← Eesti

4-20-88/49

Obsah (9)§ 126§ 147§ 117§ 123§ 130§ 42§ 194§ 139§ 2

4-20-88 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-20-88 Kohtunik Heili Sepp Vaidlustatud kohtulahend Harju Ma

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Harju Maakohtule 07.01.
  2. a esitatud kaebuses vaidlustab Tanel Treima Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna ennetus- ja menetlustalituse üldsüütegude grupi 27.12.
  3. a otsust väärteoasjas nr 2316,19,
  4. Vaidlustatud otsusega karistati T. Treimad KarS § 262 lg 1 järgi 120 euro suuruse rahatrahviga selle eest, et ta rikkus 22.11.2019 avalikus kohas käitumise nõudeid. Nimelt lasi T. Treima püstolitaolise esemega õhku ja sihtis maja suunas. Selline käitumine ei vasta piirkonna tavadele ja on häiriv keskmise objektiivse inimese seisukohast, rikkudes sellega korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 2 nõudeid.
  5. Harju Maakohus määras 17.02.
  6. a määrusega arutada T. Treima kaebust avalikul kohtuistungil 02.04.2020 algusega kell 10.00 Kohtuistung lükati eriolukorra tõttu edasi ja uueks kohtuistungi ajaks määrati 27.07.2020 kell 10.
  7. 1

(6)4-20-88
  1. 27.07.2020 kell 07.45 edastas T. Treima maakohtule kirja infoga, et ta ei saa tervislikel põhjustel kohtuistungile tulla ja soovib kirjalikku menetlust. Kohus võttis T. Treimaga ühendust ja selgitas talle vajadust esitada vastav arstitõend. Kuna T. Treima kohtule tõendit ei esitanud, jättis Harju Maakohus 27.07.
  2. a määrusega esitatud kaebuse läbi vaatamata.
  3. T. Treima esitas Harju Maakohtu 27.07.
  4. a määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtus tühistas 08.09.
  5. a määrusega maakohtu määruse ja saatis väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Maakohtu määruse tühistamise tingis asjaolu, et kaebajale ei edastatud kutset

§-s 41 sätestatud viisil.

  1. Harju Maakohus võttis uues kohtukoosseisus T. Treima kaebuse 02.11.2020 menetlusse ja määras kohtuistungi ajaks 25.11.2020 kell 09.
  2. Kohtukutse saadeti T. Treimale 02.11.2020 ja ta sai selle samal päeval kätte läbi avaliku e-toimiku. Samuti kinnitas ta 02.11.2020 e-posti teel kutse kättesaamist. Kohus kutsus kohtuistungile kaebuse esitaja T. Treima, kohtuvälise menetleja ja tunnistaja YY. Kohus märkis, et kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile on kohustuslik ning selgitas, et istungile ilmumata jätmisel võidakse kaebus jätta läbi vaatamata.
  3. T. Treima saatis 24.11.2020 kell 12.13 kohtuistungi sekretärile e-kirja, milles kinnitas kutse kättesaamist, kuid viitas varasemale kirjaliku menetluse soovile, teisele pandeemialainele ja küsis istungisaalis maskikandmise kohustuse kohta. Kohus selgitas 24.11.2020 kell 14.48 saadetud vastuskirjas, et kaebus on määratud arutamisele avalikul kohtuistungil. Kohus ei ole seotud isiku taotlusega asja arutada kirjalikus menetluses ja maski kandmine on avalikus siseruumis, sh kohtuistungil kohustuslik. T. Treima teatas samal päeval kell 19.39 saadetud ekirjas, et ta ei soovi avalikus ruumis viibida. 25.11.2020 kell 08.09 selgitas kohus isikule veelkord, et peab põhjendatuks kaebuse arutamist avalikul kohtuistungil, kaasatud on ka tunnistaja ning et kohus tagab vajadusel ise saalis viibivatele isikutele maski ja omavahelise distantsi hoidmise võimaluse. Samuti märkis kohus, et kaebaja viibimine istungil on kohustuslik ja mitteilmumisel korral võib kohus jätta esitatud kaebuse läbi vaatamata.
  4. Harju Maakohtus 25.11.2020 algusega kell 09.00 toimunud kohtuistungile T. Treima ei ilmunud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus läbi vaatamata, sest kaebaja on kohtukutse kätte saanud ja ta hoiab teadlikult kohtumenetlusest kõrvale.
  5. Harju Maakohus jättis 25.11.
  6. a määrusega T. Treima kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele läbi vaatamata. Seejuures sisaldas kohtumääruse sissejuhatav osa märget, et T. Treimal on 2 kehtivat kriminaal- ja 3 kehtivat väärteokaristust. Määruse põhiosas sedastas kohus, et kohus tegi kaebajale kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks ja T. Treima kinnitas kohtukutse kättesaamist 02.11.
  7. Sellest hoolimata ei ilmunud kaebaja 25.11.2020 kohtuistungile. Arvestades, et istungile mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada isiku soovi mitte viibida avalikus kohas vaatamata asjaolule, et kohtu poolt on tagatud vajalikud isikukaitsevahendid ning piisav distants teiste saalisviibijatega, jättis kohus T. Treima kaebuse

§ 126lg 2 alusel läbi vaatamata.

  1. T. Treima esitas Harju Maakohtu 25.11.
  2. a määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja saata tema kaebus maakohtule uueks läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
  3. Kaebaja juhib ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et maakohtu määruses on märgitud ekslikult, et T. Treimal on kehtivad kriminaalkaristused ja kehtiv väärteokaristus. Ta kandis karistuse ära 05.08.2014, mistõttu peaks karistuse info olema arhiveeritud. Kehtivate väärteokaristuste olemasolu ei oma asjas sisulist tähtsust.
  4. T. Treima on korduvalt palunud, et maakohus vaataks tema kaebuse läbi kirjalikus menetluses. Esimest korda ei saanud kaebaja kohtuistungile minna tervislike põhjuste tõttu. 2

(6)4-20-88 Pärast seda pidas kohus vajalikuks vaadata asi läbi kohtuistungil, jättes tähelepanuta T. Treima 25.11.2020 e-kirja, kus ta mainis, et ta elab koos naisterahvaga, kellel on XXX tõttu vaja liikumisel pidevat abi. Kaebaja lisas määruskaebusele ka tõendid nimetatud isiku haigusloost, mis lükkavad ümber kohtuvälise menetleja väited, et T. Treima hoiab kohtuistungist teadlikult kõrvale. 12. Kaebaja ei pea tõsiseltvõetavaks maakohtu seisukohta, et T. Treimale kaitsevahendite tagamisest tulenevalt saaks pidada suulise menetluse läbiviimist põhjendatuks. Iga terve mõistusega inimene saab aru, et mask ei hoia midagi ära. Seega

§ 126lg-s 2 nimetatud olukorda ei esinenud ja viitel puudub õiguslik alus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  2. Kõigepealt peatub ringkonnakohus T. Treima kaebuse väitel, et maakohtu määruse sissejuhatav osa sisaldab ekslikku märget kaebaja kehtivate kriminaalkaristuste kohta. Ringkonnakohus, teinud päringu karistusregistrisse, veendus, et päringu tegemise seisuga ei ole T. Treimal tõepoolest kehtivaid kriminaalkaristusi, kuid on kolm kehtivat väärteokaristust. Väärteoasja toimikust saab järeldada, et maakohus juhindus
  3. aasta algul võetud karistusregistri väljavõttest. Kuna tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta maakohtu määruses tehtud otsustust jätta T. Treima kaebus kohtuvälise menetleja otsusele läbi vaatamata, on see määruskaebemenetluses parandatav

§ 147lg 1 p 2 alusel.

Sestap täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse sissejuhatavas osas kaebuse esitaja andmeid ja määrab asendada ilmne ebatäpsus „karistusregistri kohaselt kehtivaid kriminaalkaristusi 2; väärteokaristusi 3“ andmetega „karistusregistri kohaselt 3 kehtivat väärteokaristust“.

  1. Vaidlus puudub selles, et Harju Maakohus määras 02.11.2020 määrusega arutada väärteoasja nr 4-20-88 avalikul kohtuistungil 25.11.2020 kell 09.00 (toim.l 29). Kohus saatis samal päeval kohtukutsed nii kaebajale, kohtuvälisele menetlejale kui ka tunnistajale (toim.l. 31, 32 ja 35). Seejuures sisaldas T. Treimale edastatud kohtukutse märget kohtuistungi toimumise aja ja koha ning kaebuse esitaja kohtuistungile ilmumise kohustuslikkuse kohta. Samuti sisaldus kutses hoiatus, et kui kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile, jätab kohus kaebuse määrusega läbi vaatamata (toim.l 32). Kutse toimetati T. Treimale e-toimiku kaudu kätte 02.11.2020 (toim.l. 33) ja ta kinnitas samal päeval kutse kättesaamist ka e-posti teel (toim.l. 34). Sellele järgnes
  2. ja 25.11.2020 T. Treima ja kohtuistungi sekretäri vaheline e-kirja vahetus, mida maakohus oma määruses detailselt kirjeldas (vt käesoleva määruse p 6 ja toim.l 36-36 prd). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt T. Treima 25.11.
  3. a istungile ei ilmunud (toim.l. 37-37 prd), mistõttu maakohus jättis kaebuse

§ 126lg 2 alusel läbi vaatamata.

16. T. Treima on avaldanud määruskaebuses rahulolematust sellega, et maakohus määras kaebuse arutamisele avalikul kohtuistungil, mitte kirjalikus menetluses, nagu kaebaja varasemalt soovis. Sellega seoses tuleb märkida, et maakohus ei ole kaebuse lahendamise vormi üle otsustamisel seotud menetlusosaliste sooviga. Selle üle, kas kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses või selleks tuleb korraldada kohtuistung, samuti kas viimasel juhul on kohtumenetluse poolte osavõtt kohtuistungist vajalik, saab

§ 117lg-st 2 tulenevalt otsustada üksnes kohtunik, kelle menetluses väärteoasi on.

Arutataval juhul on 02.11.2020. a määrusest tuvastatav, et maakohtu kohtunik pidas vajalikuks arutada kaebust kohtuistungil, tegi kaebajale kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks ning kutsus istungile ka kohtuvälise menetleja ja tunnistaja. M. Treima on oma 07.01.2020 kaebuses vaidlustanud kohtuvälise menetleja otsuse tervikuna. Nagu ka Riigikohus on korduvates lahendites toonitanud, peab ka kohtuvälise menetleja järel väärteoasja arutama asuv maakohus lahendama asja algusest ja täies ulatuses (de 3

(6)4-20-88 novo, ab ovo), kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ja lahendades kõik isiku vastutusele võtmise eelduseks olevad küsimused, sõltumata esitatud kaebuse piiridest (vt

§ 123lg 2, RKKKo nr 3-1-1-56-16, p 14 ja 29; nr 3-1-1-30-17, p 7).

Kuna antud asjas oli vaidlus teo enda asjaoludes, on kõigiti arusaadav ja seaduslik, et maakohus määras arutada kaebust kohtuistungil, kontrollimaks just seal isikuid üle kuulates kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (

§ 130

). Seega on maakohtu soov lahendada kaebus kohtuistungil igati mõistetav ja kohtule ei ole võimalik sellist otsustust ette heita. 17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis T. Treima kaebuse õigustatult läbi vaatamata. Maakohus tugines läbi vaatamata jätmisel

§ 126lg-le 2.

Nimetatud säte näeb ette, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt

§-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et nimetatud sättes kasutatakse sõnastust „jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata“, mitte „võib kohtunik jätta kaebuse läbi vaatamata“. See tähendab, et kui

§ 126

lg-s 2 nimetatud tingimused on täidetud, ei ole kaebuse läbivaatamata jätmine kohtu diskretsiooniotsustus, vaid kohus peab jätma kaebuse läbi vaatamata. Nagu eespool välja toodud, ei ilmunud T. Treima edasi lükatud kohtuistungile. 18. Läbi vaatamata jätmise tühistamiseks annab alust

§-st 42 tulenevalt see, kui selgub, et istungile mitteilmunud menetlusalusel isikul oli selleks mõjuv põhjus, millest tal ei olnud võimalik õigeaegselt teatada. Mõjuvad põhjused on

§ 42

lg 2 kohaselt kutsutu äraolek, kui tegemist ei ole väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena, kutse kättesaamise hilinemine ja muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohtupraktikas peetakse mõjuvaks objektiivseid takistusi, mille tõttu isikul ei olnud võimalik istungile ilmuda (nt transpordihäire, raske haigus).

  1. Asja materjalidest nähtuvalt on T. Treima maakohtule istungieelsel päeval edastatud e-kirjas viidanud pandeemialainele ja uurinud kohtusaalis maskikandmise kohustuse kohta. Maakohus selgitas isikule sama päeva e-kirjas, et maskikandmine on avalikus ruumis kohustuslik ja kui isikul endal maski ei ole, antakse see talle kohtumaja sissepääsu juures turvameeskonna poolt (toim.l. 39 prd). Samal õhtul pärast kohtu tööpäeva lõppu saatis T. Treima kohtule uue e-kirja, milles uuris võimaluse kohta vaadata asi läbi kirjalikus menetluses, sest ta ei soovi avalikus ruumis viibida. Kohtuistungi päeva hommikul kell 08.10 selgitas kohus veelkord T. Treimale saadetud e-kirjas, et kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, kaebaja ilmumine istungile on kohustuslik, istungile on kutsutud ka tunnistaja ja kaebaja mitteilmumise korral võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohus kinnitas, et tagab vajadusel nii kaitsemaski kui ka piisava distantsihoidmise võimaluse kohtusaalis. 25.11.2020 kell 10.17 vastas T. Treima kohtule, et oli arvestanud kirjaliku menetlusega ja enam istungile ei jõua. Samuti lisas, et ta unustas mainida: isik, kelle juures ta elab, vajab hooldamist, sellekohase tõendi esitab ta juhul, kui kaebust ei lahendata kirjalikus menetluses või jäetakse läbi vaatamata (toim.l. 39). Määruskaebuses põhjendab T. Treima istungile ilmumata jätmist järgmiselt: „Samuti ei saa lugeda Maakohtu seisukohta, millega kohus oleks taganud mulle kaitsevahendid, et põhjendada suuline menetlus tõsiseltvõetavaks kuna iga terve mõistusega inimene saab aru, et mask ei hoia midagi ära“.
  2. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodud põhjendusi ei saa pidada kohtuistungile ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks

§ 42lg 2 tähenduses.

T. Treima kaebuses sisalduv väide maski tõhususe puudumise osas paljasõnaline. Ta ei ole viidanud ühelegi uuringule ega tõendile, mis tema väite tõepärasust kinnitaks. Vastupidiselt kaebaja väidetule ei peetud maakohtu kohtuistungi toimumise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 19.08.2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ kohaselt avalikus siseruumis viibimist isikute tervisele ohtlikuks määral, et see oleks olnud keelatud. Isikute tervise kaitse ja 4

(6)4-20-88 ohutuse tagamiseks kehtestati Vabariigi Valitsuse 23.11.2020 korralduse nr 417 alusel (mis jõustus kohtuistungi toimumisele eelneval päeval, s.o 24.11.2020) varasematele meetmetele lisaks täiendavad kohustused. Korralduses nähti ette, et avalikus siseruumis võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad ja et avalikes siseruumides viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina (edaspidi mask). Seega pidas Eesti Vabariigi Valitsus maakohtu kohtuistungi toimumise ajal COVID-19 haiguse levikust olenemata avalikus siseruumis viibimist piisavalt ohutuks juhul, kui on tagatud nii distantsihoidmise võimalus kui ka maskikandmise kohustus. Eeltoodut arvesse võttes ei saa pidada T. Treima paljasõnalist väidet „iga terve mõistusega inimene saab aru, et mask ei hoia midagi ära“ pädevaks ega kohtuistungile ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks. Tuleb märkida, et süüteomenetluses saab kohus tugineda asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks (KrMS § 60 lg 1), kuid eelmainitud väide pole kumbki neist. Tõendeid oma väite kinnituseks T. Treima ei esitanud ning arvestades mh valitsuse tasandil mööndud maskide kasutegurit pole tegemist ka üldtuntud asjaoluga. KrMS § 60 lg 3 kohaselt võib kohus tunnistada üldtuntuks asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. Nii näiteks saab kohus käsitleda üldtuntud asjaoluna seda, et juba vähemalt 10.11.2020 manitses Terviseameti peadirektor kandma inimesi rahvarohkes kohas maski - selline teave on kõigile kättesaadavalt Teviseameti kodulehel (https://www.terviseamet.ee/et/uudised/igauks-saabkoroonaviiruse-teise-laine-kiiret-tousu-kontrolli-all-hoida). T. Treima pole oma kaebuses märkinud, kust pärineb tema teadmine „iga terve mõistusega inimese“ seisukohast ja kes on see „iga terve mõistusega inimene“, kelle arusaam läheb vastuollu nii Terviseameti kui ka valitsuse omaga. Kuna T. Treima oma arvamust ei põhjenda, ei saa kohus sellele ka tugineda. 21. Nagu märgitud, kinnitas maakohus T. Treimale enne kohtuistungi toimumist, et valitsuse poolt ette nähtud ohutusnõudeid järgitakse ka kohtusaalis ning vajadusel antakse kaebajale kohtumaja sissepääsu juures mask. Kuigi T. Treima oli sellest teadlik ja samuti oli teda eelnevalt teavitatud, et tema kohtuistungile mitteilmumisel võib jätta maakohus kaebuse läbi vaatamata, võttis ta siiski selle riski ja jättis kohtuistungile ilmumata. Jääb arusaamatuks, millisele faktile või õiguslikule asjaolule ta tugines, kui vastas kohtule ligi veerand tundi pärast istungi määratud algust, et oli juba arvestanud kirjaliku menetlusega – sellega arvestamiseks polnud mingit alust, kuna kohus oli väljendanud ühest seisukohta, et istung toimub kirjalikus menetluses kell 10:00 hommikul. Selline T. Treima käitumine tõi endaga vältimatult ja seadusekohaselt kaasa olukorra, kus maakohus jättis tema kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele läbi vaatamata. 22. Kaebaja põhjendab kohtuistungile ilmumata jätmist ka asjaoluga, et ta elab koos naisterahvaga, kes vajab pika taastumisega XXX tõttu liikumisel pidevat abi. Oma väite kinnitamiseks esitas T. Treima ringkonnakohtule tõendi, millest nähtuvalt paigaldati isikule 05.09.2020 XXX. 23.

§ 194

lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

11.-14. peatüki sätteid, arvestades

16. peatükis sätestatud erisusi.

§ 139

lg 2 p 3 kohaselt võib apellant tugineda apellatsioonis muu hulgas maakohtule esitamata tõenditele, kui põhjendatakse, et neid ei olnud võimalik varem esitada. Praegu nähtub asja materjalidest, et T. Treima ei esitanud nimetatud tõendit varem maakohtule ja määruskaebus ei sisalda ühtegi põhjendust, miks tal ei olnud varem tõendit võimalik maakohtule esitada. Tõendist ei nähtu mingeid andmeid, mis viitaks sellele, et seda tõendit ei olnud T. Treimal olemas juba enne 25.11.2020 istungit ja ta ei saanud seda ka muretseda. Toimikust nähtub vaid, et T. Treima on juba maakohtule 25.11.2020 saadetud e-kirjas maininud tõendi olemasolu ja sedastanud: „Mh. unustasin mainimast ka seda, et isik kelle juures ma elan vajab hooldamist peale XXX. Eks ma esitan siis vastavad tõendid kohtule kui kaebust ei lahendata kirjalikus menetluses või jäetakse läbivaatamata“ (toim.l. 39). Sellest saab järeldada, et T. Treimal oli võimalus esitada tõend maakohtule juba varem, kuid ta ei 5

(6)4-20-88 pidanud selle esitamist lihtsalt vajalikuks või unustas seda teha, lootes, et ta võib tõendi esitada edasises menetluses talle sobival ajal. 24. Lisaks saaks kohus võtta vastu vaid asjakohase tõendi ehk tõendi, millel on asjas tähtsust (

§ 2, Kr

MS § 2861 lg 1). T. Treima argumentidest ja nendega seotud tõendist ei nähtu, kuidas saaks abivajava inimesega koos elamist ja tema aitamist pidada mõjuvaks põhjuseks

§ 42lg 2 tähenduses.

T. Treima pole avaldanud maakohtule ega ringkonnakohtule ühtki konkreetset põhjust, kuidas sai nimetatud asjaolu takistada T. Treimal maakohtu kohtuistungile ilmumist just 25.11.2020 hommikul kell

  1. Tavapäraselt jääb väärteoasjas peetava kohtuistungi aeg ühe tunni piiresse, T. Treima elab kohtumajast ligi poole tunni ühistranspordisõidu või ligi tunnise jalutuskäigu kaugusel. Tegemist on suhteliselt lühikese ajaga, mil abivajaval isikul on võimalik teha tegevusi, mille juures ta abi ei vaja või paluda selleks ajaks appi mõni teine isik. Samuti ei nähtu tõendist ega T. Treima poolt maakohtule saadetud kirjadest, et tal oleks tulnud just 25.11.2020 hommikul mingeid konkreetseid hädavajalikke toiminguid teha. Istungi aeg oli T. Treimale teada enam kui kolm nädalat ette ja tal oli piisavalt aega oma tegevusi planeerida.
  2. Arvestades eeltoodut ja seda, et määruskaebuses pole põhjendatud tõendi maakohtule esitamise võimatust, leiab ringkonnakohus, et tõendi vastuvõtmiseks määruskaebemenetluses puudub alus. Väiteid, et T. Treima ei saanud istungile tulla teise inimese hooldamise tõttu, ei saa pidada istungile ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks

§ 42lg 2 tähenduses.

26. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§-st 194, §-st 196 ja § 147 lg 1 p-st 2, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 25.11.2020. a määruse sisuliselt muutmata, kuid täpsustab maakohtu määruse sissejuhatavas osas kaebuse esitaja andmeid, asendades ilmse ebatäpsuse „karistusregistri kohaselt kehtivaid kriminaalkaristusi 2; väärteokaristusi 3“ andmetega „karistusregistri kohaselt 3 kehtivat väärteokaristust“. Esitatud määruskaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.