lg 2 p 7, 9 järgi Lühimenetluses Kadi Ruus Prokurör Süüdistatav Kaitsja Oksana Iljitšova Ik: 48004290245; kodakondsus: määratlemata; haridus: keskeri; emakeel: vene keel; töökoht: xxxx, xxxx; elukoht: xxxx; asukoht: xxxx . Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 10.01.2020 kuni 11.01.2020, uuesti 07.07.
lg 2 p 9-25 lg 2 järgi liitkaristusena lühimenetluses (Harju Maakohtu 18.10.2019 otsusega nr 1-19-8285) lõpliku liitkaristusena vangistusega 11 kuud 28 päeva. Mõistetud liitkaristustest jäeti vangistus 5 kuud ja 8 päeva tingimisi kohaldamata Harju Maakohtu 18.10.2019 otsuses nr 1-19-8285 määratud tingimustel. Ülejäänud osa liitkaristusest, s.o 6 kuud ja 20 päeva jäeti
Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1 Oksana Iljitšova süüdi tunnistada
lg 2 p 7 ja 9 (episoodid 25.05.2019 ja 17.09.2019) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Oksana Iljitšovale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetud 4 (neli) kuuline vangistus kaetuks raskeima karistusega, s.o Harju Maakohtu 28.11.2019 otsusega nr 1-19-9450 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 11 kuud ja 28 päeva ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4. Oksana Iljitšova süüdi tunnistada
lg 2 p 9 (episoodid 10.01.2020 ja 07.07.2020) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Oksana Iljitšovale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva. 6.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liita mõistetud karistusele Harju Maakohtu 28.11.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 8 (kaheksa) päeva. 7.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus, s.o Oksana Iljitšova kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.01.2020 kuni 11.01.2020, s.o 2 päeva ja kandmisele kuuluva 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuu ja 6 (kuus) päevase vangistuse kandmist arvestada alates Oksana Iljitšova kahtlustatavana kinni pidamisest, s.o alates 07.07.
alusel 12.06.2019 ja 12.04.2019, teod toimepandud 24.05.2019 ja 12.04.2019), uuesti 25.05.2019 kella 10.38 paiku Tallinnas aadressil Kivila 26 asuvas AS-ile OG Elektra kuuluvas kaupluses Grossi Toidukaubad, tegutsedes grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga, saades eeluurimisel tuvastamata isikult kuriteo toimepanemiseks rohelise kandekoti, läks Oksana Iljitšova üksinda müügisaali, kus võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS-ile OG Elektra kuuluvat kaupa ja nimelt: - 3 õhuvärskendajat Air Wick Essential Mist Peony & Jasmine täide maksumusega 6,98 €/tk, s.o kokku maksumusega 20,94 eurot; - 3 õhuvärskendajat Air Wick Freshmatic Pure täide Mediterian Sun maksumusega 6,98 €/tk, s.o kokku maksumusega 20,94 eurot; - 3 õhuvärskendajat Air Wick Freshmatic Pure täide Spring Delight maksumusega 6,98 €/tk, s.o kokku maksumusega 20,94 eurot, seega kaupa kokku summas 62,82 eurot, mille asetas endaga kaasas olnud kotti ning seejärel hakkas sissepääsuvärava kaudu väljuma kauplusest, eeluurimisel tuvastamata isik, tuli sissepääsu väravate vahele, avades niimoodi väravad, et Iljitšova saaks kauplusest väljuda. Võetud kauba eest jättis tahtlikult tasumata. Samuti tema uuesti süstemaatiliselt 17.09.2019 kella 13.29 paiku Tallinnas aadressil Mahtra 29 asuvas Circle K Eesti AS-i Mustakivi teenindusjaama Circle K kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 2 šokolaadibatooni Kinder Pingui 3 30 g maksumusega 0,80 €/tk ja 3 šokolaadibatooni Kinder Maxi King maksumusega 0,90 €/tk, s.o. kaupa kogusummas 4,30 eurot. Oksana Iljitšova asetas võetud kaubad mantli taskusse ning seejärel väljus kauplusest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata Samuti tema uuesti süstemaatiliselt 10.01.2020 kella 18.30 paiku Tallinnas aadressil Endla tn 45 asuvas Sportland Eesti AS-i Sportsdirect kaupluses võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist Sportland Eesti AS-ile kuuluvat kaupa ja nimelt: - 2 Adidase pusa maksumusega 50 €/tk, s.o kokku maksumusega 100 eurot; - Adidase kampsuni maksumusega 52 eurot; - Adidase püksid maksumusega 42 eurot, seega kaupa kokku summas 194,00 eurot, millega ta väljus kauplusest, jättes tahtlikult võetud kauba eest maksmata. Tegu jäi Oksana Iljitšova tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinnipeetud turvatöötaja poolt. Adidas pusa maksumusega 50 eurot on rikutud, teised kaubad on rikkumata kujul kauplusele tagastatud, seega tekitati Sportland Eesti AS-ile vargusega varalist kahju summas 50 eurot. Samuti tema uuesti süstemaatiliselt 07.07.2020 kella 12.59 paiku Tallinnas aadressil Mustakivi tee 13 Lasnamäe Centrumis asuvas Instrumentarium Optika OÜ kaupluses Instrumentarium võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist Instrumentarium Optika OÜ-le kuuluvad 6 paari prille ja nimelt: - Vouge /2023898/ maksumusega 129.00 eurot; - Rey-Ban /2023914/ maksumusega 199.00 eurot; - Rey-Ban /1330901/ maksumusega 149.00 eurot; - Rey-Ban /2023907/ maksumusega 159.00 eurot; - Longchap /2023687/ maksumusega 179.00 eurot; - Carrera /2020232/ maksumusega 189.00 eurot, seega kaupa kokku summas 1004 eurot, peites võetud prillid oma varrukasse ja väljudes müügisaalist võetud kauba eest tasumata. Tegu jäi Oksana Iljitšova tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinnipeetud turvatöötaja poolt. Seega pani Oksana Iljitšova süstemaatiliselt ja isikute grupis toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o.
Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Tunnistas esitatud tsiviilhagisid. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav on süüd tunnistanud, tõendid kinnitavad süüteo toimepanemist, nõustub kvalifikatsiooniga. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episood 25.05.2019 kaupluses Grossi Toidukaubad Kohus leiab, et 25.05.2019 kella 10:38 paiku Tallinnas Kivila 26 asuvas AS-ile OG Elektra kuuluvas kaupluses Grossi Toidukaubad kauba maksumusega 62,82 eurot varguse toime panemine Oksana Iljitšova poolt koos eeluurimisel tuvastamata isikuga on tõendatud Tallinnas Kivila 26 asuva Grossi Toidukaubad videosalvestusega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd III tl 3-7), milles on vaadeldud 25.05.2019 aadressil Kivila 26, Tallinn AS-ile OG Elektra 4 kuuluva Grossi Toidukaubad kaupluses salvestatud videofaile. Videosalvestuselt nähtub, kuidas 25.05.2019 kell 10:36 siseneb kaupluse müügisaali naisterahvas (musta värvi õlgadeni juuksed, peas nägemisprillid, jalas tumedad teksad ja punased tennised, käes ostukorv ja rohelist värvi ostukott). Kell 10:37 seistes kodukeemia osakonnas, asetab naisterahvas otse ostukotti riiulis seisvad õhuvärskendajad. Videosalvestuselt on näha, et isik võtab järjest 9 toodet. Kell 10:38 väljub naisterahvas sissepääsu värava kaudu müügisaalist, kauba eest tasumata. Kohtueelse menetluse käigus on isik tuvastatud kui Oksana Iljitšova. Lisaks sellele nähtub eelnimetatud videosalvestuselt, et enne müügisaali sisenemist seisab süüdistatav koos eeluurimisel tuvastamata isikuga kaupluse kärude ning ostukorvide juures ning tuvastamata isik annab Oksana Iljitšovale rohelise kandekoti. Seejärel läheb Oksana Iljitšova üksinda müügisaali ning asetab rohelisse kandekotti kauplusele kuuluvad tooted. Seejärel liigub Oksana Iljitšova sissepääsuvärava juurde. Samal ajal liikus sissepääsu värava juurde isik, kes eelnevalt andis Oksana Iljitšovale kandekoti ning kelle lähenemise peale avanesid kaupluse sissepääsu väravad. Oksana Iljitšova väljus kaupluse müügisaalist avanenud sissepääsuväravate kaudu ning mõlemad isikud lahkuvad ning väljuvad välisukse kaudu. Oksana Iljitšova kahtlustatava ülekuulamise protokolli (kd III tl 41-44) kohaselt keeldus ta ütluste andmisest. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu AS OG Elektra poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (kd III tl 1), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 25.05.2019 kaupluses Grossi Toidukaubad aadressil Kivila 26, Tallinn pani toime õigusvastase teo, kui varastas 9 Air Wicki õhuvärskendajat maksumusega 62,82 eurot. Seega olid õhuvärskendajad süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, s.o eesmärgipäraselt, seega kavatsetult.
lg 2 p 7 osas tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist.
lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaselt tuleb kindlaks teha, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Isikud peavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt rollijaotusele. Kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (3-1-1-97-04). Hinnates Oksana Iljitšova ja eeluurimisel tuvastamata isiku videosalvestusel nähtuvat käitumist seoses vargusega aadressil Kivila 26 asuvas Grossi Toidukaubad kaupluses, saab järeldada, et vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult, s.o Oksana Iljitšova ja eeluurimisel tuvastamata isik olid langetatud ühise otsuse teo toimepanemiseks ja seda asuti ka koos täide viima. Eeluurimisel tuvastamata isik andis Oksana Iljitšovale kauplusesse minemiseks kaasa rohelise kandekoti, kuhu süüdistatav kauplusest varastatud tooted asetas. Seejärel aitas eeluurimisel tuvastamata isik süüdistataval kaupluses väljuda, tulles sissepääsu värvate juurde, mille tulemusena sissepääsu väravad avanesid ning mille kaudu sai Oksana Iljitšova müügisaalist takistamatult väljuda, ilma et ta oleks pidanud kassade juures turvaväravaid läbima. Sellest 5 järeldub üheselt, et tegevus oli kooskõlastatud ja vastab kaastäideviimise tunnustele, s.o
Episood 17.09.2019 Mustakivi Circle K teenindusjaamas Kohus leiab, et 17.09.2019 kella 13:29 ajal Tallinnas aadressil Mahtra 29 asuvas Circle K Eesti AS-i Mustakivi teenindusjaama Circle K kaupluses kauba maksumusega 4,30 eurot varguse toime panemine Oksana Iljitšova poolt on tõendatud Mustakivi teenindusjaama Circle K kaupluses videosalvestusega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd III tl 12-36), milles on vaadeldud 17.09.2019 aadressil Harju maakond, Tallinn, Mahtra 29 asuvas ja Circle K Eesti AS-ile kuuluva teenindusjaama kaupluses salvestatud videofaile. Videosalvestuselt nähtub, kuidas 17.09.2019 kell 13:25 siseneb kaupluse müügisaali naisterahvas (musta värvi õlgadeni juuksed, peas nägemisprillid, seljas pruuni värvi mantel, jalas tumedad püksid ja tossud). Esialgu võtab naisterahvas kohvi ning kell 13:28 võtab lahtisest külmkapist šokolaadibatoone ning asetab need mantli taskusse. Seejärel tasub naisterahvas kassas kohvi eest ning kell 13:29 lahkub teenindusjaama kauplusest. Kohtueelse menetluse käigus on isik tuvastatud kui Oksana Iljitšova. Oksana Iljitšova kahtlustatava ülekuulamise protokolli (kd III tl 41-44) kohaselt keeldus ta ütluste andmisest. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu Circle K AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (kd III tl 8), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 17.09.2019 Harju maakond, Tallinn, Mahtra 29 asuvas ja Circle K Eesti AS-ile kuuluva teenindusjaama kauplusest varastas 2 šokolaadibatooni Kinder Pingui 30 g maksumusega 0,80 €/tk ja 3 šokolaadibatooni Kinder Maxi King maksumusega 0,90 €/tk, s.o kaupa kogusummas 4,30 euro ulatuses. Seega olid 2 šokolaadibatooni Kinder Pingui 30 g ja 3 šokolaadibatooni Kinder Maxi King süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, s.o eesmärgipäraselt, seega kavatsetult. Episood 10.01.2020 kaupluses SportsDirect Kohus leiab, et 10.01.2020 kella 18:30 ajal Tallinnas aadressil Endla tn 45 asuvas Sportland Eestis AS-ile kuuluvas Sportsdirect kaupluses kauba maksumusega 194 eurot varguse katse toime panemine Oksana Iljitšova poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistajate ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Oksana Iljitšova 10.01.2020 antud ütluste (kd II tl 9-11) kohaselt käis ta 10.01.2020 Kristiine keskuses, kus külastas erinevaid kauplusi. Viimane kauplus oli Sportsdirecti kauplus, kus vaatas kaupu ning seejärel võttis 4 kaupa (2 Adidas pusa, kampsun ja püksid) ja läks proovikabiini. Proovikabiinis eemaldas müügisaalist võetud kaupade küljest turvaelemendid. Ühe pusa pani kohe selga, ülejäänud pani oma seljakotti ja väljus kauplusest. Tema juurde tuli kohe turvatöötaja ja palus tulla tal turvaruumi. Ta läks turvatöötajaga turvaruumi, kus 6 vabatahtlikult andis turvatöötajatele kauplusest võetud asjad. Turvaelemente ta põlema ei pannud, vaid eemaldas neid spetsiaalse tööriistaga. Tunnistaja L S ütluste (kd II tl 3 ja pöördel) kohaselt oli ta 10.01.2020 tööl Kristiine keskuses asukohaga Endla 45, Tallinn kaupluses Sportsdirect. Umbes kella 18:00 ajal tuli klient talle ütlema, et riietuskabiinist tuleb kärsahaisu. Seejärel andis ta info edasi kolleegile. Peale seda kuulsid nad riidepuude ja turvaelementide kukkumist riietuskabiini põrandale. Kell 18:23 teavitasid nad turvateenistust. Peale naisterahva väljumist leidsid nad osa kõrvetatud/põletatud elemente. Tunnistaja V O ütluste (kd II tl 2 ja pöördel) kohaselt oli ta 10.01.2020 tööl Kristiine keskuses asukohaga Endla 45, Tallinn. Sai teate, et kaupluses Sportsdirect põletab naisterahvas turvaelemente, mille tagajärjel turvaelemendid kukuvad põrandale ja proovikabiini juures on tunda kärsalõhna. Kell 18:30 pidas ta naisterahva kinni. Isik oli musta värvi jope ja mustade pükstega. Asjade läbivaatusel võttis isik oma seljakotist välja Adidas brändi pusa, kampsuni ja püksid. Seljast võttis ära Adidas brändi pusa. Isik ei olnud kaupade eest maksnud. Tasumata kauba summa oli 194 eurot, millest rikutud kaup summas 50 eurot. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd II tl 42-47), milles on vaadeldud 10.01.2020 aadressil Endla 45, Tallinn asuva kaupluse SportsDirect salvestatud videofaile. Videosalvestuselt nähtub, kuidas 10.01.2020 kell 18:06 siseneb kauplusesse kõhna kehaehitusega naisterahvas, kelle seljas on musta värvi jope, mille varrukatel valged triibud, jalas mustad püksid ja jalatsid, peas halli värvi kootud müts, paremas käes on beežikat värvi paberist ostukott, seljas musta värvi seljakott. Isik astub kaupadega riidenagide juurde ja valib kaupu. Kell 18:07 naisterahvas, kaubad käes, suundub riidenagidest eemale. Kell 18:10 siseneb ta proovikabiinide nurka ning väljub sealt kell 18:29, käes on üks musta värvi riideese. Kell 18:30 naisterahvas väljub kauplusest ja suundub eskalaatori poole. On näha, et naisterahval käes olev beežikat värvi paberist ostukott on tunduvalt punnis. Tema järele jookseb turvatöötaja ning eskalaatorite juures ootab teine turvatöötaja, kes viib naisterahva turvaruumi. Asitõendi vaatlusprotokollist (kd II tl 49-51) koos fototabeliga nähtub, et vaadeldud on aadressil Endla 45, Tallinn asuva kaupluse SportsDirect poolt politseile üleantud „Adidas 3S Logo OTH Hood00 Med/Grey/blue“ pusa. Pusa on kapuutsiga, halli värvi trikotaažist, ees kõhupeal on samast materjalist tasku, üleval on sinist värvi Adidas logo, varrukatel 3 sinist värvi triipu. Pusa tagant poolt, alumisel äärel kahekordse materjaliga osal on üks kahekordset materjali läbiv auk ja üks auk, mis läbib pealmist materjali kihti. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu Sportland Eesti AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (kd II tl 1), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 10.01.2020 Tallinn, Endla 45 asuvas SportsDirect kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Sportland Eesti AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 194 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava peeti turvatöötajate poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatavat ei oleks turvatöötajate poolt kinni peetud, siis ei oleks ta ise vabatahtlikult kaupu poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. 7 Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, turvaelementide eemaldamist kauba kauplusest väljaviimise hõlbustamiseks, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Episood 07.07.2020 kaupluses Instrumentarium Kohus leiab, et 07.07.2020 kella 12:59 ajal Tallinnas aadressil Mustakivi tee 13 Lasnamäe Centrumis asuvas Instrumentarium Optika OÜ kaupluses Instrumentarium kauba maksumusega 1004 eurot varguse katse toime panemine Oksana Iljitšova poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistajate ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Oksana Iljitšova 08.07.2020 antud ütluste (kd I tl 20-23) kohaselt on ta nimetatud kuriteo toime pannud, kuid mitte lõpuni, sest ei jõudnud kauplusest väljuda. Tunnistaja P T ütluste (kd I tl 2-3) kohaselt oli ta 07.07.2020 tööl Lasnamäe Centrumi Instrumentariumi poes ja märkas naisterahvast, kes võttis riiulilt prillid ja peitis need varrukasse. Nägi vähemalt 5 paari võtmist. Naisterahvas lahkus rahulikult kauplusest kauba eest tasumata. Ta kutsus koheselt turvateenistuse, kes isiku kinni pidas. Isiku juurest leiti 6 paari Instrumentariumi kaupluse prille väärtuses 1004 eurot. Prillid on rikkumata tagastatud kauplusele. Tunnistaja J Ti ütluste (kd I tl 12-14) kohaselt töötab ta Rebosan turvafirmas osakonna juhina. 07.07.2020 oli ta Lasnamäe Centrumis ringkäigul, kui nägi Instrumentariumi kaupluses naisterahvast rohelise kampsuniga, kes võttis prille ja pani kuhugi jope alla või varrukasse. Ta seisis parasjagu Instrumentariumi kõrval kioski juures ja nägi hästi naise tegevust poes. Helistas ise turvaruumi. Turvatöötaja ütles, et reageerib juba sellele. Vist kauplusest oli helistatud. Tal oli seljas erariided. Ta jäi ootele vahekoridoris asuvate müügilettide juurde, mis on Instrumentariumi vastas. Kui naisterahvas kauplusest väljus, pidas ta naise kinni ja andis üle turvatöötajale. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd I tl 6-11), milles on vaadeldud sündmust, mis leidis aset 07.07.2020 ajavahemikul kella 12:55 kuni 13:01. Videosalvestuselt on näha, et 07.07.2020 kell 12:55 on kaubanduskeskuses naisterahvas, kellel on tumedad juuksed, kannab prille, seljas on rohekas kampsun kirjega „StarWars“, teksapüksid, seljakott ja üle vasaku käe ripub jope. Naisterahvas siseneb kell 12:55 kauplusesse Instrumenatrium ja kell 12:58 väljub sealt. Peale kauplusest väljumist peatab naisterahva meesterahvas ning edastab naisterahva üle turvatöötajale. Liikude koos turvatöötajaga Lasnamäe Centrumi koridoris kell 13:00 viskab naisterahvas kaks paari prille maha. Turvamees tõstab prillid üles ning nad liiguvad turvaruumi poole. Turvaruumis võtab naisterahva jope seest turvatöötaja prille välja. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt
Nagu Instrumentarium Optika OÜ poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (kd I tl 1), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 07.07.2020 Tallinn, Mustakivi 13 asuvas Lasnamäe Centrum kaubanduskeskuses Instrumentarium kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Instrumentarium Optika OÜ-le kuuluvat kaupa maksumusega 1004 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava peeti turvatöötajate poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle 8 omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatavat ei oleks turvatöötajate poolt kinni peetud, siis ei oleks ta ise vabatahtlikult kaupu poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga. Süüdistusakti järgi on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud
lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemine isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab
Kuna Harju Maakohtu 21.08.2020 kohtumäärusega (kd III tl 70) on eelnimetatud kriminaalasjad ühendatud ühisesse menetlusse, siis järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab
Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Oksana Iljitšova pani toime 4 varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 17.09.2019 kuni 07.07.2020. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Lisaks sellele on süüdistatavat karistatud väärteokorras
lg 1 ettenähtud väärtegude eest, millised on toime pandud 12.04.2019 ja 24.05.2019 ka kohtu poolt
Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude nii faktiline kui ka juriidiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud
Kuivõrd süüdistatavale neljast inkrimineeritud vargusest jäi kaks katse staadiumi ja kaks viidi lõpule, tuleb süütegude kogumis hinnata kuritegu lõpuleviidud kuriteona. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud Seega Oksana Iljitšova pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, s.o
lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt Oksana Iljitšova ei tööta ja ta on töövõimetuspensionär ning samuti puuduvad kohtul andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalselt sissetulekuallikat. Süüdistatav selgitas, et tal on pension ja teda aitab ka ema rahaliselt, kuivõrd ta on võtnud liisingusse korteri Maardus. Taolised andmed viitavad kohtu arvates sellele, et kuivõrd saadav pension ei saa olla kuigi suur ning süüdistatav ei tööta alates 18.06.2019 ((kd III, tl 81), ei saa süüdistataval olla ka sissetulekuid, millest oma rahalisi kohustusi tasuda. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagide tõttu. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastaste kuritegude toimepanemist süstemaatiliselt, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite 10 puudumisele ja mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks täidetav. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistataval on viis kehtivat kriminaalkaristust, millega on teda karistatud varavastaste süütegude eest. Seejuures on süüdistatavat vähem kui aastase perioodi jooksul karistatud varavastaste süütegude eest kahel korral väärteokorras ja kahel korral kriminaalkorras ning lisaks sellele süüdistatakse süüdistatavat käesolevas kriminaalmenetluses veel nelja varguse toimepanemises. Seega on süüdistatav vähem kui aasta jooksul toime pannud vähemalt kaheksa varavastast süütegu, mis üheselt viitab sellele, et süüdistatava sissetulekuallikad on õigusvastased. Süüdistataval on ka 11 kehtivat väärteokaristust, millistest nähtub, et süüdistatav on jätnud temale määratud rahatrahvid tasumata. Süüdistatava varasematest kriminaalkaristustest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud vangistusega, mis on jäetud kahel korral kohaldamata, samuti on vangistust kahel korral asendatud üldkasuliku tööga, samuti on ta kandnud reaalset vangistust, kuid ka sellised mõjutusvahendid ei ole teda mõjutanud ja nii on süüdistatav ka pärast karistuse ära kandmist jätkanud sarnast õigusvastast käitumist, tehes seda ka temale kohtu poolt määratud katseajal. Seejuures on just pärast viimast vangistuslikku liitkaristust asendatud uus vangistus üldkasuliku tööga ja sellele järgnevalt on kahel korral temale mõistetud vangistused jäetud tingimisi kohaldamata. Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et süüdistatavale rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ja tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Süüdistatava karistusregistri andmetest (kd I tl 36-47) nähtub, et süüdistataval on viis kehtivat kriminaalkaristust, millest viimane on mõistetud
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, s.o süstemaatiline võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Viimasest karistusest on süüdistatav tingimisi vabastatud ja käesoleva kuriteo kaks episoodi (episoodid 25.05.2019 ja 17.09.2019) on toime pandud enne eelviimase ja viimase otsuse kuulutamist, ülejäänud kuriteod (episoodid 10.01.2020 ja 07.07.2020) aga viimase otsusega määratud katseajal (katseaeg 28.11.2019 kuni 27.05.2021). Sellest nähtub, et eelnevad karistused, korduvad kriminaalhooldusele allutamised ja käitumiskontroll soovitud mõju ei avaldanud ja süüdistatav jätkas uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Süüdistatav selgitas küll kohtuistungil, et ta isa oli raskelt haige ja suri, millele järgnevalt lahutas ka abikaasast, mistõttu oli tal stress ja ta käitus ennasthävitavalt, kuid ometigi pani ta viimased kuriteod toime 2020. aastal, s.h ka suvel, teades, et tal on väidetavalt laenuga ostetud korter ja tal puudub peale pensioni igasugune sissetulek. Kohtu arvates näitab see hoopis seda, et süüdistatav jätkas talle aastate jooksul omaks saanud ja süsteemset õigusvastast käitumist, mida ei mõjutanud ei järjekordne kriminaalhooldus ega võimalus sattuda taas kinnipidamiskohta. Hinnates Oksana Iljitšova süü suurust
lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemise eest, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et Oksana Iljitšova pani kuriteo teo toime ettekavatsetult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegusid toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult. Samas, vaadeldes kuritegude asjaolusid, inkrimineeritakse süüdistatavale kahe lõpule viidud varguse toimepanemist, millega tekitati kannatanutele varalist kahju. Seejuures ei olnud lõpuleviidud kuritegude puhul varastatud esemete väärtus kuigi suur, kuivõrd ei ületanud
Seetõttu leiab kohus, et kahe esimese inkrimineeritud varguse toimepanemisel ei olnud süüdistatava süü kuigi suur ja süüdistatavale võib mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedases määras. Seevastu kahe viimase varguse toimepanemisel oli süüdistatava eesmärgiks tekitada juba suuremat varalist kahju, millistest viimane ületas juba ka 1000 euro piiri. Seega on kahe viimase varguse puhul süüdistatava süü suurem, kuid kuna vargused jäid katsestaadiumi, siis selline asjaolu vähendab süüd. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista karistuse samuti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohtu arvates peab see karistus olema suurem kui kahe eelmise varguse episoodi eest mõistetav karistus. 11 Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ennast kuritegude toimepanemises vaid osaliselt süüdi tunnistanud ning kohtuistungil tunnistas süüd täies ulatuses ja avaldas kahetsust, andes lubaduse, et ta enam kunagi ei varasta. Kohus peab võimalikuks selle kahetsusega mingil määral arvestada, kuid kohus leiab, et süüdistatava avaldatud kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuivõrd süüdistatavat on aastate jooksul korduvalt samalaadsete kuritegude eest karistatud ning ka varasemad vangistuse tingimisi kohaldamata jätmised, üldkasulik töö ega ka ära kantud reaalne vangistus ei ole sundinud isikut samalaadsete kuritegude toime panemisest hoiduma. Samuti tulenevalt menetletavas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest, s.h toimikus nähtuvast kriminaalhooldaja kokkuvõttest isiku senisest kriminaalhooldusest nähtuvalt koostati isikule kirjalik hoiatus, sest hooldusalune ei ilmunud korralisele registreerimisele määratud ajal ega teatanud mitteilmumise põhjusest. Katseajal oli teostatud isikule kuus narkootikumide tarvitamise kontrolli, millest kõik on olnud negatiivsed. Ka kaks alkoholi tarvitamise kontrolli on olnud negatiivsed. Samas on kriminaalhooldaja seisukohal, et praeguse ja varasemate kriminaalhoolduste ajal on isik rikkunud temale määratud tingimusi – ei ilmunud registreerima ja pani toime uue kuriteo katseajal. Korduvalt toime pandud kuriteod ja väärteod viitavad, et isik on valmis ühiskonna normidest üle astuma ega pea vajalikuks ühiskonnas toimuvaid reegleid väärtustama. Kriminaalhooldajal puudub veendumus, et isik suudab loobuda kuritegelikust käitumisest ning motivatsioon muutuseks on olnud ebapiisav. Eelnevat arvesse võttes asub kohus seisukohale, et avaldatud kahetsus ei muuda olematuks süüdistatava süsteemset õigusvastast käitumist ja allumatust kriminaalhooldusele. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistused mõista küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistusi, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Liitkaristuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatava karistusandmetest (kd I tl 36-47) ja kehtivatest karistustest. Karistusandmete kohaselt karistati süüdistatavat Harju Maakohtu 28.11.2019 otsusega
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo eest 1 aastase vangistusega, millest arvati maha Harju Maakohtu 18.10.2019 otsuses märgitud eelvangistuses viibitud aeg, s.o kaks päeva ning ärakandmisele kuulus 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest, s.o 11 kuud ja 28 päeva vangistusest jäeti osa karistusest, s.o 5 kuud ja 8 päeva tingimisi kohaldamata Harju Maakohtu 18.10.2019.a otsuses sätestatud tingimustel.
lg 1, 3 alusel jäeti ülejäänud osa mõistetud ja ärakandmata vangistusest, s.o 6 kuud ja 20 päeva süüdistatava suhtes kohaldamata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. Käesolevas kriminaalasjas osa menetlusesemeks olevatest varguse episoodidest pani süüdistatav toime 25.05.2019 ja 17.09.2019, s.o enne Harju Maakohtu 28.11.2019 otsuse kuulutamist, samuti enne Harju Maakohtu 18.10.2019 otsuse kuulutamist, millise otsusega mõistetud karistus liideti Harju Maakohtu 28.11.2019 otsusega mõistetud karistusega.
lg 1 näeb ette, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus
§-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Kuivõrd
lg 1 sõnastuse kohaselt tuleks liitkaristus mõista eelmise otsusega mõistetud karistusega, siis tuleb asuda seisukohale, et 25.05.2019 ja 17.09.2019 toimepandud varguste episoodide eest eraldi mõistetavale karistusele tuleb liita viimase, so Harju Maakohtu 28.11.2019 otsusega mõistetud karistus
lg 1 sätete alusel ning ülejäänud süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude eest, mis on toime pandud pärast viimase otsuse kuulutamist, tuleb mõista eraldi karistus ja liita käesoleva otsusega
lg 1 alusel mõistetud liitkaristusega
lg 2 alusel.
lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha.
lg 1 alusel samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna süüdistatav ei ole eelmise otsusega mõistetud karistust 12 kandnud, ei ole võimalik liitkaristusest midagi maha arvata. Kuna vaidlusaluste kuritegude puhul on tegemist
lg 2 p 7 ja 9 ettenähtud kuritegudega, on tegemist samaliigiliste kuritegudega, mistõttu peab kohus
lg 1 alusel karistusi liites võimalikuks kohaldada kergeimat karistuste liitmise viisi, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.
lg 5 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdistatava elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.
lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleks käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise, s.o Harju Maakohtu 28.11.2019 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus täies ulatuses. Kuna kohus peab aga eelnevalt kohaldama
lg 1 sätteid, moodustades liitkaristuse
lg 2 p 7 ja 9 (episoodid 25.05.2019 ja 17.09.2019) ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, tuleb
lg 2 alusel liita
Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vastupidi, süüdlase isikuandmetest nähtub, et süüdistatavat on korduvalt samalaadse varavastase süüteo toimepanemise eest karistatud, kuid pärast karistuse tingimisi kohaldamata jätmist on süüdistatav jätkanud samalaadset õigusvastast käitumist. Süüdistatava seadusevastane käitumine on vaatamata käitumiskontrollile ja teadmisele, et põhiliseks mõistetud karistuse täitmisele pööramise vältimise tingimuseks on hoidumine uute kuritegude toimepanemisest katseajal, hoopis hoogu juurde saanud. Samuti ka varasemalt kohaldatud käitumiskontroll ja teadmine, et uue teo toimepanemine katseajal tingib ka uue karistuse ja liitkaristuse kohaldamise, ei sundinud süüdistatavat loobuma uute süütegude toimepanemisest. Vaid 1 kuu peale viimase kohtuotsuse jõustumist jätkas süüdistatav süsteemset õigusvastast käitumist, mis viitab sellele, et süüdistatav, vaatamata tema suhtes ära proovitud teda säästvale karistustest vabastamistele, ei soovi aru saada oma teo keelatusest ja tagajärgedest. Kohus leiab, et üha uute süütegude toimepanemine ei saa lõppkokkuvõttes hakata süüdistatava olukorda kergendama, vaid peab seda raskendama hakkama. Kuivõrd ka üldkasulik töö eeldab käitumiskontrollile allumist ja eeldab, et ei panda toime ka uut kuritegu, siis on süüdistatav üheselt oma eelneva käitumisega näidanud, et ta ei sobi käitumiskontrollile ning tema suhtes kohaldatavat karistust ei saa ei asendada ega jätta kohaldamata. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavale mõistetud vangistust eelnevalt juba kahel korral asendatud üldkasuliku tööga ning ühel korral on asendatud karistus täitmisele pööratud uue kuriteo toimepanemise tõttu. Seega ei ole ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga oma eesmärki 13 täitnud ja süüdistatav on jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist.
lg 5 sõnastuse kohaselt (lause 3) kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele
Seega uuesti karistuse kandmiselt vabastamisel tuleks süüdistatav allutada elektroonilisele valvele, mis tähendab seda, et karistus jäetakse kohaldamata täies ulatuses. Elektroonilise valve eesmärk on küll teatud piirangute seadmine süüdlasele, kuid seda ei saa võrdsustada vangistusega. Kuivõrd käesoleva kuriteo pani süüdistatav toime ajal, mil ta oli allutatud käitumiskontrollile, saab sellest samuti järeldada, et süüdistatav ei allu ega sobi käitumiskontrollile. Seejuures rikkus süüdistatav kõiki karistuse täitmisele pööramata jätmise tingimusi, st ei täitnud kontrollnõudeid, rikkus kohustust ja pani toime uue samalaadse kuriteo. Seega tuleb mõistetav liitkaristus pöörata täitmisele täies ulatuses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.