← Eesti

2-20-9437/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2020.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9437 Tsiviilasi T T ja A T hagiavaldus E T vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes Tsiviilasja hind 5 256 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1) T T, isikukood XXX; elukoht XXX 2) A T, isikukood YYY elukoht YYY Hagejate seaduslik esindaja L T, isikukood ZZZ, elukoht ZZZ Kostja E T, isikukood CCC; elukoht CCC Kostja lepinguline esindaja Ingridt Allemann
  2. oktoober 2020.a. Kirjalikku menetlusse määratud RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada osaliselt T T ja A T hagi E T vastu elatise nõudes.
  4. Välja mõista kostjalt E T hageja T T kasuks igakuine elatis summas 190 eurot alates 01.07.2020.a. kuni hageja T T täisealiseks saamiseni xxx. a.
  5. Välja mõista kostjalt E T hageja A T kasuks igakuine elatis summas 190 eurot alates 01.07.2020.a. kuni hageja A T täisealiseks saamiseni yyy. a. 1
  6. Jätta rahuldamata T T hagi E T vastu tagasiulatuva elatise nõudes summas 872 eurot.
  7. Jätta rahuldamata A T hagi E T vastu tagasiulatuva elatise nõudes summas 872 eurot.
  8. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja kanda jätta menetluskulud summas 437,40 eurot. Hagejatel rahaliselt kindlaksmääratavd menetluskulud puuduvad.
  9. Saata otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagejate nõue ja põhjendused
  10. 30.06.
  11. a esitasid hagejad T T ja A T Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja E T vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes. Kohus jättis hagiavalduse korduvalt käiguta puuduste tõttu hagis. Kohus võttis menetlusse hagiavalduse redaktsioonis, mis on kohtule esitatud 08.10.2020.a
  12. Hageja T T esitas nõude, milles palus välja mõista elatis miinimumsummas. Hageja T. T igakuised vajadused on 762 eurot kuus. Tagasiulatuvalt palub hageja T T välja mõista kostjalt elatis alates 01.07.2019.a. summas 872 eurot. Elatis miinimumsummas palutakse välja mõista alates 01.07.2020.a Tagasiulatuvat elatist põhjendab hageja sellega, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise maksmiseks miinimummääras, kuid kostja taganes lepingust 03.10.2019.a. ja vähendas makstavat summat endale sobiliku summani. Kostja oleks pidanud tasuma elatist alammääras tagasiulatuva perioodi eest kokku summas 3 372 eurot, kuid on tasunud 2 500 eurot ja hageja nõuab tagasiulatuva elatisena miinimumelatise ja makstud elatise vahet. Perioodil 01.09.2019 kuni 05.08.2020 on hageja T T viibinud kostja juures 48 päeva, mis teeb kokku kõigest 12% ajast.
  13. Hageja A T esitas samasisulise nõude nagu T T, märkides, et on viibinud kostja juures perioodil 01.09.2019 kuni 05.08.2020.a. 38 päeva. Tagasiulatuvalt palub hageja välja mõista elatise summas 872 eurot aja alates 01.07.2020.a. elatise miinimumsummas.
  14. 11.11.2020.a. esitatud menetlusdokumendis olid hagejad seisukohal, et kostja maksab elatist oma suva järgi, mis ei arvesta miinimumelatist ega laste vajadusi. Tagasiulatuva elatise väljamõistmise perioodil oli hageja T T kostja juures
  15. aastal 39 päeva /tl 114/. hageja A. T viibis kostja juures 28 päeva /tl 114/. Kostja poolt tehtud kulutused laste sõidupiletitele ei õigusta elatise vähendamist. Kostja seisukohad, et hagejate ülalpidamiseks ei kulu kahekordset miinimumelatist on paljasõnalised. Tegemist on aktiivsete lastega, kes tegelevad spordiga ja teiste huvialadega, mis toob kaasa igakuiseid kulusid. Laste ülalpidamine kostja poolt nädalavahtustel kahel korral kuus ei anna alust elatise vähendamiseks. Lastetoetusi summas 60 eurot kuus hageja kohta ei tule elatise väljamõistmisel arvestada, kuna seda saavad kõik lapsed. 2
  16. 11.11.2020.a. hagejad vähendasid nõuet tagasiulatuva elatise osas ja paluvad välja mõista tagasiulatuv elatis alates 01.11.2019 kummagi hageja kasuks 812 eurot.
  17. Hagejad vaidlevad vastu menetluskulude väljamõistmisele hagejatelt, paludes jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  18. 24.11.2020.a.esitasid hagejad täiendavad seisukohad. Kostja seisukohad
  19. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Kuigi kostja maksab elatist alla seaduses sätestatud alammäära, ei ole kostja rikkunud ülalpidamiskohustust, kuna osa ülalpidamist on hagejatele antud vahetult ja osa kulusid on kaetud jooksvalt. Kostja ja hagejate ema abielu lahutati 2014.a. Kostja loobus hagejate heaolu eesmärgil abielu ajal ühiselt soetatud kinnis-ja vallasvarast ning hakkas maksma vanematevahelise kokkuleppe alusel igakuist elatist. 2018 veebruaris sõlmiti hagejate ema soovil notariaalne võlaõiguslik kokkulepe elatise maksmiseks, kuna see oli vajalik hagejate emale panka esitamiseks seoses majalaenuga. Kostja abiellus 29.06.2018.a. ja talle sündis xxx.a. poeg J T. Kostja sissetulekute vähenemine ja ühe ülalpeetava lisandumine tingis notariaalse elatise tasumise kokkuleppe ülesütlemise alates 10.10.2019.a. 21.07.2020.a. jõustus Pärnu Maakohtu kohtuotsus, millega tuvastati, et ülesütlemine oli kehtiv ja täitemenetluse alustamise ajal puudus kostjal võlgnevus elatise osas.
  20. Kostja on tasunud kummagi lapse ülalpidamiseks novembris 2019 150 eurot kuus ja alates detsembrist 2019 tasub kostja kummalegi hagejale 190 eurot kuus. Kostja on kandnud laste kulusid ka vahetult nii laululaagri, korvpallilaagri kui ka reisidega seonduvalt. Lisaks 190 eurole kuus kannab kostja laste kulud ka siis kui lapsed viibivad isa juures. Vahetult kannab kostja ca 55-60 eurot kuus kuludena, mis on nii söögikulud kui transpordiga seotud kulud.
  21. Kostja leiab, et elatise väljamõistmine seaduses sätestatud alammääras ei ole põhjendatud, sest siis oleks kahjustatud juba kostja enda ülalpidamine. Kostja sissetulek oli perioodil 01.07.2019 kuni 31.12.2019 igakuiselt summas 1 201,95 eurot ja alates 01.01.2020.a. 1 054,56 eurot. Autokompensatsioon, mida makstakse kostjale seoses tööülesannete täitmisega, ei ole kostja sissetulekuks, mille arvelt kostja saaks tasuda elatist.
  22. Kostja kolme lapse ülalpidamiseks kuluks miinimumelatise puhul 876 eurot kuus, arvestades, et kõik ülalpeetavad peavad saama ülalpidamist võrdselt. Minimaalselt kulub kostjal igakuiselt 146,43 eurot eluasemega seonduvalt. Vesi, kanalisatsioon ja prügi 30 eurot, sidekulud 58 eurot, elekter 59 eurot. Lisanduvad kütusekulud 35 eurot. Kostjal ei jää endale raha toidule, riietele, jalanõudele, ravimitele, mis on elamiseks hädavajalikud kulud. Arvestada tuleb, et lapsed saavad riiklikku lasetoetust, kumbki hageja 60 eurot.
  23. Tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamatu. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud.
  24. 11.11.2020.a. seisukohades viitas kostja asjaolule, et tema perre sünnib veebruaris 2021.a. veel üks laps, mistõttu ei ole talle siis enam jõukohane maksta elatist kummagi hageja ülalpidamiseks 190 eurot kuus. Mõistlik oleks määrata 150 eurot kuus elatiseks hageja kohta, 3 sest muidu peab kostja pöörduma uuesti kohtusse elatise vähendamise hagiga. Muus osas kordab kostja 26.10.2020.a. hagi vastuse seisukohti. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Kohtuotsuse põhjendused
  25. Hagejate nõue on kvalifitseeritav Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-de 96, 97 punktist 1 ja 101 lõikest 1 tuleneva nõudena, s.o ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tagasiulatuva elatise nõue on kvalifitseeritav PKS § 108 järgi.
  26. Hageja T T on sündinud xxx.a. ja hageja A T on sündinud yyy.a. Hagejate ema on L T ja hagejate isa on E T. Hagejad on alaealised lapsed, kes on õigustatud esitama kohtule hagi elatise nõudes kostja vastu.
  27. Vaidlust ei ole, et hagejad elavad koos emaga ning on ema vahetul ülalpidamisel. Pooled vaidlevad hagejate vajaduste üle. Kohus märgib, et lahendab vaidlust hagiavalduse redaktsiooni alusel, mis on kohtule esitatud 08.10.2020.a. Hageja T Te (hageja 1) vajadused on hagi kohaselt 762 eurot kuus. Sellest eluasemekulud on 160 eurot kuus, toidukulud 166 eurot. Kulud transpordile on 50 eurot, hügieenitarvetele 30 €, koolikohustuse täitmisele 50 €, riietele ja jalanõudele 125 eurot ja muud vältimatud kulud sh, laagrid, teatrid, kinod, kooliekskursioonid 100 eurot kuus. Samasugused kulud ja samas suurusjärgus on A Tel (hageja 2) /tl 30/. Kostja on seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud esitatud kulude suurust. Kohus nõustub selles osas kostjaga. Hagejad on jätnud täitmata oma tõendamiskoormuse vastavalt TsMS § 5 lg-le
  29. Hageja 1 on käesoleval ajal x aastane ja hageja 2 y aastane. Hoolimata laste vanusevahest on hagi kohaselt lastel identsed vajadused. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et laste vajadustes puuduvad erisused. Kostja viitab, et kulud on tõendamata, aga samas kostja ei vaidlusta hagejate kulude suurust, mis hagis on esitatud.
  30. Kostja tugineb menetluses PKS § 102 lg-le
  31. Rahvastikuregistri päringu kohaselt on kostjal kolm alaealist last /tl 9-10/. Kostja sissetulekud on alates 01.01.2020.a. igakuiselt summas 1 054,56 eurot /tl 47, 70-72, 158, 165/.
  32. Kui kostja annaks ülalpidamist kõigile kolmele ülalpeetavale elatise alammääras, siis teeks see igakuiselt 876 eurot kuus. Sellisel juhul jääks kostjale enda ülalpidamiseks 178,56 eurot kuus, mis on ebapiisav. Kostja ülalpidamiseks ei panusta keegi ½ nii nagu alaealise puhul teine vanem. Seega tuleb vaidluse lahendamisel arvestada nii PKS § 102 lg 2 teist, kolmandat ja neljandat lauset. Kostja peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid ühetaoliselt nii enda kui laste ülalpidamiseks. Kostjal on võimalik anda oma sissetulekust igale lapsele ülalpidamist igakuiselt summas 210,91 eurot ja kostjale endale jääb 421,83 eurot (1054,56/5). Sellisel juhul on kõik isikud saanud ülalpidamist võrdselt.
  33. Kostja on tõendanud, et ta tasub igakuiselt alates detsembrist 2019.a. kummagi hageja ülalpidamiseks 190 eurot kuus /tl 46,65/. Lisaks nimetatud kuludele on kostja kandnud veel 4 kulutusi hagejate huvialaringidele ja transpordile /tl 65-69/. Kostja tasub igakuiselt ka hageja 1 sidekulude eest keskmiselt 10 eurot kuus /tl 89-103/. Vaidlust ei ole, et keskmiselt on hagejad kostja juures kahel nädalavahetusel kuus. Hagejad on seisukohal, et ajal mil nad on kostja juures ei kuulu kostja poolt hagejate ülalpidamiseks tehtavad kulud arvesse elatisena. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Hagejad arvestavad igapäevaselt kodus elamise kuludena toidu ja hügieenitarvete kulusid. Ei ole mingit mõistlikku põhjust, miks nimetatud kulusid ei peaks arvestama kostja poolt antava ülalpidamisena, mida kostja teeb siis, kui hagejad viibivad tema juures. Seega tuleb arvestada kummagi hageja ülalpidamiseks veel kostja poolt vahetult antav ülalpidamine 25 eurot kuus. Hagejad ei ole vaidlustanud, et kostja annab vahetut ülalpidamist 55-60 eurot kuus /tl 87/. Eeltoodust nähtub, et kostja annab kummagi hageja ülalpidamiseks rahaliselt igakuiselt 190 eurot, vahetu ülalpidamisena 25 eurot ning lisaks veel muud kulud huviringidele, mille suurus on varieeruv. Seega täidab kostja hagejate ülalpidamist vähemalt 210 eurot eest kuus, mida ta ka vastavalt PKS § 102 lg 2 on kohustatud tegema. Kostja ei ole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust.
  34. Vaatamata asjaolule, et kostja ei ole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust, tuleb siiski elatis kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtuvaidlusi on olnud nii hagejate seadusliku esindaja kui ka kostja vahel, mis puudutab laste elatist (tsiviilasi nr 2-1919624). Käesolev vaidlus on elatise väljamõistmise vaidlus ja elatise vähendamise vaidlus on juba terendamas, arvestades kostja väiteid, et pärast lapse sündi 2021 aastal tuleb tal pöörduda kohtusse elatise vähendamise nõudes /tl 88/. Seega on näha, et hagejate seaduslik esindaja ja kostja ei saa kokkuleppele.
  35. Kuna kostja annab osa elatist vahetu ülalpidamisena ja osas maksab kostja hagejate kulutusi, siis on põhjendatud elatise väljamõistmine 190 eurot kuus kummagi hageja kasuks alates hagi esitamisest so alates 01.07.2020.a. kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
  36. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kostja abikaasa on lapseootel. Seega ei ole kohtul alust kaaluda, kas on põhjendatud muuta elatise summat pärast lapse sündi veebruaris 2021.a. Kui kostja jaoks pärast lapse sündi asjaolud muutuvad, siis on kostjal õigus kohtusse pöörduda.
  37. Hagejad vähendasid 11.11.2020.a. tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõuet ja paluvad tagasiulatuv elatis välja mõista alates 01.11.2019.a. kummagi hageja kasuks 812 eurot. Kohus leiab, et ka perioodil, mil kostjalt nõutakse tagasiulatuvat elatist, täitis kostja ülalpidamiskohustust. Perioodil 01.11.2019 kuni 30.06.2020.a. on kostja tasunud rahaliselt elatist 2 960 eurot, mis teeb 185 eurot kuus hageja kohta/tl 65/. Kostja on sel perioodil andnud hagejatele elatist vahetu ülalpidamisena. Seega on kostja täitnud ülalpidamiskohustust seadusest tulenevalt, arvestades PKS § 102 lg 2 sätteid. Hagejad ei ole 11.11.2020.a. menetlusdokumendis märkinud, kas osas, milles nad ei nõua enam tagasiulatuvat elatist võtavad nad hagi tagasi või loobuvad hagist. Seetõttu jätab kohus rahuldamata täies ulatuses tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude, kuna kostja on ülalpidamiskohustust täitnud. Ka perioodil 01.07.2019 kuni 31.10.2019..a täitis kostja ülalpidamiskohustust PKS § 102 lg 2 sätete kohaselt. Kostja ülalpidamisel on olnud kogu perioodi vältel kolm alaealist last. 5
  38. Kohus ei arvesta hagejate poolt 24.11.2020.a. esitatud seisukohtadega, kuna need on esitatud 28.10.2020.a. kohtumääruses märgitud tähtaega ületades /tl 81-82/.
  39. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja hageja T T kasuks elatise 190 eurot kuus alates 01.07.2020.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni ja hageja A. Tammus kasuks mõistab kohus välja elatise 190 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Muus osas jätab kohus hagi rahuldamata. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud ka kohtumenetluse ajal hagejatele elatist. Tasutud summasid saavad pooled arvestada kohustuse täitmisena /tl 65/.
  40. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on taotlenud elatist seaduses sätestatud miinimummääras, mis hagi esitamise ajal oli 292 eurot kuus. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 5 256 eurot.
  41. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus kulud poolte endi kanda, kuna hagi on rahuldatud osaliselt. Kostja kanda jäävad menetluskulud summas 437,40 eurot. Hagejatel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.