Obsah (9)

§ 283§ 398§ 5§ 392§ 436§ 652§ 333§ 656§ 230

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2020. a, Tallinn Kohtuasja number 2-

§ 283lõige 2 järgi tõendatuks.

1. Hageja väide, et üldkoosoleku kutset ei ole saadetud kõigile liikmetele, tulnuks lugeda kostja poolt omaksvõetuks ka seetõttu, et kostja ei vaielnud sellele vastu
2. novembri 2018 vastuses hagile,
3. märtsi 2019 seisukohtades ja
4. juuni 2019 lõplikes seisukohtades. Ka
5. mai 2019 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kostja oleks sellele vastuväidet esitanud.
6. Maakohus on hilinenult esitatud tõendeid valesti hinnanud. Nimekirjas ei ole tegelikkuses mitte 390, vaid 389 isikunime ja vaid 349 ainulaadset elektronposti aadressi. Seega on nimekirjas 40 inimest, kes on väidetavalt saanud teate kellegi teisega samale elektronpostiaadressile. Näiteks aadress ccc on märgitud nii GG, EE kui RR (nimekirjas nr 109, 226 ja 349) aadressiks. Aadress mmm on märgitud NN, BB ja QQ (nimekirjas nr 93, 138 ja 296) aadressiks. Seega isegi kui asuda seisukohale, et hilinenult esitatud tõendid saab vastu võtta, tulnuks nende põhjal asuda seisukohale, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kuna kostja esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kõigile liikmetele kutset saadetud. 3 2-18-15103 Vastustaja seisukoht
7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada kaebuse põhjendustest sõltumata menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus on kohtumenetluse kestel andnud pooltele korduvalt tähtaegu seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
2. oktoobri 2018 kohtumäärusega andis maakohus kostjale 20 päevase tähtaja hagile vastamiseks. Sama määrusega andis maakohus kostjale 20 päevase tähtaja järgmiste dokumentide esitamiseks: -
3. juuli 2018 Eesti Metsaühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teade; andmed liikmetele teate kättetoimetamise kohta; üldkoosoleku protokoll koos lisadega; Eesti Metsaühistu põhikiri.
4. veebruari 2019 määrusega andis maakohus pooltele uue tähtaja ning kohustas menetlusosalisi esitama kõik tsiviilasjaga nr 2-18-15103 seotud seisukohad, tõendid ja taotlused kohtule hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui
5. aprillil
6. Selles määruses ei selgitanud maakohus tõendite tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgi.
7. mail 2019 pidas maakohus korraldava kohtuistungi. Tsiviilasja materjalidest ei ole üheselt selge, kas eelmenetlus oli korraldava kohtuistungi toimumise ajaks lõppenud või oli tegemist

§ 398lg 1 mõttes korraldava kohtuistungiga eelmenetluses.

Protokollist nähtub, et juhul, kui tegemist oli eelistungiga, siis pidas maakohus eelistungi jätkuna asja arutamise istungi ja lahendas asja sisuliselt (

§ 398

lg 2), sest sellel istungil lõpetas maakohus asja arutamise, määras kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ning määras pooltele tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks kuni

1. juunini
2. Ühtlasi andis maakohus kostjale uue tähtaja vaidlusaluse üldkoosoleku protokolli esitamiseks kuni
3. mai
4. Maakohus märkis, et pooltel on soovi korral võimalik
5. juuni lõplikele seisukohtadele vastata kuni
6. juunini 2019 (tl 53).
7. Kostja esitas
8. juunil 2019 kohtule e-kirjad, millega soovis tõendada
9. juuli 2018 Eesti Metsaühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teade kättetoimetamist ühistu liikmetele. Seda tõendit küsis maakohus kostjalt esmakordselt juba hagi menetlusse võtmise määruses (tl 1617).

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. Eelmenetluse läbiviimisel peab kohus lähtuma

§-s 392 sätestatust.

§ 392

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tuleb kohtul eelmenetluses selgitada välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ning menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (

§ 392lg 3).

Maakohus peab eelmenetluses täitma selgitamiskohustust, mh selgitama pooltele asjaolusid, mida pooltel tuleb kohtule tõendada. Kohtul tuleb tagada 4 2-18-15103 pooltele võrdsed võimalused oma menetluslikku positsiooni kaitsta. Maakohus pole küsinud hageja seisukohta hilinenult esitatud dokumendi osas, kuid on vaidlustatud otsuse põhjendused rajanud

1. juunil 2019 esitatud e-kirjade loetelust nähtuvatele andmetele.
2. juunil 2019 esitatud e-kirjade loeteluga soovis kostja tõendada, et saatis teated kõikidele ühistu liikmetele. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et eelmenetluse jooksul ei olnud sellist asjaolu pooltega sisuliselt arutatud. Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega (

§ 436lg-d 3 ja 4).

Hageja küll tugines hagis väitele, et kostja pole

1. juuli 2018 Eesti Metsaühistu üldkoosoleku teadet kõikidele kostja liikmetele saatnud, kuid maakohus teatas
2. mai 2019 kohtuistungil pooltele, et hageja ei saa sellisele asjaolule hagiavalduses tugineda (tl 52 pöördel) ning selgitas, et lähtub otsuse tegemisel teate hagejale kättetoimetamisest. Sellega andis maakohus pooltele eksitavat teavet. Esiteks märgib ringkonnakohus, et maakohtu selline selgitus polnud õige, sest mittetulundusühingute seaduse § 241 lg 1 alusel on ühistu igal liikmel õigus nõuda üldkoosoleku otsuse tühistamist, sõltumata sellest, kas tema suhtes on protseduurireegleid rikutud või mitte (vt nt Riigikohtu
3. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 21). Teiseks rajas maakohus (oma selgitusega vastuolus) otsuse põhjendused just kostja
4. juunil 2019 esitatud e-kirjadest nähtuvatele andmetele, mida pole pooltega menetluses arutatud. Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega.
5. Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et kui maakohus rikkus selgitamiskohustust ja see oli menetlusõiguse oluline rikkumine, peab ringkonnakohus vaatamata

§ 652

lg-s 6 sätestatule maakohtu otsuse sama paragrahvi lg-st 1 tulenevalt tühistama sõltumata sellest, kas pooled seda taotlesid või menetlusõiguse rikkumisele õigel ajal

§ 333mõttes vastuväite esitasid (vt Riigikohtu 10.

aprilli

1. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-21-13, p 19;
2. veebruari
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-11, p 15;
4. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16 p 15). Ringkonnakohus tühistab eeltoodud asjaoludel maakohtu otsuse kaebuse põhjendustest sõltumata menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu (

§ 656lg 1 p 5 ja lg 2).

20. Kuivõrd maakohus on kohtumenetluses andnud pooltele eksitavaid selgitusi tõendamist vajavate asjaolude kohta, tuleb asja uuesti arutada eelmenetluse staadiumist. Maakohus peab täitma oma selgitamiskohustust, mh selgitama pooltele nende tõendamiskoormist ja vajadusel tegema pooltele ettepanekuid esitada täiendavaid tõendeid vaidlusaluste asjaolude kohta (

§ 230lg 2).

Maakohus peab uuesti hindama asjas kogutud tõendeid. 21. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel arutamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 5