4-20-3043 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2020. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-3043 Kohtukoosseis Pavel

§ 117

lg 1 p 1 järgi tuleb kohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida mh VTMS § 115 nõuete järgimist. Need nõuded on täitmiseks kõigile kaebuse esitajatele. Arvestades, et väärteokaebuste menetlemine toimub ennekõike menetlusaluste isikute huvides, on ilmne, et kohus ei oleks kaebuse sisu nõudeid ignoreerides ja kaebuse puudujääke ise täites erapooletu ning väärteokaebustele kehtestatud sisu- ja vorminõudeid tuleb täita just nimelt kaebuse esitajal. See,

§ 115

järgi nõutavad andmed või dokumendid mujal olemas on, ei vabasta kaebuse esitajat või tema kaitsjat vajadusest kaebusele esitatavaid nõudeid järgida. VTMS § 115 nõuded kohustavad sõnaselgelt märkima vajaliku informatsiooni kaebusesse ja lisama kohtuvälise menetleja otsuse jt vajalikud materjalid. Tõsiasja, et kaebusele esitatavate nõuete eesmärk on kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine ning selleks tuleb VTMS §-de 117 ja 118 kohaselt kõrvaldada kaebuse puudused kohtuliku eelmenetluse käigus, on varasemalt rõhutanud ka Riigikohus (RKKKo 3-1-1-19-04, p 8). Praegusel juhul ei ole aga eelmenetluses antud tähtaja jooksul ega ka pärast seda puudusi kõrvaldatud. Seejuures on kaebuse esitaja jätnud need andmed teadvalt esitamata, viidates nende asukohale ja taotledes puuduste kõrvaldamiseks täiendavat aega. Maakohus leidis, et sellises olukorras saanuks isik siiski vastavad puudused ka kõrvaldada, kuid on selle asemel seostanud oma võime puudusi kõrvaldada taotlustega, mis peaksid edasiulatuvalt kuni tema tervenemiseni pikendama puuduste kõrvaldamise tähtaega. Maakohus sellise oportunismiga ei nõustunud, sest isiku senine käitumine taotluste esitamisel ei viita sellele, et tegelikkuses oleks tal olnud võimatu kaebuse puudusi kõrvaldada. Konkreetseid 15.09.

1. a ja 17.09.
2. a taotlusi puudutavalt on P. Janu esimeses taotlenud lisaaega viieteistkümneks päevaks, 17.09.
3. a aga esitanud taotluse 2 4-20-3043 pikendada tähtaega 14 päeva, mis sõltuks haiguselehe lõppemise hetkest. Esiteks tuleb siinkohal tähele panna, et on eluliselt ebausutav, et isiku seisund oleks nende paari päeva jooksul sedavõrd halvenenud, et vajalik oleks isiku enda poolt ettenähtavalt kuudepikkune tähtaega muutva tingimuse arvestamine. Veelgi tähelepanuväärsem on aga see, et 17.09.
4. a taotlusele lisatud töövõimetuslehed on väljastatud perioodide 05.08.2020 kuni 03.09.2020 ja 04.09.2020 kuni 03.10.2020 ehk enne 15.
5. ja 17.09.
6. a taotlusi. See tähendab, et 15.
7. ja 17.09.
8. a taotlustele lisatud tõendite pinnalt ei ole isiku teadmine oma terviseseisundist tulenevatest takistustest nende kahe taotluse esitamise päeva osas muutunud ning isik on selle asemel viidanud puudusi kõrvaldavate andmete asukohale, millele tal e-toimikule juurdepääsu omava isikuna on täielik ligipääs. Seega on isik puuduste kõrvaldamise asemel tegelenud menetlusliku obstruktsionismiga. Eeltoodut arvesse võttes asus maakohus seisukohale, et tähtaja mööda laskmise mõjuvaid põhjuseid ei esine. Maakohus viitas, et Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-5-07 asunud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt ka RKKKm nr 3-1 1-77-98 ja 3-11-152-05). Maakohtu hinnangul on nimetatu asjakohane ka mitte ainult kaebetähtaja, vaid ka sellega seotud kaebuse parandamiseks antud tähtaja ennistamise taotlemise üle otsustamisel. Seda põhimõtet ning kaebuse esitaja käitumist ja taotluste esitamisega oma õiguste kaitsmise tegelikku võimet arvestades, ei pidanud maakohus põhjendatuks pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega ega ka selleks 31.08.
9. a määruse alusel antud tähtaega ennistada. Märkimisväärne on seegi, et 15.09.
10. a taotluses esitatud 15-päevase tähtaja jooksul ei ole P. Janu maakohtu määruse tegemiseks (s.o 15 päeva möödumisel taotlusest) neid puudusi kõrvaldanud. MÄÄRUSKAEBUS
11. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse P. Janu, kes palub tuvastada, kas väärteoasja nr 4-20-3043 toimikus on maakohtule nähtav Politsei- ja Piirivalveameti 17.06.
12. a otsus väärteoasjas nr 2302,20,008800; tuvastada, kas väärteoasja nr 4-20-3043 toimikus olevast Politsei- ja Piirivalveameti 17.06.
13. a otsusest väärteoasjas nr 2302,20,008800 on kohtule nähtavad kaebuse esitaja kontaktandmed, otsuse teinud isik, otsuse teinud isiku kontaktandmed; kontrollida, kas väärteoasja nr 4-20-3043 toimikus ja e-toimikus olevad dokumendid sh Politseija Piirivalveameti 17.06.
14. a otsus, on muu koht VTMS § 115 eesmärki arvestavas mõttes; kontrollida, kas raviskeemi järgimisest tingitud eelduslik ravimijoove võiks olla objektiivseks takistuseks, mis võis teha kaebajal võimatuks või raskendatuks kaebuse täienduse tähtaegse esitamise; kontrollida, kas kaebaja raske ja kestev haigus võiks olla objektiivseks takistuseks, mis võis teha kaebajal võimatuks või raskendatuks kaebuse täienduse tähtaegse esitamise; tühistada maakohtu 10.08.
15. a, 31.08.
16. a ja 01.10.
17. a määrused või alternatiivselt ennistada 31.08.
18. a määruses toodud puuduste kõrvaldamise tähtaeg ja pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega 7 päeva võrra alates ringkonnakohtu määruse jõustumisest; tühistada kohtuvälise menetleja 17.06.
19. a otsus; lõpetada väärteoasja 4-20-3043 menetlus; lahendada asi kohtuistungil; kohtuistungi toimumise aeg määrata
20. a kevadesse; vähendada kohtuvälise menetleja 17.06.
21. a otsuses toodud trahvisummat miinimumini. P. Janu hinnangul on maakohtu 10.08.
22. a, 31.08.
23. a ja 01.10.
24. a määrused vastuolulised, põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed, mistõttu tuleb need tühistada. Kaebajale jääb mõistetamatuks, miks maakohus küsib 10.08.
25. a määrusega asju, mis on kohtule teada. Kaebaja hinnangul on ühemõtteliselt selge, et maakohtule oli juba 10.08.
26. a määruse andmise eelselt teada, et tegemist on P. Janu kaebusega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja 3 4-20-3043 prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 17.06.
27. a otsusele väärteoasjas nr 2302,20,
28. Seega ei saanud olla kaebaja 17.06.
29. a kaebuses VTMS § 115 lg 5 p 1 kohast puudust, st kohtule oli täpselt teada, et kes isikuliselt, millise väärteoasjaga seonduvalt ja millise otsuse osas on kaebuse esitanud. Samuti nähtub väärteoasja toimikust nii kaebajale kui ka kohtule, et otsus, mille osas kaebaja kaebuse esitas, on toimikus olemas. Kaebaja hinnangul ei ole usutav, et maakohus iseseisvalt ei näe Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 17.06.
30. a otsust väärteoasjas nr 2302,20,008800, kui kohus sellele otsusele oma 18.10.
31. a määruses selgesõnaliselt viitab. Olukorras, kus maakohus viitab oma määrustes läbivalt otsusele, mille osas kaebus on esitatud (ilma, et kaebuse esitaja oleks täiendavalt vaidlustatud otsust kohtule saatnud), oli kaebajale ühemõtteliselt selge, et vaidlustatud otsus, mis on väärteoasja toimikust kaebajale nähtav, on nähtav ka maakohtule. Kohtuvälise menetleja ning kaebuse esitaja kontaktandmed on kohtule 17.06.
32. a otsusest selgelt nähtuvad. Kaebaja hinnangul ei saa kaebuse esitaja telefoninumbri või elektronposti aadressi puudumine olla asjaoluks, et kaebuse esitaja kaebus jäetakse läbi vaatamata. On eluliselt selge, et ~20% elanikest (vanemaealised) e-posti aadress sootuks puudub ja samuti ei saa telefoninumbri puudumist kaebuse esitajatele ette heita, sest olulises osas EV territooriumil puudub üldse või on puudulik raadiosidelevi. Samuti ei ole tegemist sidevahenditega, mille mitteomamine ei võimaldaks kohtule kaebust esitada või välistaks kaebuse menetlemise võimaluse. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus EV Põhiseaduse §-ga 15, mille lg 1 kohaselt on igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Kaebaja nõustub maakohtuga osas,

§ 117

lg 1 p 1 järgi tuleb kohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida mh VTMS § 115 nõuete järgimist, kuid olukorras, kus kohus soovib andmeid või dokumente, mis on AET-ist nähtuvalt juba väärteoasja nr 4-20-3043 toimikus olemas, puudub kaebajal mõistlik põhjus või vajadus neid dokumente dubleerivalt kohtule esitada. Samuti juhib kaebaja määruskaebuse lahendaja tähelepanu asjaolule, et 14.07.2020. a kaebuse on kaebaja esitanud läbi AET-i ja otsese viitega kaevatavale dokumendile, st ainuvõimalikul viisil, mis läbi AET-i tehniline võimalus kohtueelse menetleja otsuseid kaevata võimaldab. See,

§ 115

järgi nõutavad andmed või dokumendid olemas on, ei vabasta kaebuse esitajat või tema kaitsjat vajadusest kaebusele esitatavaid nõudeid järgida. Kaebuse esitaja maakohtuga ei nõustu. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole väärteoasja nr 4-20-3043 toimik mujal olev või avalik e-toimik mujal olevad VTMS § 115 mõtte eesmärki arvestades. Kaebaja hinnangul on kohatu maakohtu poolne etteheide kaebaja oportunistliku käitumise osas olukorras, kui kohtule on teada, et kaebaja viibib pikaajalist ravi (enam kui 3 kuud) nõudva selgroovigastusega haiguslehel ning et kaebaja liikumis- ja töövõime on eeltoodust tulenevalt oluliselt häiritud ning puudustega. Kaebaja hinnangul ei saa maakohus anda iseseisvalt ja ilma eksperthinnanguta pädevaid hinnanguid kaebaja suutlikkuse või tervisliku seisundi osas. Kaebaja hinnangul puudub määruse andjal meditsiiniline pädevus ja maakohtu põhjendavad motiivid on vastuolus kaebaja tegeliku olukorraga. Kaebaja hinnangul on kohatu ka maakohtu poolne etteheide kaebajale, et isik on puuduste kõrvaldamise asemel tegelenud menetlusliku obstruktsionismiga. Selgroovigastusest tulenevalt tarvitab kaebaja igapäevaselt väga tugevaid valuvaigisteid, mis sisaldavad muuhulgas opiaate (kodeiin), mis eelduslikult tekitavad kaebajale joobe. Kaebaja hinnangul ei ole mõistlik kaebajale ette heita raviskeemis ette nähtud ravimite tarvitamist. Kaebaja hinnangul on kaebaja ravivõimaluste tagamine ja adekvaatsena menetluses osalemise võimaldamine õiguse alusprintsiip, mis ei saaks olla üllatuseks ka maakohtule. Seega olnuks maakohtul asjakohane 4 4-20-3043 pikendada kaebaja taotlusi 15 päeva võrra kaebaja haiguslehe lõppemisest. Millal ja kas üldse ravi lõpeb, ei ole kaebajale teada.

1. 12.11.
2. a esitas määruskaebusele omapoolse seisukoha kohtuväline menetleja, kes palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Harju Maakohus on määruste koostamisel järginud väärteomenetluse seadustikus sätestatud nõudeid ning lähtunud kohtupraktikast. Arvestades kaebaja tervislikku seisukorda, on maakohus kaebajale vastu tulnud, andes puuduste kõrvaldamiseks kaks tähtaega. Arusaadavalt on maakohus nõudnud kaebuse esitamisel seaduses sätestatud kriteeriumite täitmist, olenemata asjaolust, et nõutavad andmed ja tõendid on leitavad läbi teiste kanalite. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja asja materjalidega on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
4. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus jättis P. Janu esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatamata, on ringkonnakohtu pädevuses anda hinnang vaid kaebuse läbi vaatamata jätmise seaduslikkusele ja põhjendatusele. Seejuures tuleb juhtida kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kuigi kaebuses taotletakse maakohtu 10.08.
5. a ja 31.08.
6. a määruste tühistamist, on tegemist kaebuse käiguta jätmise määrustega, mis ei ole vastavalt VTMS § 191 p-le 10 vaidlustatavad. Sellekohane viide on määrustes ka olemas. Seega ei saa nende osas esitatud vastuväiteid sisuliselt lahendada ja ringkonnakohtul puudub seadusest tulenevalt ka võimalus neid tühistada. Ka kaebuses toodud taotlused kaebaja 14.07.
7. a kaebuse menetlusse võtmise, kohtuvälise menetleja 17.06.
8. a otsuse tühistamise, väärteomenetluse lõpetamise, otsuses toodud trahvisumma vähendamise ning asja kohtuistungil arutamise kohta pole eeltoodust tulenevalt käesoleva kaebuse lahendamise raames võimalikud, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta.
9. Kaebaja märgib, et ei ole eluliselt usutav, et maakohus ei näe ise otsust, millele P. Janu kaebuse esitas. Maakohus on oma 01.10.
10. a määruses selgitanud otsuse esitamisega seonduvat. Nimelt on maakohus asjakohaselt märkinud, et otsuse kaebusele lisamise nõue tuleneb seadusest ja seadus ei näe ette erandeid. Seega on maakohus kaebuse käiguta jätmisel juhindunud seadusest ja kaebaja hinnang sellele, kas maakohtule pidi olema otsus nähtav ja kättesaadav või mitte, ei oma sisulist tähendust. Märkida tuleb sedagi, et esitatud nõue ei ole kaebajale ülemäära koormav. Puuduvad mistahes andmed sellest, et P. Janul oli ebamõistlikult keeruline või võimatu maakohtu määruses märgitud puudused kõrvaldada ning maakohtule nõutud kohtuvälise menetleja otsus edastada. P. Janu leiab ringkonnakohtule esitatud kaebuses, et olukorras, kus kohus soovib andmeid või dokumente, mis on AET-ist nähtuvalt juba toimikus olemas, puudub kaebajal mõistlik põhjus või vajadus neid kohtule dubleerivalt esitada. Seda, milliseid dokumente on vajalik esitada, näeb ette seadus ja isiku enda hinnang sellele, mida on vajalik esitada või mitte, ei oma siinkohal sisulist tähendust.
11. Kaebaja leiab, et telefoninumbri või elektronposti aadressi puudumine ei saa olla asjaoluks, miks jäetakse kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga, kuid märgib, et käesoleval juhul pole ka P. Janu kaebus sellisel asjaolul läbi vaatamata jäetud. Maakohus on kaebuse käiguta jätmise määruses toonud puudusena välja, et P. Janu ei ole esitanud oma kaebuses andmeid, mis on nõutud vastavalt VTMS § 115 lg 1 p-le
12. P. Janu ei ole maakohtule teatanud, et tal puuduvad nii elektronpost kui ka telefoninumber sootuks, vaid lihtsalt jätnud need märkimata. Seejuures ei ole P. Janu ka maakohtu poolt määratud tähtajaks teatanud, et tal need puuduvad, vaid jätnud lihtsalt väljatoodud puudused kõrvaldamata. Seega ei ole maakohus jätnud tema esitatud kaebust läbi vaatamata põhjusel, et P. Janul puuduvad 5 4-20-3043 telefoninumber ja elektronposti aadress, vaid seetõttu, et ta ei ole ettenähtud tähtajaks maakohtule teatanud ka seda, kas tal viidatud andmed puuduvad või kui on olemas, siis mis need on. Asja materjalidest nähtuvalt on P. Janu edastanud maakohtule andmeid lähtuvalt oma suvast ehk siis osad puudused on ta kõrvaldanud, kuid teadmata põhjusel mitte kõiki. Ringkonnakohus selgitab, et kohtumäärus on isikule täitmiseks kohustuslik ning juhul, kui isik seda ei täida, järgnevad sellele tagajärjed. Maakohus on oma 31.08.
13. a käiguta jätmise määruses selgitanud, et puuduste kõrvaldamata jätmine toob kaasa kaebuse läbi vaatamata jätmise. Seega oli kaebajale ettenähtav, et kui ta kohtu nõuet ei täida, tema kaebust menetlusse ei võeta ja läbi ei vaadata.
14. Märkida tuleb, et paljasõnaline on kaebuse väide võimaliku ravimijoobe kohta. Puuduvad mistahes objektiivsed tõendid selle kohta, et kaebajal esineksid talle väljakirjutatud ravimite tõttu mingisugused kõrvalnähud. See, et väljakirjutatud ravimid võivad põhjustada kõrvalnähtusid, ei tähenda automaatselt, et ka P. Janul need esinevad. Kuivõrd puuduvad igasugused andmed sellest, et P. Janul esines ravimijoove, mis takistas tal kohtu poolt väljatoodud puuduste tähtaegset kõrvaldamist, ei too ka see seisukoht kaasa endaga maakohtu kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse tühistamist. Puutuvalt kaebuse taotlusesse kontrollida, kas P. Janul esinev raske ja kestev haigus võis olla objektiivseks takistuseks, mis võis teha võimatuks või raskendatuks kaebuse täienduse tähtaegse esitamise märgib ringkonnakohus, et kohtule esitatavatele arstitõenditele on kehtestatud tervise- ja tööministri määrusega „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vormi ja väljaandmise kord“ rangemad nõuded võrreldes muude arstitõenditega (seda on selgitanud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-93-04). Väljatoodud nõuetele vastavaid tõendeid P. Janu asja menetluses esitanud ei ole, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tal puudus mõjuv põhjus maakohtu poolt väljatoodud puuduste kõrvaldamiseks (sh haigus) selleks ettenähtud tähtajaks. Kuivõrd muid takistavaid asjaolusid ei ole P. Janu välja toonud, puudub alus rahuldada ka kaebuses toodud taotlust maakohtu poolt määratud puuduste kõrvaldamise tähtaja ennistamiseks.
15. Seonduvalt kaebuses esitatud taotlusega määrata kindlaks menetluskulud, märgib ringkonnakohus, et esitatud kaebusele ei ole lisatud ühtegi kulude tekkimist tõendavat dokumenti ega välja toodud summat, mille hüvitamist taotletakse, mistõttu tuleb jätta vastav taotlus rahuldamata.
16. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6