← Eesti

2-19-20890/21

Obsah (6)§ 101§ 100§ 99§ 102§ 105§ 116

Tsiviilasi nr 2-19-20890 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-19-20890 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16.07.2020, Narva kohtumaja Kohtunik Liina Naab

§ 101lg 1 sätestatud alammääras alates 01.08.2012 kuni K B täisealiseks saamiseni.

19.03.2013 Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas 16.01.2013 nr 2-13-2225 on mõistetud hagejalt V B kasuks igakuine elatis 160 eurot, s.o vähemalt

§ 101lg 1 sätestatud alammääras alates 16.01.2013 kuni V B täisealiseks saamiseni.

21.03.2013 Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas 23.01.2012 nr 2-12-3413 on hagejalt mõistetud kostjate ema I L kasuks enamsaadud ühisvara eest hüvitis 21695,62 eurot, mille hageja peab tasuma 120 kuu jooksul, igakuuliselt summas 180,80 eurot.

  1. Hagejal on 19.02.2018 sündinud kolmas laps S B. Hagejal ei ole võimalik kõiki oma lapsi pidada ülal samaväärselt, kuna pidevalt tõuseb elatise alammäär. Arvestades kostjate I ja II kasuks välja mõistetud elatist, siis on hageja kolmas laps varaliselt vähemkindlustatud. Täiendavalt on hagejal kohustus ülal pidada oma abikaasat, kelle ei ole võimalik samaväärselt sissetulekut teenida, kuna ta hoolitseb hageja kolmanda lapse eest.
  2. Alates 01.09.2019 on hageja igakuine netosissetulek ca 1040 eurot. Ida regiooni üha süveneva töötuse tingimustes ei suuda hageja leida suurema sissetulekuga tööd. Hageja 2

(14)Tsiviilasi nr 2-19-20890 ja tema abikaasa ühisomandis on hüpoteegiga koormatud korter XXX (kinnistu nr 176309) ja kinkelepinguga saadud korter XXX (kinnistu nr 1931308), kus elab alaliselt hageja pensionärist ema. Hageja abikaasa igakuiseks sissetulekuks on riiklikud peretoetused 98,36 eurot, sh lapsetoetus 60 eurot S B eest ja lapsehooldustasu 38,36 eurot.
  1. Hageja igakuised väljaminekud on vähemalt 1000 eurot, millest kostjatele makstav elatis on 540 eurot, ühisvara jagamise hüvitis 180,80 eurot, eluaseme kommunaalkulud ca 175 eurot, eluasemelaenu tagasimakse 105 eurot. Igapäevased eluks vajalikud kulutused ca 350 eurot katab hageja muu vara arvelt, lisatöödega ja ema käest saadava toetuse abil.
  2. Seaduses sätestatud miinimumsummas elatise maksmine käib hagejale ilmselgelt üle jõu. Hageja leiab, et oluline on välja selgitada kostjate vajadused. Hageja viitab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE 2013 aasta uuringule ning kasutades uuringus kajastatud meetodeid leiab hageja, et
  3. aastal moodustaks keskmine ülalpidamiskulu lapse kohta kuus 302 eurot (293 +3,4%) ja
  4. aastal hinnanguliselt 312 eurot (302 +3,4%). Lisaks palub hageja arvesse võtta kostjatele makstavaid lapsetoetusi. Hageja palub vähendada mõlemale kostjale määratud elatist ja määrata elatise suuruseks 170 eurot kuus kummalegi kostjale.
  5. Hageja sissetulek on töötasu brutosummas 1075 eurot. 2019 aasta IV kvartalis oli hageja sissetulekuks Eesti Töötukassa väljamaksed summas 3489,08 eurot. Hagejal ei ole mootorsõidukeid ega muid transpordivahendeid. Hagejal on finantskohustused summas 75 996 eurot (S AS kodulaen, laenujääk 51 630 eurot; L AS eluasemelaen, jääk 17 134 eurot; võlgnevus kostjate seaduslikule esindajale summas 7232 eurot). Kostjate vastuväited (dtl 67 - 72)
  6. Kostjad on esitanud 28.06.2019 oma seisukoha (dlk 80 – 83). Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kostjad on seisukohal, et üldjuhul ei ole kostjatel vajalik oma kulusid tõendada, kui elatist nõutakse seaduses sätestatud miinimummääras, kuid kostjad siiski esitavad kuludokumendid, mille pinnalt on võimalik tuvastada laste vajadused. Lapsed käivad Narva Laste Loomemajas, Narva Muusikakoolis, Narva Noorte Meremeeste Klubis, Spordikoolis energia. Samuti osalevad kostjad õppereisidel. Kõik need tegevused on tasulised. Lastel on ka kulud vaba aja veetmisele, riietele jne.
  7. K B on õpiraskused ja terviserikked. Seoses sellega peab K B külastama arste, millisele kulule lisanduvad ka sõidukulud. Lisaks on vajalik maksta repetiitorite teenuse eest, ca 10 eurot 1 tunni eest. Varsti suunatakse K B uuringute tegemiseks statsionaari, millega kaasnevad ka kulud. K B kulud repetiitorile on 180 eurot kuus.
  8. Aastatel 2018 – 2019 olid kulutused lastele (v.a söök, elamisele tehtavad kulud) kokku 11906,20 eurot. Lastega seonduvad kulud on suuremad, kui seda on võimalik katta elatise miinimummäära alusel.
  9. Kostjad on seisukohal, et hageja kohustused seoses ühisvara jagamisega seonduva hüvitise maksmisega on hageja jaoks soodsad. Kostjad märgivad, et hageja omandis on kaks kinnistut ja hageja töötasuks on 1075 eurot (ühe kuu põhipalk). Kostjate esindaja tunnistab küll, et tema töötasu on suurem, aga ta kannab ka kõik laste kasvatamisega 3
(14)Tsiviilasi nr 2-19-20890 kaasnevad täiendavad kulud. Kostjate esindaja omandis on korteriomand asukohaga XXX ja Toyota Corolla, ehitusaasta
  1. Kostjate seaduslikul esindajal on samuti laenukohustused – eluasemelaen, veebruaris 2020 on laenujääk 52 888, 17 eurot, igakuine makse 247,15 eurot.
  2. Kostjad märgivad ka seda, et V B saab täisealiseks
  3. aasta aprillis, samuti lõppeb hageja kohustus S AS ees, millest tulenevalt vähenevad hageja kohustused.
  4. Kostjad on seisukohal, et hageja kolmanda lapse vajadused on väiksemad kui teismeliste laste vajadused. Elatise vähendamine võib viia selleni, et kostjatel ei ole võimalik enam reisida, saada täiend- ja eriravi, osaleda huviringides ja koolis toimuvatel tasulistel üritustel. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et elatise säilitamine sellises ulatuses kahjustab kolmanda lapse huve. Hageja seisukoht (dtl 221 – 222)
  5. Hageja tunnistab küll, et täiendavad õppetunnid ja huviringid on lapse arenguks kasulikud. Ajutised õpiraskused samas ei eelda lapse erivajaduse määratlust ja individuaalse õpiprotsessi korraldamist. Kostjad ei erine keskmisest oma vaimsete-, sensomotoorsete- ja kommunikatsioonivõimete, käitumise ja emotsionaalse arengu või füüsiliste oskuste poolest nii, et vajaksid kohandusi. Seega leiab hageja, et kostjate väited Kirill Budalovi erivajaduse osas on paljasõnalised. Kostjate vajadused saaksid rahuldatud hageja pakutud summa arvelt.
  6. Hageja ja kostjate seaduslik esindaja võtsid S AS-lt eluasemelaenu 40 aastaks tänapäevase igakuise tagasimaksega ca 250 eurot kalendrikuus, millest enamosa 180 eurot hüvitab hageja igakuiselt kostjale, kusjuures hagejale ei laiene maksuvabastus eluasemelaenu intressidelt. Poolte ühisvara kohtulik jagamine toimus 2012 - 2013 majanduslanguse ajal ja jagatava korteri turuväärtus oli väga madal. Seega ei ole vara jagamise kohtulahend kuidagi hageja jaoks soodne.
  7. Hagejal on kolm alaealist ülalpeetavat, keda peab hageja üleval pidama ühetaoliselt ja võrdväärselt. Ilmselge on asjaolu, et lapse ülalpidamiskulu on suhteliselt kõige kõrgem kohe lapse sünni järel, väheneb siis kuni orienteeruvalt lapse 10-13 eluaastani ja hakkab seejärel taas tõusma. Hageja leiab, et on vääritu ja õigustamata panna võrdlemisele ühe alla kolmeaastase lapse ülalpidamiskulud ja vajadused mõlema teismelisest kostjate ülalpidamiskulude ja vajadustega. Hagejale on tema kõik lapsed võrdsed.
  8. Hageja kolmanda lapse eest saab lapsetoetust ja lapsehooldustasu lapse ema.
  9. Kostjate ema omandis on veel täiendavalt HÜ R hooneosa. Lisaks on kostjate seadusliku esindaja töötasu võrreldes varasemaga tõusnud. Hageja palub välja nõuda ka tulumaksu tagastused, kuna hageja hinnangul on see täiendav sissetulek. Kostjate seisukoht (dtl 236 – 241)
  10. Kostjad leiavad, et hageja ei ole kostjate vastu viimase 5 aasta jooksul huvi tundnud ja ei tea kostjate vajadusest ega arengust midagi. Kostjad on seisukohal, et tagatud peab olema olemasolev eluviis s.h nende võimete ja hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutused. V B on muusikaliselt andekas, lisaks sellele on tal väga hea 4
(14)Tsiviilasi nr 2-19-20890 õppeedukus ning lapse vanematel on soovitatud leida rohkem võimalusi lapse silmaringi arendamiseks. Hageja lapse silmaringi avardamise vastu huvi ei tunne. Õppeedukust tõstab ka lapse osalemine erinevates ringides.
  1. K B on määratud individuaalne õppekava ja diferentseeritud hindamine kuues õppeaines ja psühholoogi abi. K B vajab koolis hakkama saamiseks repetiitori abi, mille eest tasutakse sularahas ja mida saab tõendada üldiste sellise teenuse eest makstavate hindadega.
  2. Kostjad on seisukohal, et kulud nende arendamisele ei ole sellised, et neid oleks võimalik katta miinimummääras makstava elatisega, seega tasub vahe kostjate ema.
  3. Kostjad on seisukohal, et vanemate laenukohustused ja nende varalised suhted ei tohi mõjutada elatise suurust. Kostjate seadusliku esindaja kanda on AS S eluaseme laen, mida kostjate seaduslik esindaja ka maksab. Ühisvara hulka kuulunud korteri väärtuse devalveerumine ei oma elatise maksmise seisukohalt tähtsust. Kostjate ema omandis ei ole garaaži.
  4. Hageja omandis on kaks korterit ja ta kasutab elamiseks ainult ühte korterit. Kui hagejal on nii palju raha, et maksta kommunaalkulusid korteri eest, kus ta ei ela, siis ei saa tema majanduslik olukord nii halb olla. Täiendavad tõendid
  5. Hageja esitas tõendi, et kostjate seaduslikule esindajale kuulub hooneosa HÜ R.
  6. Kostjad esitasid tõendid, et hagejale kuulub OÜ B, tegevusala kinnisvarabüroo tegevus. Liikmelisus hooneühistus oli kostjate esindajale üllatus, kuna tegelikult kasutab seda vara kostjate vanaisa. Hageja seisukoht (dtl 395 – 398)
  7. Kostjatele elatiste välja mõistmise kohtuotsuste jõustumise ajal oli hageja sissetulek 1115 eurot alates 2012 aastast 1150 eurot ehk netopalk ca 910 eurot. Tollal oli ülalpidamiskohustus ca 35% netosissetulekust (160*2/910*100%). Tänapäeval on hageja sissetulek bruto 1075 eurot, millele võib lisanduda lisatasu ületunnitöö eest, netopalk ca 1000 eurot. Muid sissetulekuid hagejal ei ole. Tänapäeval on hagejalt väljamõistetud ülalpidamiskohustus oluliselt suurenenud ja moodustab 58% netosissetulekust (584/1000*100%).
  8. Hageja lükkas oma kolmanda lapse sündi edasi, laps sündis 2018 aastal. Lapse kulud kokku on keskmiselt 372 eurot. Antud olukorras puudub hagejal võimalus kohelda oma kõiki lapsi võrdselt üksnes põhjusel, et lõviosa hageja netosissetulekust kuulub kostjate ülalpidamiskohustuse täitmisele.
  9. Hageja täidab Viru Maakohtu otsused ega ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Hageja igakuine netosissetulek on pärast elatiste ja vältimatu kulude mahaarvamist alla seadusega kehtestatud toimetulekupiiri ega võimalda säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit. Hagejal puuduvad rahalised vahendid 5
(14)Tsiviilasi nr 2-19-20890 õiguskonsultatsioonidele ja kalli advokaaditeenusele, mh hädavajalikule hambaravile, eluaseme vältimatu remondile, lapsega Tallinna loomaaeda külastamisele, reisimisele.
  1. Hageja elab kahetoalises korteris Narvas. Teine korteriomand on hageja ema alaline elukoht. Hageja ema kinkis hagejale korteri pärandamise asemel, kuid kasutab seda oma elukohana.
  2. Hageja on võõrandanud talle kuuluva auto, jalgratta ja mõned tööriistad. Hageja on püüdnud leida tasuvamat tööd, kuid see ei ole õnnestunud. Hageja tunnistab, et lõi ettevõtte, kuid see ei tähenda, et ettevõte saaks tulu.
  3. Kostjate emal on suurem sissetulek ja parem majanduslik olukord. Samas kostjate vajaduste põhjendamisel on kostjad oma vajadusi ülehinnanud. Kostjate kulusid saab optimeerida. Kostjate ema on panustanud oluliselt reisimisele, eelistades kallima hinnaklassi hotelle.
  4. Tulenevalt vanemate erimeelsustest ei ole hageja saanud osaleda laste kasvatamises ja kostjate tunded hageja osas on pigem negatiivsed.
  5. Uuringu RAKE2020 käigus on veenvalt erinevate meetoditega tuvastatud miinimumelatise suurus 2019 aastalõpu seisuga vahemikus 172-208 eurot ühe lapse kohta kuus. Seega on hageja arvamusel, et eeltoodud argumentidega arvestades oleks asjakohane ja õigustatud vähendada väljamõistetud elatised hagiavaldusega nõutud suuruseni. Kostjate täiendavad seisukohad (dtl 400 – 403; dlk 430 - 434)
  6. Kostjad esitasid koondtabeli kostjate kulude kohta ja tõendid kostjate ema sissetulekute kohta. Kostjatele tehtavad kulutused on 12 006,35 eurot, millele lisanduvad kulud K B repetiitorile (ligikaudu 900 eurot) ja toidule. Vastuseks kohtu küsimustele on kostjad selgitanud, et kulud V hammaste korrigeerimisele olid pikaajalised, kuid ei ole pidevad. Kulutused K tervishoiule on pidevad, kuna tema arenemise eripärad ei ole ajutised.
  7. Lisaks sellele on kostjad toonud välja asjaolu, et hagejale kuulub OÜ B ning hageja võib teenida sissetulekut ka P OÜ-lt. Kostjatel on seoses sellega kahtlus, et hageja varjab oma sissetulekuid.
  8. Täiendavalt on kostjad välja toonud, et hageja sissetulek on menetluse kestel olnud stabiilne, seega ei ole mõistetav, kuidas on põhjendatud hagi esitamine seoses hageja majandusliku olukorra halvenemisega. Hageja pangakontolt on tehtud suurtes summades makseid, lisaks on hageja sissetulekuks erinevatest allikatest 1700 eurot kuus, millest jätkub kolmele lapsele ülalpidamise andmiseks ja ka hageja enda vajaduste rahuldamiseks.
  9. Hageja omandis on XXX asuv korteriomand, mille hageja sai vastutasuks lubadusele, et hageja hoolitseb oma ema eest. Hageja pangakontost ei tulene, et hageja oma ema eest hoolitseks, vastupidi hageja ema kannab hagejale raha. Samuti ei nähtu, et hageja muul viisil oma emale materiaalset abi osutaks. Hageja on väitnud, et ta on oma sõiduki müünud 11.11.2019, samas tasub hageja jätkuvalt kütuse ja kindlustuse eest.
  10. Pooltel on määratud suhtlemiskord 04.11.2011 määrusega, kuid hageja nimetatud korda ei täida. 6
(14)Tsiviilasi nr 2-19-20890
  1. Hageja väited S B ülalpidamise kohta ei anna alust vähendada kostjatele makstavat elatist, kuna hageja esitatud väljavõttest nähtub, et alates eelmise aasta augustist on hageja tütre ülalpidamiseks teinud kulusid summas 449,67 eurot. Hageja selgitused
  2. Hageja on selgitanud oma pangakontode vahel tehtud ülekandeid sellega, et hageja müüs oma sõiduki ja sai selle eest raha. Lisaks on hageja pangakontol sularaha liikumised, mis on selgitatavad hageja isa haua koristamisega ja hageja lähisugulaste säästude kasutamisega selleks.
  3. Hageja leiab, et eraõpetaja kasutamine eesti keele õppeks ei ole põhjendatud, kuna kostjate ema oma erialalt gümnaasiumi eesti keele õpetaja – pedagoog. Kostjate selgitused (dtl 519 – 522)
  4. Kostjad on teinud ülevaate K B tervislikust olukorrast. K on XXX ja kostjate ema püüab leida viise lapse päikese kätte viimiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
  5. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse ja hageja ning kostjate täiendavate seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
  6. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2019 kuutasu alammäär 540 eurot ning pool sellest ehk

§ 101lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 270 eurot.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning pool sellest ehk

§ 101lgs 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 292 eurot. 7

(14)Tsiviilasi nr 2-19-20890
  1. Hageja on V B (dtl 14) ja K B (dtl 15) isaks. Selles osas pooltel vaidlus puudub.
  2. Viru Maakohtu 09.08.2011 (dtl 18) kohtuotsusega, mida on muudetud 11.10.2012 kohtuotsusega (dtl 20), on hagejalt K B kasuks välja mõistetud elatis 145 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Viru Maakohtu 09.08.2011 (dtl 18) kohtuotsusega, mida on muudetud 19.03.2013 kohtuotsusega (dtl 21), on hagejalt V B kasuks välja mõistetud elatis 160 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
  3. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
  4. Hageja on taotlenud elatise vähendamist 170 euroni (dtl 8) ühe kostja kohta, kuna hagejal on vahepeal sündinud veel üks laps (dtl 108, dtl 109) ning arvestades hageja sissetulekut ning tema täiendavaid kohustusi oma kolmanda alaealise lapse ees ning samuti ka hageja suuri võlgnevusi, siis ei ole hagejal võimalik maksta Viru Maakohtu otsustega välja mõistetud elatist. Menetluse kestel on hageja olnud nõus ka elatise vähendamisega 180 euroni kostja kohta.
  5. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Viru Maakohtu 11.02.2012 kohtuotsusega on hagejalt mõistetud välja igakuine elatis 145 eurot. Samuti on kohus näinud ette iga-aastase elatise kasvu, määrates, et elatise suurus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määrast (dtl 20). Kohtumenetluse käigus on hageja olnud nõus 145 euro suuruse elatise summaga. Viru Maakohtu 19.03.2013 kohtuotsusega on hagejalt mõistetud välja igakuine elatis 160 eurot. Samuti on kohus näinud ette igaaastase elatise kasvu, määrates, et elatise suurus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määrast (dtl 21). Kohtuotsus põhineb hageja õigeksvõtul. Võttes arvesse, et vahepealsete aastate jooksul on hageja saanud veel ühe lapse, kelle ülalpidamisekohustus hagejal lasub ning arvestades, et hageja sissetulekust ei ole võimalik kõigi kolme lapse ühetaoline ülalpidamine, siis on kohus seisukohal, et esineb alus ja ka põhjendus elatise suuruse muutmiseks. 50.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Võttes arvesse kiiret töötasu alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti väga suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§ 99

lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on 8

(14)Tsiviilasi nr 2-19-20890 tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. 51. Hageja töötasu on igakuiselt erinev, kuid arvestades väljamaksete suurust (dtl 342 – 355), siis on hageja igakuine keskmine netotasu 1040 eurot (kohus on lähtunud veebruaris 2020 – mais 2020 tehtud väljamaksetest). Hagejal ei ole muid sissetulekuid peale töötasu. Kostjad on juhtinud kohtu tähelepanu hageja kontole tehtud sularaha sissemaksetele ja raha liikumisele hageja erinevate kontode vahel, kuid hageja selgitas, et raha laekus auto müügist (dtl 516). Ja sularaha sissemaksed olid seoses isa haua korrastamisega
(517). Hageja kasutab kahte kontot ning kannab raha ühelt kontolt teisele, kuid see ei tähenda, et hagejal oleks täiendavaid sissetulekuid. 52. Hageja viitab oma mitmetele kohustustele. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Hagejal on seega seadusest tulenev kohustus kostjatele elatist maksta.

§ 102

lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

53. Kostjad on menetluse kestel rõhutanud, et miinimummääras elatis on kooskõlas laste minimaalsete vajadustega ega ole ülemäära suur. Kostjad on seisukohal, et tegelikult on kostjate vajadused veel suuremadki. Riigikohus on küll mitmeid kordi rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101

lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 14). 54. Kostjad on esitanud oma kulude koondtabeli (dtl 404 - 405). Kokku on kulusid tehtud 12 006, 35 eurot ning kulud K eesti keele repetiitorile on umbes 150 eurot kuus. Kulud jagunevad: 1) huvikooli maksumus 588,50; 2) õppereisid 403,45 eurot; 3) reisid ja puhkus 6901,70 eurot; 4) vaba aja veetmine 97,04 eurot; 5) rõivad, peod ja tehnikaseadmed 2182,91 eurot; 6) viisad ja dokumendid 270 eurot; 7) K eriarstide uuringud 264,40 eurot; 8) laste tervisega seotud kulud 1499,75 eurot; 9) K repetiitorile makstav tasu 150 eurot kuus. Sellele lisandub kulu toidule. Riigikohus on 24.10.2012 tsiviilasjas 3-2-1-118-12 tehtud otsuse punktis 15 selgitanud, et: „lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. […] tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem.“ Olenemata sellest, et kõik vanema soovivad oma lastele pakkuda kõige paremaid võimalusi arenemiseks ja vaba aja veetmiseks, siis kohus ei pea õigustatuks, et hageja kahele lapsele peab olema võimaldatud laialdane 9

(14)Tsiviilasi nr 2-19-20890 huvitegevus ja reisimine, samas kui hagejal endal puudub minimaalne eluks vajalik. Kostjad on esitanud tõendid selles osas, et V on andekas noor, kes soovib tegeleda muusikaga ja kelle silmaringi on vajalik avardada. Kohus on küll nõus sellega, et reisimine on lapsi arendav, kuid tegemist ei ole esmavajadusega. Kostjad on esitanud tõendid selles osas, et K on vajalik õppida individuaalse õppekava alusel väikeklassis. Lisaks on lapsel XXX, mille tõttu peaks laps reisima soojadesse riikidesse. Kohus ei ole nõus, et ka K puhul oleks reisimine lapse esmavajadus. D-vitamiini puuduse esmane ravi ei ole soojade maade külastamine, kuigi see võib kindlasti turgutavalt mõjuda. Kohus leiab, et laste suuri kulusid reisimisele ei saa pidada esmavajaduste rahuldamiseks. Samuti ei ole laste esmavajaduseks meelelahutusüritused. Sarnaselt reisimisele on tegemist kindlasti toreda ajaviitega, kuid seda ei saa kuidagi pidada esmavajaduseks. Kulud V breketitele ei ole edaspidi enam kostjate hinnangul vajalikud (dtl 402), seega ei võta kohus neid arvesse igakuiste kulude arvestuses. Lapsed käivad huvikoolides. 2019 aastal oli V huvikoolide maksumus kokku 227,5 eurot ja K huvikoolide maksumus oli kokku 140 eurot (dtl 74). Jagades nimetatud kulud 9 (kooliaasta pikkus), siis on kulu V 25 eurot kuus ja K 15 eurot kuus. Kostjad on hinnanud kulusid K eriarstidele kokku 264 eurot, kuid kuna kostjad ei ole juurde lisanud perioodi, millal nimetatud kulud tehtud on, siis on kohtul keeruline hinnata kulu ühe kuu kohta. Samas on tõendatud, et K on vajadus eriarstide külastamiseks ning sellega kaasnevad kulud (dtl 523 – 530; dtl 178 – 195). Kuna kostjad on uuringute ja raviga seonduvad dokumendid esitanud 2019 aasta sügise kohta, siis jagab kohus kulud hinnanguliselt 4 (periood sept – dets) ja saab ühe kuu hinnanguliseks kuluks 66 eurot kuus. Kulud V prillidele on 172,40 eurot, jagades selle 12, saab 1 kuu hinnanguliseks kuluks 14 eurot. Kulud K repetiitorile sellises ulatuses ei ole esmavajaduse rahuldamine. Kindlasti on lapsele täiendõppe võimaldamine last arendav, kuid nagu hageja ka märkis, siis kui kostjate ema on eesti keele õpetaja, siis võiks ta last ka osaliselt ise õpetada. Samas arvestades K õpiraskusi, siis on põhjendatud teataval määral õpitoele kulude tegemine ning kohus leiab, et põhjendatud igakuine kulu on 50 eurot. Eeltoodud kulud on kostjatele spetsiifilised kulud, mis seonduvad nende isikuomaduste ja oskuste ja vajadustega. Lisaks on ka igapäevased kulud – riided, elamine ja toit. Riiete osas on kostjad välja toonud, et V on kulunud 500 eurot, kuid riiete juures on ka oluline, kust neid ostetakse, millest sõltub ka suuresti nende hind. 55. Kohus leiab, et igapäevaste kulude kindlaks tegemisel on mõistlik lähtuda uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf), kus on leitud, et eri vanuses laste ülalpidamiskulud on erinevas suuruses ning 11 - 13 aastaste laste ülalpidamiskulud on suuruses 313 eurot kuus (uuringu tabel 6) ning 14 - 16 aastaste laste ülalpidamiskulu on 317 eurot. Sama uuringu tabelis 11 on toodud kolme erineva meetodi alusel hinnatud kulude hinnang vanuse kaupa ja vanuses 7 – 12 on kuluks hinnatud 319 – 360 eurot ning 13 – 17 aastat on kulud varieeruvad olenevalt uuringu meetodist 323 eurost – 412 euroni. Kohus peab siin vajalikuks arvestada ka asjaolu, et uuringus leiti üldiselt, et Ida-Virumaal on kõige madalamad kulud. Kohus leiab, et ligikaudu 313 eurot on 11 – 13 aastase poisi puhul realistlikuks ühe kuu kuluks ning 317 eurot on 16-aastase tüdruku realistlikuks kuluks. Nimetatud kuludele tuleks siis juurde arvestada kostjate spetsiifilised esmavajadused. Seega V puhul oleksid kulud 10
(14)Tsiviilasi nr 2-19-20890 järgnevad 317 + 12 (prillid) + 25 (huvikool), mis teeb 354 eurot. K puhul oleksid kulud 313 + 15 (huvikool) + 66 (eriarstid) + 50 (repetiitor), mis teeb 444 eurot. 56. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Kostjate ema netosissetulek 2019 aasta teises pooles oli ligikaudu 1680 eurot kuus (dtl 80). 2020 perioodil jaanuar – aprill oli netosissetulek keskmiselt 1640 eurot. Kostjate emale kuulub äriregistri andmetel HÜ R hooneosa pindalaga 22,4, liikmemaksumäär 224/

  1. Kostjate ema selgituste kohaselt kasutab garaaži kostjate vanaisa (dtl 294). Kinnistusraamatu andmetel on kostjate ema omandis korteriomand aadressil XXX, üldpind 77 m
  2. Liiklusregistri andmetel kuulub kostjate emale Toyota Corolla, ehitusaasta
  3. Kostjate ema sissetulek on suurem hageja omast, kuid see ei ole aluseks elatise vähendamiseks. Riigikohus on 7.02.2018 tsiviilasjas 2-16-118651 tehtud otsuse p 13 selgitanud, et: „ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.“. Arvestades kostjate hinnangulisi kulusid, siis peab kostjate ema kostjaid üleval kindlasti samas suures ulatuses, kui mitte enamas. Kohus leiab, et asjaolu, et kostjate ema sissetulek on mõnevõrra suurem ei saa olla põhistuseks, et hageja ei peaks oma kohustusi täitma.
  4. Riigikohtus on tsiviilasjas 3-2-1-136-13 04.12.2013 tehtud otsuses p 14 selgitanud, et: „vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.“ Kohus on seisukohal, et varaliste vahendite ühetaoline kasutamine

§ 102

lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada ka, et alaealiste kostjate ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad. Seega, hinnates hageja varalist seisu ning sissetulekut mida ta on praegusel juhul võimeline teenima, ei ole ta kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma kostjate ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese ja oma kolmanda lapse tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hageja poolt makstavat elatise summat.

  1. Hageja sissetulek on umbes 1040 eurot (neto) (dtl 342 – 355). Hagejale kuulub B OÜ. Kostjad on väljendanud kahtlust, et hageja varjab nimetatud ettevõtte kaudu oma tulusid, kuid hageja esitatud tõendid nimetatud kahtlust ei kinnita. B OÜ kontoseis 05.06.2020 seisuga oli 30 eurot (dtl 425) ja ettevõte ei ole deklareerinud makse (dtl 375). Kostjad on viidanud ka hageja või B OÜ võimalikule seosele ka P AS-ga, kuid arvestades, et hageja kontolt ega ka B OÜ kontolt ei nähtu P AS makseid, siis ei ole neid võimalikke seoseid võimalik hageja sissetulekute juures arvestada. Liiklusregistri andmetel hagejale sõidukeid ei kuulu. Hagejale kuulub korteriomand XXX, üldpind 47 m
  2. Tegemist on hageja ja ta abikaasa ühisvaraga. Tegemist on hageja elukohaga. 11

(14)Tsiviilasi nr 2-19-20890 Lisaks kuulub hagejale korteriomand XXX, üldpind 39,2 m
  1. Tegemist on hageja ema elukohaga. Kostjad on viidanud nimetatud korteriomandile kui võimalikule varale, mille arvelt elatise maksmise kohustust täita. Juhul, kui tegemist oleks üürile antud pinnaga, siis kohus seda ka kindlasti arvestaks, kuid käesoleval juhul, kui tegemist on hageja ema elukohaga, siis kohus leiab, et seda ei saa arvesse võtta. Juhul, kui korter elatise katteks müüakse, siis võib hagejal tekkida täiendav ema ülalpidamise kohustus, kuna hageja emal on vajalik elukoht tagada. Seega võivad hageja kohustused hoopis suureneda.
  2. Hagejal on kolm last. S B on sündinud XXX (dtl 16). Hageja on hinnanguliselt leidnud, et tema kolmanda lapse kulud on kokku keskmiselt 372 eurot, millele lisanduvad kulud eluasemele (dtl 396). Kostjad ei ole eraldi esitanud tõendeid kulude tõendamiseks, vaid on viidanud oma pangakontole. Kostjad on leidnud, et hageja pangakontode pinnalt on võimalik järeldada, et 2019 aasta augustist alates on hageja kulud kolmandale lapsele olnud 449,67 eurot. Kohus leiab, et nimetatud järeldus ei ole elulisi asjaolusid arvestades võimalik – kulud lapsele ei saa olla ligikaudu 40 eurot kuus. Kuid arvestades, et hageja ei ole tõendanud kolmanda lapse kulusid, siis lähtub kohus uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf) on leitud, et eri vanuses laste ülalpidamiskulud on erinevas suuruses ning 1 – 2 aastaste laste ülalpidamiskulud on suuruses 534 eurot kuus (uuringu tabel 6). Sama uuringu tabelis 11 on toodud kolme erineva meetodi alusel hinnatud kulude hinnang vanuse kaupa ja vanuses 1 - 2 aastat on kulud varieeruvad olenevalt uuringu meetodist 252 eurost – 534 euroni. Kohus lähtub siin keskmisest ja leiab, et S B kulud on hinnanguliselt 390 eurot, millest poole osas on hageja kohustus s.t 196,5 eurot.
  3. Hageja on palunud elatise määramisel arvestada kostjate eest makstavate lapsetoetustega. Riigikohus on 22.03.2017 otsuses nr 3-2-1-174-16 selgitanud, et: „perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest.“ Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole õige arvestada lapsetoetusi elatise suuruse määramise juures.

  1. Arvestades, et täiskasvanud inimese kulud on suuremad kui laste kulud, siis ei ole võimalik 1040 euro jagamine neljaks, kuid kohus leiab, et arvestusega 180 eurot V B kohta (arvestades kostja kulusid ja kostja vanemate võimalusi), 220 eurot K B kohta (arvestades kostja kulusid ja kostja vanemate võimalusi) ning 200 eurot S B kohta (hageja oma avaldatud kulu ja kohtu hinnang võimalike kulude kohta) on võimalik tagada ka hageja enda ülalpidamine 440 euro ulatuses.
  2. Hageja on rõhunud oma kohustustele kostjate ema ees ning leidnud, et nimetatud kohustust on vajalik arvestada ka edaspidise elatise suuruse määramise juures. Kohus ei nõustu sellise mõttekäiguga. Asjaolu, et hagejal on rahalised kohustused ei saa olla määravaks edaspidiste kohustuste suuruse määramisel. Sellisel juhul oleks rahaliste kohustuste võtmine võimalus oma edaspidiseid elatise maksmise kohustusi vähendada või lausa vältida, mis ei saa olla kuidagi eesmärgiks omaette. 12

(14)Tsiviilasi nr 2-19-20890
  1. Arvestades eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et kostjate esindaja ei ole esitanud tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et laste esmavajalikud ülalpidamise igakuised kulutused võrduvad elatise miinimummääraga, leiab kohus, et hagejalt tuleb välja mõista elatis V B kasuks summas 180 eurot kuus ja K B kasuks summas 220 eurot kuus. Suurema elatise väljamõistmine asetaks hageja praegusel ajal olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ja tagada kõigi laste ühetaoline ülalpidamine. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et tuleb muuta Viru Maakohtu 30.07.2012 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-12-29649 punktis 3 J B väljamõistetud elatise suurus ja mõista J B K B kasuks välja elatis alates 30.12.2019 kuni K B täisealiseks saamiseni summas 220 eurot kuus. Samuti tuleb muuta Viru Maakohtu 19.03.2013 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-13-2225 punktis 3 J B väljamõistetud elatise suurus ja mõista J B V B kasuks välja elatis alates 30.12.2019 kuni V B täisealiseks saamiseni summas 180 eurot kuus. HAGI HIND
  4. Hageja nõudeks on elatise vähendamine 170 euroni kuus kummagi kostja eest. Kohtuotsusega oli kostjate kasuks välja mõistetud elatise summaks 270 eurot kuus. Seega soovib hageja elatist vähendada 100 euro võrra kummagi kostja eest.
  5. TsMS § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.
  6. Tsiviilasja hinna määramisel tuleb seega lähtuda hagi esitamise aegsest erinevusest 100 eurot (270-170) kuus ja korrutada üheksaga ning korrutada 2, mis teeb hagi hinnaks 100 x 9 x 2 = 1800 eurot. MENETLUSKULUD
  7. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik Kohtuotsus on täpsustatud Tartu Ringkonnakohtu 23.11.2020 kohtuotsusega. 13
(14)Tsiviilasi nr 2-19-20890 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.