetult enne abielulahutust
  10. veebruaril 2016 kostja teadmata. Mootorratta võõrandamisel on hageja jätnud lahendamata oma rahalised kohustused SWEA Finance AS ees. 6) Kostja ei nõustu Eesti Energia ning 220 Energia OÜ teenustest tuleneva nõudega 1767 eurot 54 senti. Kostja lahkus poolte ühisest elukohast
  11. aasta maikuus ning ei ole pärast seda KKK kinnistul elektrit tarbinud. 7) Kohus on jätnud tähelepanuta hageja nõude kostja vastu Telia AS-i kulude osas. Hageja nõue kostja vastu Telia AS-i kulude osas oli 526 eurot 39 senti. Maakohus on arusaamatul põhjusel jätnud nõude rahuldamata summas 463 eurot 42 senti. 8) Maakohus on otsuses välja toonud, et laenukohustus Swedbank AS-i ees on
  12. novembri
  13. a andmetel
  14. aprilli
  15. a seisuga 68 629 eurot 1 sent. Kostja ühisvara arvestus on järgmine: - kinnistu asukohaga KKK, Tallinn – 226 000 eurot - korteriomand asukohaga AAA, Tallinn – 55 500 eurot - Swedbank AS-i laenujääk – 68 629 eurot 1 sent - Kostja osa kommunaal- ja muude kulude osas v. a Telia teleteenus ja 220 Energia OÜ ja Eesti Energia teenused – 501 eurot 97 senti Kostjale tuleb tasuda enamsaadud ühisvara arvel hüvitist järgmiselt: 226 000 + 55 500 = 281 500 – 68 629,01 + 2500 = 215 370,99:2 = 107 685,5 – 55 500 = 52 185,5 – 501,97 = 51 683,53 7
(12)
  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse ning kaebuse täpsustuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsuse punkti 5 ning 1) teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 78 508 eurot 39 senti, mida vähendada vastavalt hageja poolt ühise vara ülalpidamiseks ja ühiste kohustuste täitmiseks alates
  4. aasta detsembrist (kaasa arvatud) kuni Tallinna Ringkonnakohtu poolt määratud tähtpäevani kostja eest tehtud kulutuste võrra; või alternatiivselt 2) tühistada maakohtu otsuse punkti 5 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 78 508 eurot 39 senti. Hageja apellatsioonkaebuse väited on järgmised: 1) Maakohus on otsuses asunud seisukohale, et poolte ühiskohustuste hulka kuulub laenukohustus Swedbank AS-i ees, mille suurus ühisvara jagamise seisuga s. o
  5. aprillil 2016 oli 68 629,01 eurot. Asjas kogutud tõenditest (
  6. aprilli 2018 korraldava istungi protokoll, Swedbank AS-i 09.11.2017 tõend, hageja poolt 15.11.2018 esitatud ühiste kohustuste ning kaasomandi ülalpidamisega seotud kulude tabel) nähtub, et poolte ühine laenukohustus Swedbank AS-i ees oli ühisvara jagamise seisuga 20.04.2016 intressidega 86 629.01 eurot. Seega on kohus eksinud 18 000 euroga, lugedes poolte ühiste kohustuste suuruseks 18 000 euro võrra väiksema summa. Eeltoodu tulemusel on maakohus vaidlusaluse kohtuotsuse resolutiivosa punktis 5 mõistnud hagejalt kostja kasuks välja 9 000 euro võrra suurema summa, kui õiget ühise kohustuse suurust arvestades oleks olnud põhjendatud välja mõista. 2) Poolte ühiskohustusteks varaühisuse lõppemise seisuga on seega: - laenukohustus Swedbank AS-i ees – 86 629 eurot 1 sent; - AS-i LHV Pankijärelmaksulepingust nr 692382 tulenev kohustus 529 eurot 55 senti; - SVEA Finance AS-i müügi- ja järelmaksulepingust nr 35088000071 tulenev kohustus 8929 eurot 86 senti. Seega on poolte ühiskohustuste suurus varaühisuse lõppemise seisuga 96 088 eurot 42 senti (86 629.01 + 529.55 + 8929.86). Maakohus on ühiskohustuste summa valesti arvutanud ning lisaks on unustanud kostja hüvitisest maha arvestada kostjale jääva vara väärtuse 2500 eurot. 3) Maakohus tuvastas, et poolte lahutusest alates on ühiskohustusi kandnud hageja. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hageja nõude mõista kostjalt välja hüvitis poolte ühisvarasse kuuluva kinnistu valdamiseks tehtud kulutuste eest ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kostja poolt tasumisele kuulunud ühiste kulutuste osa 2447 euro 40 sendi ulatuses. Need kulud on arvutatud
  7. a novembrikuu seisuga. Hageja poolt tasumisele kuuluvast hüvitisest tuleb maha arvestada ühiskulutused seoses kinnisvara ülalpidamisega alates
  8. a detsembrist kuni lõpliku lahendi tegemiseni.
  9. aasta novembrikuu seisuga oli hageja tasunud laenumakseid ning ühiseid kohustusi kokku 30 189 euro 56 sendi ulatuses. Poole sellest summast oleks pidanud tasuma kostja. Hagejal ei ole teada tasutud kohustuste summa ringkonnakohtu lahendi tegemise seisuga, seetõttu ei saa hageja summat, mis tuleb hüvitisest 78 508,39 eurot maha arvata, täpsustada. 4) Hageja leiab, et kostjalt väljamõistetava hüvitise õige suurus 2018 novembri seisuga on 78 508,39 eurot (263 000 (205 000 + 55 500 + 2500) – 96 088,42 (86 629,01 + 529,55 + 8929.86)) : 2 – 2500 – 2447,40), kusjuures hüvitis väheneb jooksvate ühiskulutuste arvel. 8
(12)Vastused kaebustele
  1. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et mõlema poole apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohtu otsust tuleb muuta korteriomandi asukohaga AAA, Tallinn jagamise ja hüvitise suuruse osas. Menetluskulud maa– ja ringkonnakohtus jäävad poolte enda kanda.
  3. Kumbki pool ei ole maakohtu otsust vaidlustanud osas, milles maakohus otsustas: jätta P OÜ osa kostja ainuomandisse; jätta kinnistu asukohaga KKK, Tallinn hageja ainuomandisse; ühiskohustuse osas poolte ja Swedbank AS-i (endine AS Hansapank) vahel sõlmitud laenulepingust nr 03-168679-EL tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks hageja; ühiskohustuse osas poolte ja AS-i LHV Pank vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr 692382 tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks hageja; ühiskohustuse osas poolte ja SVEA Finance AS–i vahel sõlmitud müügi– ja järelmaksulepingust nr 35088000071 tulenevalt määrata poolte omavahelises suhtes vastutavaks hageja; tuvastada kostja kohustus anda tahteavaldus omandiõiguse osa kinnistust KKK, Tallinn, , üle andmiseks hagejale ning kostja kohta senise kande kustutamiseks ja hageja omanikuna sissekandmiseks; tuvastas korteriomandi asukohaga AAA, Tallinn kuulumise poolte ühisvara hulka.
  4. Nimetatud osas on maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled korteriomandi asukohaga AAA, Tallinn jagamise, hüvitise suuruse ja KKK, Tallinn kinnisasjasäilimiseks vajalike kulutuste arvestamise üle.
  5. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - pooled abiellusid
  6. märtsil 1993 ning abielu lahutati
  7. aprillil
  8. Lahutusega lõppes varaühisus. - ühisvara hulka kuulub ühiskohustus poolte ja Swedbank AS-i (endine AS Hansapank) vahel sõlmitud laenulepingust nr 03-168679-EL tulenevalt ning laenumakseid on pärast lahutust tasunud hageja; - ühisvara hulka kuulub ühiskohustus poolte ja AS-i LHV Pank vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr 692382 tulenevalt, millest varaühisuse lõppemise ajal oli tagastamata 529 eurot 55 senti ning laenumakseid on pärast lahutust tasunud hageja; - ühisvara hulka kuulub ühiskohustus poolte ja SVEA Finance AS-i vahel sõlmitud müügija järelmaksulepingust nr 35088000071 tulenevalt, millest varaühisuse lõppemise ajal oli tagastamata 8929 eurot 86 senti ning laenumakseid on pärast lahutust tasunud hageja. Kohustus on tekkinud sellest, et abielu ajal soetati mootorratas Yamaha XT 1200, mida kasutas hageja ja mille hageja võõrandas vahetult enne lahutust. Korteriomandi AAA Tallinnas jagamine 9
(12)
  1. Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (RKTKo 13.01.2020, 2-15-9117, p 11). Kaasomandi lõpetamine peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p 20).
  2. Kohtupraktikas on leitud, et olukorras, kus mitu kaasomanikku (ühisomanikku) soovivad jagatavat asja või õigust endale hüvitise maksmise vastu, on vähemasti üldjuhul mõistlik panna asi või õigus kaasomanike (ühisomanike) vahelisele enampakkumisele. Kaasomanike (ühisomanike) vaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel (ühisomanikel) endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama, ja toob paremini välja ka eseme väärtuse (RKTKo 10.04.2019, 2-1711516, p 30). Ainuüksi kinnistul oleva elamu algne kuulumine ühele endistest abikaasadest ja selle omandamine kinkega oma vanematelt ei õigusta kinnistu temale jätmist, eriti kui abikaasad on ühiselt pikemat aega kinnistut kasutanud ja parendanud (samas, p 31).
  3. Maakohus ei ole poolte huve kaaludes võtnud arvesse kõiki asjakohaseid poolte väiteid. Pärast lahutust lahkus kostja poolte ühisest elamust KKK, Tallinn ja asus elama üüripinnale. Jagades poolte ühisvara selliselt, et mõlemad kinnisasjad jäetakse hagejale, ei ole piisavalt arvesse võetud kostja vajadust elamispinna järgi. Põhjendatud ei ole maakohtu järeldus, et hagejal on tihedam side korteriga, sest seal on pikemat aega elanud hageja vend (maakohtu otsuse p V). Oluline on arvesse võtta ka seda, et enne eramusse kolimist elasid abikaasad ühiselt nimetatud korteris ja seega on ka hagejal korteriga isiklik side. Pärast lahutust on hageja kaotanud mõistliku võimaluse elada elamus KKK, Tallinn, kuid tal on võimalik asuda endisesse ühisesse korterisse. Soov ja vajadus kasutada endist ühist eluaset jälle elukohana on ühisomandi jagamise seisukohalt kaalukam seos korteriga kui tahe kasutada korterit oma vennale elamispinna pakkumiseks. Neil põhjustel jätab kohus korteriomandi AAA Tallinnas kostja ainuomandisse.
  4. Asjakohane ei ole hageja argument, et korteriomandi asukohaga AAA, Tallinn jätmisel kostjale tekib olukord, kus korteriomandit jääb koormama hüpoteek, mis tagab kohustust, kus poolte omavahelises suhtes määrati vastutavaks hageja. Vaidlust ei ole, et korteriomand on AS-i Hansapank (Swedbank AS-i) vahel sõlmitud laenulepingus nr 03-168679-EL tagatiseks. Kuigi seda olukorda oleks kostja saanud vältida, kui ta oleks palunud jagada kinnistud selliselt, et need müüakse enampakkumisel ja saadud rahast tasutakse ühiskohustused (vt eespool viidatud RKTKo 10.04.2019, 2-17-11516, p 30), on tegemist kostja enda võetud riskiga. See olukord ei ole vastuolus hageja varaliste huvidega, vaid pigem kostja huvidega ning kostja on sellega nõustunud sellist jagamist kohtult paludes.
  5. Kostja on palunud kohustada hagejat andma nõusolek korteriomandi jagamiseks selliselt, et Tallinnas AAA asuv kinnistu jääb YY ainuomandisse. Kostja palub kohustada XX andma nõusolek kinnistu senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse YY. tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8 alusel asendab kohtuotsus hageja tahteavaldust kinnistu jagamiseks kostja soovitud kujul. Hüvitise suurus
  6. Seoses kostjale asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 järgi hüvitise määramisega on poolte vahel vaidluse all:   kinnistu KKK väärtus; ühiskohustuse suurus Swedbank AS ees; 10
(12) hageja nõue kostja vastu ühisomandi säilitamiseks vajalike kulutuste saamiseks AÕS § 72 lg 4 järgi.
  1. Kinnistu KKK, Tallinn väärtuse hindamiseks on oluline, kas kostjal oli õigus apellatsioonkaebusega koos esitada uus tõend kinnistu väärtuse kohta. Kolleegiumi arvates kostjal sellist õigust TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi ei olnud.
  2. Kohtu määratud eksperdi Virgo Laansoo 28.06.2018 tehtud ekspertiisi kohaselt on kinnistu turuväärtus 205 500 eurot. Kostja soovis VL 29.12.2018.a. koostatud eksperthinnanguga tõendada väidet, et kinnistu väärtus on 226 000 eurot. Kahe tõendi võrdlemisel ilmneb, et arvamuste kõik lähteandmed on samad, v.a detsembris 2018 on ekspert võtnud täiendavalt arvesse eelduse, et kinnistut on võimalik jagada kaheks.
  3. Tegelikkuses oli kostjal juba maakohtu menetluse ajal võimalik tellida ekspertarvamus, mis seda eeldust arvestaks. Vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise ameti 27.07.2018 kirjale nr 33/2049-2 nõustub Tallinna Linnaplaneerimise amet kinnistu jagamisega, kui on võimalik olemasolev õhuliin likvideerida ja paigaldada maakaablina kinnistu piiri äärde (apellatsioonkaebuse lisa 1). Elektrilevi tehniliste tingimuste 315681, mis on väljastatud 23.08.2018, kohaselt on kinnistul kulgenud 10kV õhuliin demonteeritud (apellatsioonkaebuse lisa 2). Seega olid kostjal ekspertiisi tellimiseks vajalikud lähteandmed juba 2018 aasta augustis ning ta oleks saanud tellida uue ekspertiisi enne maakohtu menetluse lõppu. Et kostja tellis ekspertiisi pärast otsuse tegemist, ei tähenda, et tal oleks õigus tugineda TsMS § 652 lg 3 p-le
  4. Kohus jätab tõendi otsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 3 p 3 ja lg 5 järgi.
  5. Kostja on põhjendatult juhtinud tähelepanu, et kuigi eksperthinnangu nr 0379-18 kohaselt on Tallinnas, KKK asuva kinnisasja turuväärtus 205 500 eurot, on maakohus lähtunud väärtusest 205 000 eurot. Tegemist on ilmse eksimusega, mille kohus saab apellatsiooniastmes kõrvaldada.
  6. Maakohus leidis, et ühiskohustus poolte ja Swedbank AS-i (endine AS Hansapank) vahel sõlmitud laenulepingust nr 03-168679-EL tulenevalt oli varaühisuse lõppemise ajal 68 629,01 eurot. Hageja esitatud tõendilt nähtub, et maakohus on teinud ilmse eksimuse ja kohustuse suuruseks on 86 629 eurot 1 sent. Kolleegium arvestab kohustust õiges suuruses.
  7. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et abielu ajal võetud kohustused AS-i LHV Pank ja SVEA Finance AS-i ees kuuluvad poolte ühisvarasse. Kostja on vastuväite, et need kohustused ei kuulu ühisvarasse, esitanud alles kohtukõne teesides, varasemalt kostja sellist vastuväidet ei esitanud. Kostja on 18.04.2018 toimunud korraldaval istungil (18.04.2018 protokoll, III kd tl 121) vaidlustanud vaid Telia kulud, muid kulusid ega nende suurust ei ole kostja menetluse käigus vaidlustanud. Viidatud protokollis on fikseeritud kõikide ühiskohustuste suurused krediidiasutuste ees (AS Swedbank 86 629 eurot1 sent, SVEA Finance AS 8929 eurot 86 senti ja AS-i LHV Pank 529 eurot 55 senti koos intressidega). Maakohus tugines põhjendatult selles osas kostja omaksvõtule TsMS § 231 lg 2 ja lg 4 järgi ega pidanud kirjalikus menetluses esitatud kohtukõne teeside saamisel asja arutamist uuendama TsMS § 437 järgi. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele (TsMS § 402 lg 2).
  8. Järgmisena hindab kohus hageja nõuet ühisomandi säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks AÕS § 72 lg 4 järgi.
  9. Maakohus arvestas hageja kulutusi ühisomandis olevale kinnistule 2447.40 eurot. Maakohtus vaidlustas kostja hageja nõudest ühisomandi säilitamiseks vajalike kulutuste saamiseks üksnes Telia AS-i kulud summas 463 eurot 42 senti (vt nt III kd tl 121 – 121 pöördel, IV kd tl 1 pöördel). Kostja esitas uued vastuväited apellatsioonkaebuses ja ringkonnakohtu istungil väites, et kulutused ei olnud vajalikud kinnisasja säilitamiseks. Tegemist ei ole uue asjaolu esile toomisega TsMS § 652 lg 3 p 2 mõttes, vaid väitega õiguse kohaldamise kohta, mida kohtul tuleb kontrollida omal algatusel (TsMS § 438 lg 1). Kohus ei ole seetõttu piiratud 11
(12)kostja vastuväidetega, vaid peab apellatsioonkaebuses vaidlustatud ulatuses kontrollima hageja nõude kõiki eeldusi.
  1. Apellatsioonimenetluses suurendas hageja ühisomandi säilitamiseks vajalike kulutuste nõuet maksete võrra, mida ta oli teinud pärast maakohtu lahendi tegemist (24.09.2020 hageja menetlusdokument ja selle lisad). Hageja nõue ühisomandi säilitamiseks vajalike kulutuste saamiseks AÕS § 72 lg 4 järgi on tasaarvestusnõue AÕS § 77 lg 2 järgsele hüvitusnõudele. Kohtupraktikas on leitud, et kui tasaarvestusõigus tekkis pärast maakohtu lahendi tegemist, saab tasaarvestuse vastuväite TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi esitada ka apellatsioonimenetluses (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 15).
  2. Hageja on esile toonud, et tal oli õigus teha kulutusi kaasomandile ilma kostja nõusolekuta. AÕS § 72 lg 4 järgi on kaasomanikul õigus teha kulutusi ilma teise kaasomandi nõusolekuta ning nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastavate kulutuste hüvitamist siis, kui tegemist on vajalike kulutustega TsÜS § 63 lg 1 tähenduses (RKTKo 08.10.2014, 3-2-1-61-14, p 16). TsÜS § 63 lg 1 p 1 järgi esemele tehtud kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. Tegemist on kulutustega, mis on nii hädatarvilikud, et eelneva kokkuleppe saavutamiseks vajalik viivitus seab ohtu asja säilimise (Asjaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2014, lk 316),
  3. Ükski hageja nõutav kulutus ei olnud vajalik kaasomandis oleva elamu säilitamiseks ega selle kaitsmiseks hävimise eest TsÜS § 63 lg 1 mõttes. Hageja nõutavad kulutused on teenuste eest nagu elektrienergia, kodukindlustus, prügivedu ja kommunaalkulud. Tegemist ei ole kulutustega, mis on nii hädatarvilikud, et eelneva kokkuleppe saavutamiseks vajalik viivitus seab ohtu asja säilimise. Prügiveo teenused, kommunaalkulud ja elektrienergia on vajalikud elamu meelepäraseks kasutamiseks, mitte säilitamiseks. Kodukindlustus on küll suunatud elamu säilimisele selles osas, mis see kaitseb elamu konstruktsioone, kuid see ei ole nii aegkriitiline kulutus, et ilma selle teenuseta ehitis koheselt häviks. Seejuures nähtub maakohtus esitatud kindlustuspoliisilt, et kindlustusmakse oli suunatud ka koduse vara kindlustamisele. Viimane ei ole kindlasti seotud ehitise säilimisega ning poliisilt ei saa kindlaks teha, milline osa kindlustusmaksest on seotud ehitise säilimisega ja milline osa koduse varaga. Hageja nõue ühisomandi säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks AÕS § 72 lg 4 järgi jääb täies ulatuses rahuldamata.
  4. Eespool tuvastatud asjaoludele tuginedes on hagejalt kostja kasuks AÕS § 77 lg 2 alusel välja mõistetava hüvitise arvutus järgmine. Hagejale jääb ühisvara väärtusega 205 500 eurot. Kostjale jääb ühisvara väärtusega 55 500 + 2500 = 58 000 eurot. Hagejale jäävad kohustused 86 629 eurot 1 sent, 8929 eurot 86 senti ja 529 eurot 55 senti = 96 088 eurot 42 senti. Hüvitise suurus määratakse valemiga (hagejale jääv vara (205500 – 96 088,42) – (kostjale jääv vara 58 000)) : 2, s.o 109 411,58 – 58 000 = 51 411,58 : 2=25 705 eurot 79 senti.
  5. Menetluskulud maa– ja ringkonnakohtus jäävad poolte enda kanda TsMS § 163 lg 1 järgi. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Liis Arrak, Ele Liiv 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.