Obsah (4)

§ 320§ 44§ 73§ 78

1-20-2886 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus 27. mai 2020, Tallinn Kriminaalasja number Kohtunik 1-20-2886 (18230101100) Kriminaalasi Prokurör Süüdistata

§ 320

lg 1 järgi Käskmenetluses Ruta Rammo Anna Babkina Ik: 48907195712; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxxx; elukoht: xxxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 29.01.2019 kuni 29.01.2020, tõkend aegunud. Varasem karistatus: kriminaalkorras varasemalt karistamata, kehtivad väärteokaristused puuduvad. Kohtueelses menetluses advokaat Karine Nersesjan RESOLUTSIOON 1. Anna Babkina süüdi tunnistada

§ 320

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 75 päevamäära ulatuses,

§ 44

lg 2 kohaselt miinimumpäevamäära arvestusega 10 eurot päevamäär, s.o 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. 2.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus, s.o rahaline karistus 75 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 750 eurot Anna Babkina suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Anna Babkina temale määratud 1 (üks) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

§ 78

p 1 alusel arvestada Anna Babkinale määratud 1 aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 27.05.

2. Anna Babkinalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurost osa, s.o 376 (kolmsada seitsekümmend kuus) eurot, - määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelsel menetlusel 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti; s.o kokku menetluskulu 473 (nelisada seitsekümmend kolm) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Anna Babkina, 1-20-2886, menetluskulud, ositi 1 tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse koos kohtuotsusega Anna Babkinale tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 876 eurost osa, s.o 500 (viissada) eurot jätta süüdistatavalt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata.
3. Asitõend: 1 CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestistega ja 1 DVD-plaat xxxx asuva xxxx turvakaamerate videosalvestistega, mis asuvad kriminaalasja juures tagakaanel ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg 1 sätetele kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: Anna Babkinat süüdistatakse selles, et tema andis 14.02.2018 ajavahemikul kell 16:24 kuni 17:32 Tallinnas P. Pinna 4 asuvas Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonnas kriminaalasjas nr 18231501082 kannatanuna ülekuulamisel ütlusi selle kohta, et ööl vastu 10.06.2018, kui ta viibis xxxx asuvas ööklubis xxxx ning oli küll purjus, kuid tajus olukorda üsnagi adekvaatselt, läks ta kella 01:30 paiku garderoobi ja hakkas oma kotist numbrit otsima, ent sel hetkel tuli tema juurde turvamees, kes püüdis käest kinni võttes Anna Babkina`t klubist välja viia. Kuna ta ei olnud veel numbrit üles leidnud, tekitas see temas nördimust ja ta vehkis kätega, et turvamees teda ei puutuks. Selle peale haaras turvamees tal paremast käest küünarnukist kõrgemalt kinni ja viis käe valusalt selja taha, pärast mida paiskas ta Anna Babkina põrandale kõhuli, millisest võttest oli valus. Edasi istus turvamees talle selja peale ja pani käed selja taga raudu, milliste tegude tagajärjel tundis ta randmete piirkonnas valu ning kätele, sh randme piirkonda tekkisid sinikad. Keegi võttis temalt ära väikese seljakoti, mis tal seljas oli, misjärel tõstis tema põrandale paisanud turvamees ta üles ning viis väga valusalt paremast käest küünarnukist kõrgemalt kinni ja viis keldriruumi, kuhu ta jäeti käeraudades umbes kuni kella viieni hommikul toolile istuma. Seejärel ta vabastati ja talle tagastati tema kott ning lükati jõuga uksest välja tänavale. Teda hoiti kui kurjategijat käeraudades ligikaudu kolm tundi kinni, tekitades füüsilist ja psühholoogilist kahju, ehkki ta ei olnud midagi halba teinud. Kannatanuna ülekuulamisel oli Anna Babkina`t hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest, mida Anna Babkina kinnitas oma allkirjaga. 03.07.2018 täiendaval kannatanuna ülekuulamisel möönis Anna Babkina, et ta ei mäleta tarbitud alkoholi tõttu paljutki, mis temaga sel ööl klubis juhtus ja kuidas ta end seal ülal pidas, mäletab enam-vähem selgelt vaid seda, et turvamees püüdis teda rahustada, ent tema ise karjus ja vehkis turvamehe peale kätega, misjärel paigaldati tema kätele käerauad. Varem räägitu, et teda hoiti ca 3 h käeraudades, ei vasta tõele, käeraudades oli umbes 10-15 minutit; sihilikult ei võtnud keegi temalt vabadust ja keegi meelega tema suhtes vägivalda ei kasutanud. Tegelikkuses ronis alkoholijoobes Anna Babkina 10.06.2018 kella 04:43 ajal ööklubis xxxx köiega piiratud lavale, misjärel suunati ta kätest kinni hoides turvatöötaja poolt klubist välja, ühtki kotti Anna Babkina`l sel hetkel kaasas ei olnud. Seejärel üritas Anna Babkina järjepidevalt klubi välisuksest sisse trügida, osutades tugevat vastupanu klubiuksel oma töökohustusi täitva turvatöötaja suhtes, kes püüdis tema sisenemist takistada või kui Anna Babkina`l õnnestus siiski 2 klubisse sisse trügida, toimetas ta liigset jõudu kasutamata Anna Babkina klubist välja. Peale seda, kui kella 04:53 ajal lõi Anna Babkina järjekordsel katsel klubisse siseneda püüdes turvatöötajat kätega näkku ning ei rahunenud maha ka peale klubist väljaviimist, toimetati ta kella 04:53 ajal turvaruumi. Peale paariminutilist vestlust juhatati Anna Babkina kell 04:56 klubist välja. Alates kella 05:08st hakkas Anna Babkina uuesti üritama klubisse sisenemist, kell 05:11 lükkas ta korduval katsel turvatöötajat ja kriimustas viimast näost, samuti osutas keha ning käte ja jalgadega teda sülle võtta püüdvale turvatöötajale aktiivset vastupanu, mille tulemusel kukkus turvatöötaja kella 05:12 ajal Anna Babkina`le otsa. Seejärel toimetati agressiivne Anna Babkina uuesti turvaruumi, kus kell 05:13 paigaldati tema kätele käerauad. Kell 05:28 eemaldati Anna Babkina`lt, keda ei olnud hetkekski turvaruumi üksi jäetud ja kes pidevalt oma raudus käsi jõuliselt raputas ja neid ettepoole tõmbas, käerauad, talle ulatati tema kotike ning kell 05:30 lahkus Anna Babkina peaukse kaudu klubist. Seega ei võetud Anna Babkina`lt ööl vastu 10.06.2018 ööklubis Hollywood seadusliku aluseta vabadust ning aeg, mille ta iseenda ebaadekvaatse ja agressiivse käitumise tõttu turvatöötajate juuresolekul turvaruumis veetis, moodustas kokku vaid ca 20 minutit, neist käeraudades 15 minutit. Ka ei väärkoheldud Anna Babkina`t turvatöötajate poolt klubist väljatoimetamisel või tema klubisse sisenemise takistamisel kehaliselt. Oma tahtliku tegevusega pani Anna Babkina toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele süüdistusaktis antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, s.o tunnistajate N S, K P, P R ja S L ütlustega, Anna Babkina kannatanuna 14.06.2018 ja 03.07.2018 ülekuulamisel antud ütlustega, Häirekeskuse kõnesalvestiste ja nende alusel koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga ja xxxx turvakaamerate videosalvestistega. Süüdistatavale on inkrimineeritava teo toimepanemine tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud karistusõigusliku hinnanguga ning leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 320

lg 1 ettenähtud kuriteona, s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmisena. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat Anna Babkinat

§ 320

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 75 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 750 (seitsesada viiskümmend) eurot, mis jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (üks) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning isikul puuduvad kehtivad väärteokaristused. Samuti arvestab kohus antud süüteo episoodi puhul nii kuriteo asjaolusid, kui ka seda, et süüdistataval on olemas töökoht ja seega ka sissetulek ning sellest lähtuvalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus peab süüdistatava süü suurust ja süüdistatava majanduslikku olukorda arvestades põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seega selline karistuse määr peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. Kuivõrd süüdistataval puuduvad ka kehtivad karistused, nõustub kohus prokuröri ettepanekuga ka selles osas, et mõistetav karistus jäetaks

§ 73

lg 1 ja 3 alusel süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, lootuses, et süüdistatavale määratav katseaeg on piisav selleks, et tugevdada süüdistatava arusaama nii õiguskuulekuse vajalikkusest, avalikus ruumis kehtivatest käitumisnormidest kui ka menetlusosalise õigustest ja kohustustest. 3 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Materjalide kohaselt on süüdistatav hõivatud tööga ning eeldatavalt saab ka töötasu. Lisaks sellele on prokurör süüdistusaktis märkinud, et 12.03.2020 kuulutati Eesti Vabariigis koroonaviiruse levitamise tõkestamiseks välja eriolukord, millise meetmed muutsid väga drastiliselt inimeste elukorraldust, s.h suleti ajutiselt paljud iluteenuste osutamisega seotud ettevõtted ning paljude inimeste sissetulekute vähenemine on kahandanud oluliselt määral iluteenuseid tarbivate klientide arvu. Kuna niipea ei prognoosita majanduse kiiret taastumist, jäävad ilmselt ka iluteenuseid osutavate isikute sissetulekud, s.h süüdistatava sissetulek lähitulevikus varasemast märkimisväärselt väiksemaks. Sellest tulenevalt leiab prokurör, et Anna Babkinale, kelle töötasu ei olnud MTA andmetest nähtuvalt ka enne koroonakriisi ülemäära suur, käib menetluskulude hüvitamine täies ulatuses üle jõu. Arvesse tuleb võtta sedagi, et Anna Babkina kasvatab faktiliselt üksinda ka oma last. Eelnimetatud asjaolud annavad põhjuse arvata, et kohtuotsusega väljamõistetavate menetluskulude tasumine võib süüdistatavale ilmselt üle jõu käia. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista osaliselt ning ülejäänud osa jätta riigi kanda. Samuti leiab kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt, et on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4