Obsah (8)

§ 113§ 25§ 121§ 64§ 68§ 118§ 56§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1123 (19259000353) Kohtunik Tiit Kullerkupp Rahvakohtunikud

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2, § 121 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Karli Põld, isikukood 36702035215, elukoht xxxx; xxxx kodanik; xxxx; emakeel xxxx; töökoht – AS G, xxxx; varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata; tõkend – vahistamine alates 02.06.2019-02.08.2019; elektroonilise valve alates 05.08.2019-05.12.2019 Kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON: Tunnistada Karli Põld süüdi

§ 113

lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõista

§ 25lg 6 ja § 60 sätteid kohaldades 3 (kolm) aastat vangistust.

Tunnistada Karli Põld süüdi

§ 121

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 02.06.2019-02.08.2019, s.o 2 (kaks) kuud karistusaja hulka ning Karli Põllul jääb kanda 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust. Vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. 1 Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Karli Põllult menetluskuluna sundraha summas 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Karli Põllult menetluskuluna ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 339 (kolmsada kolmkümmend üheksa) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Karli Põllult menetluskuluna kaitsjatasu summas 210 (kakssada kümme) eurot riigituludesse vandeadvokaadi Arri Toominga poolt osutatud õigusabi Menetluskulud kokku summas 2009 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700031282 ning selgitusega: „Karli Põld, 1-20-1123, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde CD-plaat, mis asub kriminaalasja toimiku vahel (kd II, tl 52). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel Karli Põllule alljärgnevad asitõendid, mis asuvad Rakvere politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (asitõendite üleandmisevastuvõtmise akt nr 320; kd II, tl 97): - sündmuskoha vaatlusel 02.06.2019 xxxx sauna eesruumist kaasa võetud jope; - 03.06.2019 Karli Põllu elukaaslase J. F. poolt politseile üle antud särk, milline oli Karli Põllul seljas kuriteo toimepanemise päeval 02.06.2019; - 02.06.2019 Karli Põllu kinnipidamisel tema jalas olnud traksidega teksapüksid; Tsiviilhagi Kannatanu S. J.i tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldada osaliselt ning mõista Karli Põllult VÕS § 134 lg 2, § 1043 ja §1045 lg 1 p 2 alusel välja kannatanu S. J.i kasuks summas 1000 (üks tuhat) eurot, mis kanda S. J.i arveldusarvele nr xxxx, Xxxx. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o hiljemalt 06.08.2020. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 21.08.2020. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 07.09.2020.. Süüdistus Karli Põldu (Põld) süüdistatakse selles, et tema 02.06.2019 kella 17.05 paiku ühise alkoholi tarbimise käigus xxxx keskmise trepikoja keldrikorrusel asuva sauna eesruumis tungis kallale S. J.ile, lüües kannatanut vähemalt kolmel korral noaga, millest üks löök noaga tabas kannatanut kõri piirkonda ja ühe korra tabas kõhupiirkonda. Oma tegevusega tekitas Karl Põld S. J.ile eluohtliku tervisekahjustuse – 2 cm pikkuse torke-lõikehaava kaela ees- ja külgpinnal koos vasaku välise unearteri harude vigastusega, mille tulemusel tekkis väline verejooks ja äge verekaotus, samuti pindmise lõikehaava mao piirkonnas. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna 2 samas ruumis viibinud A. K. sekkus olukorda ja tõmbas Kalri Põllu kannatanust eemale. Karli Põllu poolt valitud kuriteo toimepanemise vahend ning teo toimepanemise tehiolud, eriti löögid noaga kannatanu kaela piirkonda viitavad sellele, et K. Põllu tegevus oli suunatud S. J.i tapmisele. Seega Karli Põld, vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustades süüteo toimepanemist, so teise isiku tapmist, mis jäi lõpule viimata Karli Põllust mitteolenevatel põhjustel, pani toime

§ 113lg 1- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo.

Veel süüdistatakse Karli Põldu selles, et tema 02.06.2019 kella 17.05 paiku ühise alkoholi tarbimise käigus xxxx keskmise trepikoja keldrikorrusel asuva sauna eesruumis tungis kallale A. K.ile, lüües üks kord kannatanule käega kukla piirkonda ja üks kord kõrva piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seega Karli Põld, tekitades teisele inimesele löömisega valu, pani toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Asjaolud

1. Kriminaalasjas on tuvastatud, et 02.06.2016 päeval, oma elukoha, xxxx kortermaja garaaži juures S. J. küpsetas liha ja tarvitas alkoholi koos oma sõbra A. K.iga. S. J. helistas ja kutsus seltskonda ka oma naabri Karli Põllu. Koos tarvitati alkoholi, algul garaaži juures, seejärel kortermaja keldris paiknevas S. J.ile kuuluva sauna eesruumis. Garaaži juures joodi ära 2 pooleliitrist viina, Karli Põld helistas joomise käigus oma abikaasale kaks korda, et see alkoholi juurde tooks. J. F. tõi garaaži juurde pudeli Jägermeistri likööri ja hiljem keldrisse pudeli viina. Keldrisse jõudes oli A. K. väsinud ja jäi varsti väikesele diivanile tukkuma, S. J. ja Karli Põld jätkasid alkoholi tarvitamist. Teadmata põhjustel ja ootamatult lõi Karli Põld S. J.it noaga kaela piirkonda tekitades viimasele eluohtliku kehavigastuse. Ärganud A. K.i lõi Karli Põld kahel korral käega vastu pead, A. K.il õnnestus siiski Karli Põld S. J.i juurest eemale tõmmata. Ta informeeris juhtunust S. J.i abikaasat, kes helistas häirekeskusesse. Tõendid
2. Süüdistatav Karli Põld ennast esitatud süüdistustes süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et tarvitas koos kannatanutega alkoholi, mingit tüli nende vahel polnud. Garaaži juures rääkisid tööst ja sõjaväeteenistusest, tema rääkis ka enda vanglakogemusest. Sauna eesruumis istus J. kolmekohalisele diivanile, K. istus vasakul olevale väiksemale diivanile, ta ise istus laua taga toolil J.i vastas. Mõne aja pärast jäi K. oma diivanile tukkuma, tema jätkas J.iga joomist. Mõni aeg peale seda soovis ta lahkuda, kuid tundis, et peab natuke toibuma. Siis J. ütles, et kutsu oma tantsutüdrukud siia, tema arvates pidas J. tantsutüdrukute all silmas tema abikaasat ja tütart. Ta palus J.il see jutt lõpetada, kuid viimane vaid naeratas ülbelt öeldes, et mis sa ikka teha saad. Seejärel lõi ta J.it lahtise käega kõverdatud sõrmedega üle laua vastu nägu, J. tahtis lööki blokeerida, tõstis käe ja vigastas sellega tema nina. J. kukkus löögi tagajärjel diivanilt maha põrandale kõhuli või vasakule küljele diivani ja laua vahele, oli löögi tagajärjel tuim. Kukkumise pealt haaras J. parema käega kaasa laual olnud noa, mille üldpikkus oli umbes 20-25 cm. Ta nägi J.i käes nuga, tera oli suunatud allapoole, mingeid ähvardavaid liigutusi J. sellega ei teinud, ta polnud selleks võimeline. Talle meenus nüüd, et varem garaaži juures oli J. demonstreerinud oma noa kasutamise oskusi. Tal tekkis enesekaitse reaktsioon ja ta tahtis J.i käest nuga ära võtta, rabelemise käigus ta kukkus, aga sai noa enda kätte ja selle käigus lõikas nuga ta paremale käele haava. Siis hakkas J. karjuma, et A. appi tuleks. K. tuligi talle selja taha ja lõi talle korduvalt vastu pead. Ta oli selleks ajaks J.i peale kukkunud, vasaku jala põlv oli J.i puusal, parema jala põlv oli põrandal nende näod olid üksteise vastas. K.i löökidest kaldus ta ettepoole ja nuga läks juhuslikkult J.i kaela piirkonda, veri hakkas voolama. Ta käskis K.il lõpetada ja kiirabisse helistada. Läks välja, et abikaasa üles leida, arvas, 3 et temast seal abi pole, tundis, et on purjus ja koordinatsioonihäiretega. Noa viskas õues minema, trepikojas kohtas J.i abikaasat. A. K.i löömist Karli Põld ei tunnista, ta väitis kohtus, et ta poleks isegi saanud kuidagi lüüa. Tema ütlustest nähtub, et tema löögist kukkunud J.i juurde läks ta ümber laua. Läks mitte vasakult, kus diivanil tukkus K., vaid paremalt, saunaruumi poolt ümber laua. Seega ei saanud ta diivanilt tõusvat K.i lüüa kuna viimane jäi temast liiga kaugele. Küsimusele, kuidas on võimalik, et tema ei saanud K.i lüüa aga viimane teda lüüa sai selgitas Karli Põld, et ta oli kukkunud J.i peale ja rabelemise käigus jäi K.i poole seljaga. Kohtu küsimustele vastates Karli Põld täpsustas, et löögi tagajärjel kukkus J. diivani ja laua vahele põrandale kusjuures pea jäi saunaruumi poole, mitte diivanil tukkuva K.i poole. Tema läks nuga ära võtma ümber laua saunapoolse otsa ehk siis lähenes J.ile pea poolt, kuid oli nii purjus komistas ja kukkus J.ile peale, peaga J.i jalgade vahele vastu põrandat. Pea oli J.i jalgade peal, jalad näo peal. Karli Põld väidab, et siis pööras ta ennast kiiresti ringi ja alles seejärel sai noa J.ilt enda kätte. Ta ei oska kirjeldada kuidas ta ennast ringi pööras, kas ronis üle J.i või pööras ennast J.i peal ringi. Vastupidiselt eelnevalt öeldule väitis Karli Põld, et alles siis sekkus K. ja tuli teda selja tagant lööma otse diivanilt, kus ta oli tukkunud. Kui eelnevalt oli Karli Põld väitnud, et ta ei saanud K.i lüüa, kuna lähenes J.ile ümber laua ja J.ist kaugemal, siis nüüd, kus ta on väitnud, et J. sekkus alles siis, kui ta oli ennast J.i peal ümber keeranud ja seega K.i löögiulatusse sattunud, ei oska ta samuti vastata küsimusele, miks tal oli võimatu K.i lüüa. Karli Põld ei oska vastata ka küsimusele, miks ta ei lahkunud, kui J. oli tema poolt põrandale löödud ja oimetu. Arvab, et võibolla ta kartis, et kui ta lahkub, tuleb J. talle noaga järele. Karli Põllu ütlustest nähtub veel, et eeluurimisel ta ütlusi ei andnud kuna esimesel korral (kuriteopäevale järgnenud päeval 03.06) oli veel alkoholijoobes ja erutatud olukorras ja ei saanud üldse aru, mis juhtunud oli. Ka järgmisel päeval, kui ta uurija juurde kutsuti ei tundnud ta ennast samuti piisavalt selgena (kd I, tl 47-55). 04.06.2019 koostatud vahistamismäärusest nähtub, et Karli Põld on vahistamise kohtuistungil väitnud, et esitatud kahtlustuses ta end süüdi ei tunnista, sündmusi ei mäleta (Tõendid, tl 7176).
3. Kannatanu A. K.i kohtus antud ütlustest nähtub, et saunaruumi jõudes, jäi praktiliselt koheselt seal olevale väiksemale diivanile magama. Ärkas J.i karjumise peale, et A. tal on nuga käes ja pussitab mind. Ärgates nägi, et J. istus diivanil ja Põld seisis jalul, ja oli kummargil tema kohal. Kuna Põld seisis seljaga tema poole J.i kohal, siis ta ei näinud, mida Põld ja J. kätega tegid. Kui ta diivanilt tõusma hakkas, pööras süüdistatav ennast tema poole ja lõi teda ühe korra rusikaga vastu pead, mille tagajärjel tundis valu ja langes tagasi diivanile. Uuesti tõusta üritades lõi süüdistatav teda veel ühe korra vastu kõrva. J.i kohal olles oli süüdistatav tema poole seljaga, kas ja millises käes süüdistataval nuga oli ta ei näinud. Tema jutule, mida sa teed, lõpeta ära, süüdistatav ei reageerinud, ta hakkas süüdistatavat J.i juurest jõuga ära tirima ja tagus teda ka vastu pead. Kui oli süüdistatava eemale saanud, siis nägi süüdistatava käes nuga, musta käepidemega, tera pikkus u 20-25 cm, sama nuga, mis enne oli olnud laua peal. J.i peal nägi palju verd, kuid kust veri konkreetselt tuli ei olnud näha. Seejärel lahkus süüdistatav koheselt saunaruumist nuga paremas käes. A. K.i ütlustest nähtub veel, et seejärel jooksis ta üles ja palus J.i abikaasal helistada kiirabisse ja politseisse (kd I, tl 29-32).
4. Kannatanu S. J.i kohtus antud ütlustest nähtub, et mingit riidu viinavõtmise ajal polnud, ka varem on suhted süüdistatavaga olnud normaalsed. Kui nad sauna läksid, jäi K. üsna kohe magama, oli väsinud, tema jäi süüdistatavaga edasi vestlema ja alkoholi tarvitama. Arvab, et tal oli saunaruumis olles keskmine joove, sai kõigest aru, mõistus oli selge. Mingil hetkel tahtis ta seda olemist saunaruumis lõpetada ja enne koju minemist veidike magada, tegi süüdistatavale ettepaneku see istumine ära lõpetada. Siis äkki Põld võttis laual oleva noa, millega ta varem liha lõikas ja koheselt midagi ütlemata ründas teda, lüües noaga kõrisse, kuidas ta kõhule haava sai, ta ei mäleta, kuna peale kõrisse noaga löömist ei tundnud enam eriti midagi. Süüdistatav 4 teda käega ei löönud, lõi kohe noaga. Ta ei tea, kuidas süüdistatav laua tagant tema juurde sai, kas üle või ümber laua, löögi saamise ajal istus tema oma kohal diivanil ja süüdistatav seisis tema ees 20-30 cm kaugusel temast tema kohal kummargil. Ta hoidis ühe käega kõri piirkonnast, et verd peatada, teisega hoidis süüdistatava käsi. Hüüdis A.d appi, A. ärkas hüüdmise peale, tõmbas naabri temast eemale ja selle käigus kakles temaga, temal oli suurest verejooksust šokk. Tundus, et süüdistatav ei saanud üldse aru, mis ta teeb, arvatavasti jõi üle. Enda teada ei andnud ta mingit põhjust ründamiseks. Peale seda, kui süüdistatav lahkus ja A. abi järgi läks, oli saunaruumis üksi umbes 5 minutit ja siis läks ka saunaruumist välja trepile ja ootas kiirabi koos oma abikaasaga, kiirabi saabudes kaotas teadvuse. Juhtunu tagajärjel oli kaks päeva koomas. Selgitab, et on esitanud hagi moraalse kahju osas 7000 eurot seoses läbielamistega, ka on tervis peale vigastusi halvenenud, vererõhuga on probleeme. Kuna sattus peale noaga pussitamist haiglasse, ei olnud võimalik
5. juunil tööle asuda xxxx. Tööle ei saanud vigastuste tõttu asuda kuu aega. Samuti tuli saunaruumis osad asjad ära visata, kuna olid nii verega koos, ruumi tuli puhastada, üle värvida, keldri koridori seinad vajasid ülevärvimist, tegi kõik tööd ise ja oma vahendite arvelt. Karli Põld on enne kohtuistungeid maksnud talle 3000 eurot, seega jääb tsiviilhagi nõudeks 4000 eurot. Süüdistatav on talle helistanud ja andeks palunud (kd I, tl 32p37). S. J. on kohtueelsel menetlusel joonistanud skeemi sauna eesruumist, millelt nähtub mööbli paiknemine ja isikute istumiskohad (Tõendid, tl 36). Skeem ja S. J.i ütlused olustikust ühtivad Karli Põllu kirjeldusega.
6. Tunnistaja S. U.e, patrullpolitseiniku, kohtus antud ütlustest nähtub, et pidasid kinni xxxx isiku, kelleks osutus Karli Põld. Isik oli silmnähtavalt joobes, ei saanud vist toimunust aru, panid käed raudu, kuna võis olla ohtlik. Meeleolu oli süüdistataval kõikuv – agressiivne ja siis vahepeal rahulik. Jaoskonnas mõõdeti joovet, mis oli üle 2 promilli, peale seda muutus eriti agressiivseks üritas kolleegi rünnata, paigutasid ta kainestusmaja kambrisse, kus ta tagus vastu ust ja karjus. Sündmuskohal oli kannatanu abikaasa, kes oli ka hüsteerias ja veel üks meesterahvas, kes näis kaine ja kellelt saime adekvaatset infot toimunu kohta (kd I, tl 43-45).
7. Tunnistaja L. J.a, kannatanu S. J.i abikaasa, kohtus antud ütlustest nähtub, et tema mees küpsetas liha garaažide juures koos A. K.iga, pidi pärast tuppa sööma tulema aga ei tulnud. Mõni aeg hiljem andis A. uksekella, minnes ust avama nägi Karli Põldu trepist üles oma korteri poole minemas, kõnnakust oli aru saada, et ta on väga purjus. A. ütles talle, et S.d pussitati, nägi väljas ka S.d, kelle kõrist purskas verd, ta helistas kiirabisse. Hiljem tuli õue Karli Põllu abikaasa J. F. ja A. ütles J.le, et sinu mees torkas noaga S.d (kd I, tl 37p-38p).
8. Tunnistaja J. F. Karli Põllu abikaasa, kohtus antud ütlustest nähtub, et
9. juunil naaber kutsus Karli garaažide juurde koosolekule. Abikaasa palvel viis ta meestele alkoholi, garaaži juurde pudeli Jägermeistrit, hiljem maja all olevasse saunaruumi 1-liitrise viina Absolut. Mäletab, et saunaruumis istusid Karli ja S. kõrvuti, A. istus neist ukse poolt vaadatuna vasakul, ta ei mäleta täpselt kuidas viina üleandmine toimus, talle jäi mulje, et mehed on lõbusas meeleolus ta lahkus sealt kiiresti. Ta käis vahepeal kodunt ära, tagasi tulles nägi maja ees S. J.it, kes oli verine. Läks koju, uks oli lukus, Karli oli kodus, nina peal oli tal veri. Kui küsis abikaasalt S. kohta, siis vastas abikaasa, et tema seda ei teinud. Tunnistaja sõnul tarvitab abikaasa alkoholi harva (kd I, tl 39-41p).
10. Kohus uuris ka kirjalikke tõendeid: - Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega - nähtub, et 02.06.2019 on vaadeldud xxxx kortermaja esist treppi ja kõnniteed, keldrisse viivat trepikoda ja keldris asuvaid saunaruume. Tuvastatud on verekahtlased määrdumised maja ees trepil, kõnniteel, muruplatsil, samuti trepikojas põrandal, seintel ja ustel. Sauna eesruumi (eluruumi) ukse poolt vaadatuna tagaseinas asub suurem kolmekohaline nahkdiivan, millel verekahtlane määrdumine, verd on ka põrandal 5 diivani ees. Nimetatud diivanist ukse poolt vaadatuna vasakul asub vasakpoolse seina vastas väiksem kahekohaline nahkdiivan. Diivanite ees asub piklik laud, millel verekahtlane määrdumine, toidukauss, Jägermeistri pudel ja muud esemed (Tõendid, tl 1-24). - Asitõendi vaatlusprotokoll 03.06.2019 ja täiendav vaatlusprotokoll 13.06.2019 - nähtub, et 02.06.2019 kell 17.18 helistas L. J. numbrile 112 ja teatas, et tema abikaasat on torgatud noaga (Tõendid, tl 25-28). - Asitõendi vaatlusprotokollid 11.06.2019 ja 12.06.2019 fototabelitega - vaadeldud on süüdistataval kuriteo toimepanemise ajal seljas olnud riideid, särgil ja teksapükstel tuvastati verekahtlaste määrdumiste olemasolu (Tõendid, tl 41-51). - Kiirabikaart - nähtub, et kiirabi oli kohal xxxx 02.06.2019 kell 17.28, kaela lõikehaavaga hospitaliseeriti S. J. (Tõendid, tl 29-30). - Kohtuarstliku ekspertiisi akt - eksperdiarvamusest nähtub, et S. J.il esinesid 2 cm pikkune torke-lõikehaav vasakul pool kaela ees-ja külgpinnal koos vasaku välise unearteri harude vigastusega, mille tulemusena tekkis väline verejooks ja äge verekaotus; pindmine lõikehaav maopiirkonnas vasakul pool keskkõhus. Torke-lõikehaav vasakul pool kaela ees- ja külgpinnal on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga (näiteks noaga või muu sarnase esemega), ekspertiisimääruses näidatud ajal - 02.06.2019 kella 17.00 paiku. Maopiirkonnas esineva haava tekkeaega ekspert tuvastada ei saanud kuna ravidokumentides puuduvad andmed haava sügavuse ja haavaservade seisu kohta. Ekspertiisiaktist nähtuvalt põhjustas vasaku välise unearteri harude vigastus, mille tulemusena tekkis väline verejooks ja äge verekaotus, kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Kannatanu vereplasmast leiti 2,88 promilli etanooli (Tõendid, tl 31-34). - Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt - nähtub, et Karli Põld oli 02.06.2019 võimeline aru saama oma teo keelatusest. Ta ei põdenud teo sooritamise ajal vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust või nõdrameelsust ega muud rasket psüühikahäiret. Karli Põllu võime oma tegudest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele juhtida ei olnud kuriteo ajal olulisest piiratud ja ta ei olnud ka sellises erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks mõjutanud tema võimet aru saada ja juhtida oma tegevust. Karli Põld on käesoleval ajal psüühiliselt terve (Tõendid, tl 60-65). - Karistusregistri väljatrükist nähtub, et süüdistataval puuduvad kehtivad karistused (Tõendid, tl 66-70). Kohtu põhjendused
11. Esmalt käsitleb kohus

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistusse puutuvat.

Erinevalt lõpuleviidud tahtlikust süüteost tuleb süüteokatse koosseisu tuvastamist alustada mitte objektiivsete tunnuste kindlakstegemisest, vaid subjektiivsetest tunnustest. Katse üle ei saa otsustada enne, kui on teada, millist tegu isik plaanis, ehk siis tuleb selgitada, milline oli isiku tahtlus. Süüteo subjektiivne külg on täidetud, kui toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Katse subjektiivne koosseis eeldab toimepanijalt tahtlust koosseisu kõigi objektiivsete tunnuste - surmav tegu, surm ja nendevaheline põhjuslik seos - suhtes. Kuna Karli Põld ei avaldanud oma tahtluse sisu kannatanutele ja pole soovinud või suutnud seda usaldusväärselt teha ka menetlejatele, tuleb tema kavatsuse hindamisel lähtuda tema poolt toimepandust ehk välisest teopildist.

1. Kohus ei pea usaldusväärseiks Karli Põllu ennastõigustavaid ütlusi esitatud süüdistuste kohta kuna need on vastuolulised ja eluliselt mitteusutavad. Karli Põllu ütlustest nähtuvalt oleks kõik juhtunud nagu kogemata, tema võttis J.ilt viimase ohutustamiseks noa ja kuna samal ajal ründas teda teine kannatanu K., siis vigastas noatera õnnetul kombel J.i kaela. Karli Põllu ütlustest nähtuvalt algas konflikt tema ja J.i vahel, kui viimane rääkis halvustavalt tema abikaasast ja tütrest. Põllu ütlustest nähtub, et algul lõi ta J.it käega, viimane kukkus põrandale haarates laualt enda kätte noa. Millegipärast tahtis ta J.i käest nuga ära võtta, läks 6 ümber laua (mitte ümber laua selle otsa, kus diivanil magas K.), komistas ja kukkus kannatanu peale, seejärel pööras ennast kannatanu peal ringi ja sai noa enda kätte. Põld ei oska selgitada mil moel ta ennast kannatanu peal ümber pööras. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fotodelt nähtub, et laua ja diivani vahe, kuhu J. Põllu ütluste kohaselt põrandale kukkus, on kitsas selleks, et Põld ennast seal ümber oleks saanud pöörata.
2. Karli Põllu ütlused on kummutatud kannatanute S. J.i ja A. K.i ütlustega. J.i ütlustest nähtuvalt istus ta oma kohal diivanil, kui Põld teda noaga ootamatult lõi, arvab, et Põld solvus kuna ta tahtis koosviibimise lõpetada või oli lihtsalt liiga palju alkoholi tarvitanud ja seepärast lõi. Tema ütlustest nähtuvalt kutsus ta magavat K.i appi peale seda, kui Põld oli teda noaga löönud, seejärel K. ja Põld kaklesid omavahel ja K.il õnnestus Põld tema juurest ära tõmmata. S. J.i ütlustega riimuvad ka A. K.i ütlused - ta väidab, et kui ta J.i appihüüde peale ärkas ja püüdis J.ile appi minna, lõi Põld teda kaks korda rusikaga pähe, seejärel tõmbas ta Põllu diivanil istuva J.i juurest ära, lõi Põldu korduvalt rusikaga vastu pead. Kui ta oli süüdistatava enda ja J.i vahelt eemale saanud, siis nägi süüdistatava käes nuga, nägi ka seda, et J. on verine.
3. Kahetsusväärselt olid kõik sündmuskohal viibinud isikud ülemäära alkoholi tarvitanud ja see võib olla üheks põhjuseks, miks polegi võimalik välja selgitada mis ajendas Karli Põldu kannatanuid ründama. Samas on Karli Põllu enesekaitseks konstrueeritud vastuoluline versioon juhtunu kohta kohtu hinnangul ümber lükatud teiste asjas olevate ülalnimetatud tõenditega.
4. Tuginedes kannatanute omavahel riimuvatele ütlustele, loeb kohus tuvastatuks, et Karli Põllu poolt S. J.i noaga löömine leidis aset enne A. K.i sekkumist olukorras, kus S. J. istus diivanil. Mingit põrandale kukkumist ja seal rüselemist ei toimunud. Kannatanute ütlusi toetab selles küsimuses ka sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fotod sündmuskohast (Tõendid, tl 21, foto nr 20). Selgelt on näha, et J.i istekohaks oleval diivanil on laialdased verekahtlased määrdumised, samas põrandal diivani ja laua vahel on samuti verd, kuid see paikneb seal selgelt piiritletavate loikude ja tilkadena. Juhul kui kannatanu oleks saanud kaelavigastuse põrandal pikali olles nagu seda on kirjeldanud Karli Põld, oleks põrandal olevad vereloigud ja tilgad seal toimunud väidetava rüseluse või kannatanu hilisema püstitõusmise käigus laiali läinud.
5. Lisaks ülaltoodule viitab Karli Põllu ütluste ebausaldusväärsusele asjaolu, et kohtueelses menetluses on ta väitnud, et ei mäleta juhtunust midagi (vt. vahistamismäärus - Tõendid, tl 73p). Mõistetavalt on kahtlustataval õigus ütlusi mitte anda, aga kui isikut kahtlustatakse tapmiskatses ja taotletakse tema vahi alla võtmist, siis pole eluliselt usutav, et isik jätab enda kaitseks ütlemata, et see kõik oli vaid üks õnnetus ja ettevaatamatus ja selleski on süüdi mitte tema, vaid hoopis teine sündmuskohal viibinud isik. Pole ka eluliselt usutav, et isik, kes paari päeva möödudes sündmusest midagi ei mäleta, suudab rohkem, kui aasta möödudes juhtunut detailselt kirjeldada.
6. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Karli Põld ründas S. J.it noaga kaela piirkonda lüües ja tekitas sellega kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Hinnates Karli Põllu tegevust juhindub kohus muuhulgas Riigikohtu lahendis 3-1-1-128-06 väljendatud seisukohtadest. Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et

§-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui

§ 118p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis.

See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda ka siis, kui süüdistatava tegu on ühekordne ja toimepanija tegu iseloomustab äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda).

1. Nagu juba ülalpool märgitud, tuleb tapmistahtluse kohta tõsikindlate järelduste tegemiseks hoolikalt kontrollida ka sisemise teopildi asjaolusid, täpsemalt seda, millele toimepanija tahtlus 7 oli suunatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine. Tuleb arvestada seda, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse korral on subjektiivse külje intellektuaalne moment kokkulangev, st vältimatult tuleb eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel analüüsida, kas kehavigastuse tekitamisel möönis teo toimepanija kannatanu surma saabumist enda tegevuse tulemina või lootis, et see ei saabu. Lootus, et selline tagajärg konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale - ei saabu, peab olema aga isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest.
2. Kuna Karli Põld lõi kannatanut noaga kaela, s.o elutähtsate organite piirkonda, iseloomustab tema tegu äärmuslik ohtlikkus. Pärast noalööki ei kontrollinud Karli Põld mingilgi viisil sündmuste edasist käiku. Tema käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu ning tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma - hoidis ära vaid A. K.i sekkumine ja õigeaegne meditsiiniabi. Tegemist oli nn õnneliku juhusega kolmandate isikute sekkumise näol, mis muutis Karli Põllu poolt vallandatud kausaalahela kulgemist.
3. Asjaolule, et Karli Põld oli arvestanud võimaliku raske tagajärje - kannatanu surma saabumisega ning sellega sisimas nõustunud, viitab ka tema käitumine peale toimepandut. Ta nägi kannatanu kaelast ohtralt verd purskamas, aga ta jalutas lihtsalt minema. Koridoris kohtas ta kannatanu abikaasat, kuid ei suhelnud viimasega, ei kasutanud võimalust korraldada kannatanule abi andmist. Tal puudus igasugune kontroll eluohtlikus seisundis oleva kannatanu saatuse osas ja ta ei teinud midagi selle kontrolli saavutamiseks.
4. Lisaks ülaltoodule välistab kohus Karli Põllu teo tunnusena ettevaatamatuse ka seetõttu, et tal polnud mingit mõistlikult seletatavat põhjust suure kööginoaga kannatanu kaelale nii lähedale minna, et seal midagi ettevaatamatuse tõttu oleks juhtuda saanud. Seda enam, et süüdistatava hinnangul ei kujutanud kannatanu tema jaoks mingit ohtu ja miski ei seganud Karli Põllul tema väitel ebameeldivaks muutunud seltskonnast lahkuda.
5. Hinnates kogumis süüdistatava välist ja sisemist teopilti, leiab kohus, et Karli Põld tegutses kannatanu surma saabumise osas kaudse tahtlusega. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtuvalt oli Karli Põld võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja oli võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima.
6. Kohtu hinnangul tuleb täpsustada süüdistust Karli Põllu poolt tehtud noalöökide arvu osas. Süüdistuses märgitakse, et Karli Põld lõi kannatanut vähemalt kolmel korral noaga, millest üks löök noaga tabas kannatanut kõri piirkonda ja ühe korra tabas kõhupiirkonda. Kuigi kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt oli torke-lõikehaav S. J.i kaelal tekitatud terava vägivalla toimel löökidest teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga (näiteks noaga), pole asjas muid tõendeid selle kohta, et kaela tabanud lööke oleks olnud rohkem, kui üks. Kohtu hinnangul tuleb Karli Põllu süüdistusest välja jätta ka S. J.i löömine noaga kõhupiirkonda. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuvalt on kannatanul küll tuvastatud pindmine lõikehaav maopiirkonnas vasakul pool keskkõhus, kuid selle haava tekkeaega ekspert tuvastada ei saanud kuna ravidokumentides puuduvad andmed haava sügavuse ja haavaservade seisu kohta. Kriminaalasjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid selle haava tekkemehhanismi, ka kannatanu ei oska selle haava kohta midagi öelda. 8
7. Kohus leiab, et

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine Karli Põllu tegevuses on usaldusväärselt tõendatud kannatanu A. K.i ütlustega. Põllu ja K.i kaklusele viitab oma ütlustes ka kannatanu S. J., kuid lisab, et oli sel ajal juba šokiseisundis. Arusaamatuks ja ebausaldusväärseiks peab kohus Karli Põllu ütlusi, kes kohtus algul väitis, et ta ei saanudki K.i lüüa kuna viimane oli temast liiga kaugel, teise laua otsa juures. Karli Põld ei osanud selgitada ka seda, kuidas K. teda sai lüüa, tema aga K.i mitte. Hiljem kui Karli Põld kirjeldas täpsemalt enda kukkumist põrandale J.i peale ja enda ümberpööramist J.i peal, väitis ta, et jõudis selle ümberpööramisega ühtlasi laua selle otsa juurde, kus tukkus diivanil K.. Vastupidiselt eelnevalt öeldule väitis Karli Põld siis, et alles nüüd sekkus K. ja tuli teda selja tagant lööma otse diivanilt, kus ta oli tukkunud. Kui eelnevalt oli Karli Põld väitnud, et ta ei saanud K.i lüüa, kuna lähenes J.ile ümber laua ja J.ist kaugemal, siis nüüd, kus ta on väitnud, et J. sekkus alles siis, kui ta oli K.i löögiulatusse sattunud, ei oska ta samuti vastata küsimusele, miks tal oli võimatu K.i lüüa. Seega on Karli Põld toimunu kohta välja mõelnud ennastõigustava versiooni, mille ebaloogilisust ta isegi vaikides möönas. 23. Lüües kahel korral rusikaga kannatanut vastu pead sai Karli Põld aru oma tegevuse keelatusest, samuti sellest, et selline tegevus põhjustab kannatanule reeglina valu. Ta sooviski seda, kuna tahtis sellega vältida A. K.i sekkumist enda ja S. J.i vahel toimuvasse. Kohtu hinnangul pani Karli Põld A. K.i kehalise väärkohtlemise toime vähemalt otsese tahtlusega, tema teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus 24.

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus kuus kuni viisteist aastat.

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Kohtualuse Karli Põllu tegevuses ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tekitatud kahju osalist hüvitamist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et Karli Põllul puuduvad kehtivad karistused, ta omab töökohta, kus teda iseloomustatakse positiivselt.
2. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, kes taotles Karli Põllu karistamist 7-aastase vangistusega tingimisi 5-aastase katseajaga. Sellise taotlusega irdus prokurör Riigikohtu pikaajalisest praktikast, mille kohaselt mõistetud vangistus ei tohiks olla pikem, kui kohaldatud katseaeg. Kõik kriminaalasjad on erinevad ja ka kohtupraktika võib ajas muutuda, samas peaks senisest praktikast loobumist igal juhul selgitama ja põhjendama. Prokurör enda taotlust ei põhjendanud, samuti ei toonud ta välja neid erandlikke asjaolusid, mis tema arvates tingiksid karistuse kohaldamise tingimisi.
3. Kohtu hinnangul on Karli Põllu karistuse olulisemaks mõjutajaks

§ 56

märgitu kõrval asjaolu, et arutatavatest kuritegudest raskem jäi katsestaadiumisse. Eelnevat arvestades peab kohus vajalikuks karistuse mõistmisel kohaldada

§ 25

lg 6 ja § 60 sätteid.

§ 25

lg 6 sätestab, et süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut.

§ 60

kohaselt võib kohus käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel kergendada isiku karistust käesoleva paragrahvi lõigetes 62 ja 4 sätestatud korras. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-70-16 märkinud, et karistuse vähendamise üle otsustamisel on oluline hinnata süüdimõistetu tahtluse intensiivsust ja ka seda kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve kahjustatud sai. Kohus peab vajalikuks nimetatud alusel karistuse vähendamist eelkõige seetõttu, et katsestaadiumisse jäänud teo tõttu sündinud ebaõiglus on 9 oluliselt väiksem, kui see oleks olnud lõpuleviidud kuriteo puhul. Mõneti on eelnev ka süüdistatava süü suurust vähendav asjaolu. Tapmiskatse on toime pandud võimaliku tagajärje surma - suhtes kaudse tahtlusega. Pole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid kuriteo planeerimisele või pikaajalisele ettevalmistamisele, tuvastatud pole ka isiklikku vaenu kannatanu suhtes või muud madalat motiivi. Tegu on ühise viinavõtmise käigus kohapeal tekkinud konfliktiga, milliste käigus toime pandud lõpuleviidud tapmised on kohtupraktikas sageli lõppenud kuue- või seitsmeaastase vangistusega. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb Karli Põldu karistada

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest kolmeaastane vangistusega.

28.

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul leiab kohus, et arvestades tsiviilhagi ja menetluskulude tasumise vajadust pole otstarbekas rahalise karistuse kohaldamine. Kohus arvestab asjaoluga, et kannatanu A. K.ile tervisekahjustust ei tekitatud, piisavaks karistuseks kohtu hinnangul on sanktsiooni keskmisest väiksem vangistus.

§ 64

lg 1 alusel tuleb kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kohus ei tuvastanud süüdlase isiku või teo toimepanemise tehiolude märkimisväärseid erisusi, mis tingiksid karistuse kandmisest tingimisi vabastamise.

§ 68lg 1 alusel tuleb Karli Põllu eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka. Menetluskulud 29. Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb Karli Põllult välja mõista menetluskuluna sundraha summas 1460 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud summas 339 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 210 eurot riigituludesse vandeadvokaadi Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. Tsiviilhagi

1. Kannatanu S. J. on esitanud tsiviilhagi moraalse kahju hüvitamiseks summas 7000 eurot. Ta põhjendab nõuet raskete läbielamistega, ka on tervis peale vigastusi halvenenud, vererõhuga on probleeme. Esitatud tsiviilhagi põhjendab kannatanu ka sellega, et sattus peale noaga pussitamist haiglasse, tal ei olnud võimalik
2. juunil tööle asuda xxxx nagu ta oli kavatsenud, tööle ei saanud vigastuste tõttu asuda kuu aega. Samuti tuli saunaruumis osad asjad ära visata, kuna olid nii verega koos, ruumi tuli puhastada üle värvida, keldri koridori seinad vajasid ülevärvimist, tegi kõik tööd ise ja oma vahendite arvelt. Kuna Karli Põld on enne kohtuistungeid maksnud talle 3000 eurot, jäi tema nõudeks kohtuistungil 4000 eurot.
3. Isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta mõistlik rahasumma. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Karli Põld on S. J.ile tervisekahjustuse tekitamisega õigusvastaselt kahju tekitanud ja seega tuleb tal kahju hüvitada. Otsustades mõistliku rahasumma suuruse üle lähtub kohus käesoleva kriminaalasja tehioludest, kannatanule tekitatud kahju suurusest ja mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktikast. Kohus leiab, et võimalik saamata jäänud töötasu ega ka mööbli ja ruumide puhastamisest tekkinud kulusid ei saa käsitleda mittevaralise kahjuna. Hinnates kannatanule tekitatud mittevaralise kahju suurust arvestab kohus sellega, et kannatanule tekitati eluohtlik tervisekahjustus, samas mõjutab mõistliku rahasumma suurust ka asjaolu, et kannatanule ei jäänud toimepandust kestvaid raskeid tervisehäireid. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et S. J.i tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada osaliselt ja mõista temale Karli Põllult lisaks juba tasutud 3000 eurole VÕS § 134 lg 2 , § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel välja 1000 eurot. 10 Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Rahvakohtunikud /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Tiidemaa, Rita Trasberg Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2020 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu
4. juuli 2020 otsus muutmata ning Karli Põllu kaitsja Heiki Kuninga apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 04.01.2021 kohtumäärusega jäeti Karli Põllu kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga kassatsioon menetlusse võtmata. 30.07.2020 kohtuotsus 1-20-1123 jõustus
5. jaanuaril 2021 Riigikohtu kohtumäärusega. Referent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne 11