lg 3 sätestab, et ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand.
lg 4 kohaselt ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Sama paragrahvi lgd 5 ja 6 sätestavad, et ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning et ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Asjaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 kohaselt kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
kommenteeritud väljaande § 76 kohaselt võib kaasomanik igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, välja arvatud siis, kui see on kokkuleppega välistatud või see oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Nimetatud reegel viitab asjaolule, et kaasomand on üldjuhul ajutise iseloomuga, mille lõpetamist võib reeglina alati nõuda, erandiks on selles suhtes korteriomand. Seega on nõude eelduseks vaid kaasomandi olemasolu ning välistamise kokkulepete puudumine, kaasomanik ei pea põhjendama, miks ta kaasomandit lõpetada soovib ning juhul, kui lõpetamise otsustab kohus, ei pea ka kohus üldjuhul tuvastama põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Kaasomanikule § 76 lg 1 alusel kuuluv õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ei ole kujundusõigus, vaid see on kohtu poolt maksma pandav nõue. See tähendab, et kaasomanikevahelist suhet kui kestvusvõlasuhtele sarnanevat suhet ei saa üles öelda, vaid kaasomanik võib nõuda teistelt kokkuleppe sõlmimist kaasomandi lõpetamiseks ning kaasomandis oleva asja jagamist. Kaasomanik võib vajadusel pöörduda kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse ning sel juhul otsustab kohus kaasomandi lõpetamise § 77 lg 2 kohaselt. Kuigi kaasomandi lõpetamist võib kaasomanik alati nõuda, võib kohus siiski jätta kaasomandi erandlikult ka lõpetamata, kui lõpetamine või taotletav lõpetamise viis oleks vastuolus hea usu põhimõttega ega oleks õiglane. Kohus ei tuvastanud kaasomanikevahelise kokkuleppe, mis välistaks kaasomandi lõpetamise, olemasolu. Pooled on jõudnud kokkuleppele kaasomandi lõpetamise osas. Seega leiab kohus, et kaasomandi lõpetamine antud asjas ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejad taotlevad kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu ühisomand jääb hagejatele ja kostjale tasutakse tema osa rahas. Ka kaasomandi lõpetamise viisi osas on pooled jõudnud kokkuleppele. Siis samuti ei ole kaasomandi lõpetamise viis antud asjas vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud asjas on
Kohus leiab, et hagejate taotletud kaasomandi lõpetamise viis on reaalselt võimalik. Pooled on kokkuleppele jõudnud hüvitamisele kuuluva kompensatsiooni summas. Seega lõpetab kohus hagejate ja kostja kaasomandisse kuuluva kinnistu kaasomandi selliselt, et kinnistu jääb hagejate ühisomandisse ning hagejad kohustuvad tasuma kostjale tema osa rahas, s.o kokku 7000 eurot. Kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus leiab, et põhjendatud on hagejate taotlused kostja kohustamiseks anda nõusolek kinnistu omanikukande parandamiseks selliselt, et kostja kohta tehtud kanne tühistatakse ning kinnistu ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse hagejad ning asendada kostja nõusolek omanikukande parandamiseks kohtulahendiga TsÜS § 68 lg 5 alusel. Hagejad paluvad kohtul kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra selliselt, et pärast kohtuotsuse jõustumist tasuvad hagejad kohtu deposiitkontole kaasomandi kaotamise hüvitisena 7000 eurot. Seejärel kohus edastab kohtuotsuse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatusse tehtavate omanikukannete muutmiseks. Pärast kinnistusraamatusse kannete tegemist kannab kohus kohtu deposiiti kantud kaasomandiosa kaotamise hüvitise kostjale. Kostja hagejate taotluse kohta vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud määrata otsuse täitmine hagejate taotletud viisil ja korras. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud kohtulahend on kõigi menetlusosaliste huvides. Seega kohus leiab, et antud asjas on mõistlik ja õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.