KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-

) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) suhtes on Viru Maakohtu 27.11.2019 otsuse nr 2-18-19002 ja sissenõudja CC avalduse alusel algatatud täitemenetlus nr 025/2020/
3. Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi (kohtutäitur) 29.09.2020 kinnisasja arestimise aktiga täiteasjas nr 025/2020/1578 arestiti avaldajale XXX linnas XXX asuv 45/4008 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr 1, ning XXX külas asuv 294/599 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr
4. 2-20-14660
5. Avaldaja esitas 07.10.2020 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri 29.09.2020 kinnisasja arestimise akti peale. Viru Maakohus saatis 08.10.2020 määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur sõltumata tsiviilasjas nr 2-20-5063 apellatsioonkaebuse esitamisest asunud arestima avaldaja vara. Kohtutäitur ei ole avaldajale võimaldanud täiteasjas võlgnevuse ajatamist, mis võib põhjustada avaldajale majanduslikke raskusi. Avaldaja palus kohtutäiturile ettekirjutuse tegemist vara arestimise peatamiseks kuni Riigikohtu lahendi tegemiseni ja sissenõudjale YY-le ettekirjutuse tegemist, sundimaks teda nõustuma võla ajatamisega kuni Riigikohtu lahendi tegemiseni. Avaldaja sai kinnisvara arestimise akti kätte 07.10.
7. Harju Maakohus keeldus 09.10.2020 määrusega

§ 371

lg 1 p-de 3, 9 ja 10 ning TMS § 218 lg 1 alusel kaebuse menetlemisest ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et kaebuses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuses olevas tekstis pole piisavalt kirjeldatud kaebuse aluseks olevaid asjaolusid, kaebuses ei ole esitatud konkreetset nõuet, avalduses ei ole märgitud avaldaja ja puudutatud isiku ja nende esindajate andmeid, kaebus on allkirjastamata ning kaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Esitatud avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks enne kohtusse pöördumist esitanud kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevusele/otsusele, mistõttu ei ole avaldaja kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Samuti ei ole eluliselt usutav, et avaldaja on kohtutäituri otsust vaidlustanud ning kohtutäitur on avaldaja kaebust enne kohtumenetlust lahendanud, kuivõrd kaebus kohtule on esitatud vahetult pärast kohtutäituri arestimisakti kättesaamist. Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlemast, ei kohalda kohus ka hagi tagamise abinõusid. Tulenevalt

§ 168

lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seetõttu jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Asjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama.

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 30.10.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 03.11.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Avaldaja on määruskaebuses seisukohal, et kohtutäitur alustas täitemenetlust ebaseaduslikult. Viru Maakohus oli täitemenetluse alustamise hetkeks avaldaja hagi elatise vähendamiseks menetlusse võtnud (tsiviilasi nr 2-20-5063). Kohtutäitur on arestinud kaks avaldaja kinnisasja. Seetõttu ei ole avaldajal võimalik neid ise müüa. Arestimise ja kohtutäituri tasudega on tekitatud avaldajale teadlikult raske majanduslik olukord. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest, kuid on teinud seda osaliselt ebaõigel alusel. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja 2

§ 657

lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. 8. Maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel tuginenud muu hulgas

§ 371lg 1 pdele 9 ja 10.

Kohus oli seisukohal, et avaldaja kaebuse puudused on nii ulatuslikud (s.o kaebuses pole piisavalt kirjeldatud kaebuse asjaolusid; esitatud ei ole konkreetset nõuet; märgitud ei ole avaldaja ja puudutatud isiku ning esindajate andmeid; kaebus on allkirjastamata, riigilõiv on tasumata), et puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmine ei ole mõistlik.

§ 371

lg 1 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid (p 9) ja hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu (p 10).

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 3401

lg 1 sätestab, et kui kohtule esitatud hagiavaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, peab kohus määrama tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (vt ka nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-50-16, p 10; 3-2-1-16-15, p 14). Maakohtu viidatud puudused ei ole sellised, mida ilmselt ei ole võimalik kõrvaldada. Kõrvaldatavate puuduste esinemisel ei saa kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda enne, kui on andnud hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning tähtajaks ei ole puudusi kõrvaldatud. Seega ei olnud praegusel juhul kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel

§ 371lg 1 p-dele 9 ja 10 tuginemine põhjendatud.

9. Eelnev ei anna siiski alust maakohtu 09.10.2020 määruse tühistamiseks. Maakohus on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel õigesti viidanud

§ 371

lg 1 p-le 3, mille kohaselt keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest juhul, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. TMS § 218 lg-st 1 tulenevalt ei või kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaebust esitada. XX 07.10.2020 avaldusest ei nähtu, et ta oleks enne maakohtusse pöördumist esitanud eelnevalt kaebuse kohtutäiturile. Kohtul puudus praegusel juhul vajadus selle asjaolu täpsustamiseks, kuivõrd avaldusest ilmneb, et avaldaja on kohtutäituri 29.09.2020 kinnisasja arestimise akti täiteasjas nr 025/2020/1578 kätte saanud 07.10.2020. Samal kuupäeval on esitatud ka kaebus maakohtule. Seega ei saanud avaldaja eelnevalt läbida kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kuivõrd kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata, keeldus maakohus õigesti

§ 371lg 1 p 3 ja TMS § 218 lg 1 alusel kaebuse menetlusse võtmisest.

1. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei ole hagi tagamise abinõude kohaldamine võimalik. Hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mille kohus on otsustanud võtta menetlusse (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-04, p 17).
2. Kuna maakohus on avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest õigesti keeldunud, kuid teinud seda osaliselt ebaõigel alusel, tuleb

§ 657

lg 1 p 22 ja § 659 koosmõjus jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu põhjendusi. 12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel avaldaja kanda.

§ 175

lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Eeltoodust tulenevalt puuduvad hüvitatavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 3