Obsah (4)

§ 457§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2020.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-5004 Tsiv

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 432 II lausest kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 457

lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et hagejal on kohustus täita jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromissi.

1. Pooled vaidlevad, kas sundtäidetav nõue on rahuldatud. Hageja väitel leppisid nad kostjaga 2019.a. juunis kokku, et hageja edaspidi ei tasu elatist igakuiste maksetena, nagu oli kokkulepitud kohtuliku kompromissiga, vaid hageja toetab kostjat vastavalt vajadusele. Kohus kuulas kostja üle vande all (ütlused dtl 72-75). Kostja ütluste kohaselt hagejaga küll ühel korral 2019.a. toimus jutuajamine, kus hageja pakkus välja, et ta enam igakuiselt elatist ei maksaks, kuid kostja milleski toona hagejaga kokku ei leppinud, kuna kostja teada olid kokkulepped ainult tema ema ja isa vahel. Kostja ei ole keeldunud elatisest, ei ole andnud nõusolekut, et edaspidi hageja annab raha ainult vastavalt vajadusele. Kohus leiab, et kostja vande all antud ütlused on vastuolus hageja väitega kokkuleppe olemasolu kohta. Kohtu hinnangul ei tõenda väidetud kokkuleppe olemasolu ka 17.07.2019 maksekorraldus (dtl 27), millest nähtuvalt Vikkov Group OÜ on tasunud kostjale 647,44 eurot. Makse selgitus on „zarplata“ ning ka hageja enda väljatoodu kohaselt on tegemist kostja töötasuga Soomes tehtud töö eest. Nimetatu ei seondu võimaliku kokkuleppega ülalpidamiskohustuse sisu osas. Ka asjaolu, et hageja ostis kostjale auto, mille tõendamiseks on hageja esitanud müügilepingu (dtl 28-29) ja omanikuvahetuse tõendi (dtl 30), ei võimalda tuvastada, et pooled oleksid sõlminud 2019.a. juunis hageja poolt väidetud sisuga kokkuleppe. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja väide kokkuleppe kohta on tõendamata.
2. Täitedokumendi p 4 kohaselt tuleb hagejal elatis tasuda alates kostja täisealiseks saamisest kostja arvele. VÕS (võlaõigusseadus) § 89 lg 1 kohaselt võlgnik võib kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks. Hageja väitel on ta tasunud kostjale sularahas 950 eurot. Kohus tegi hagejale 25.08.2020 määruses ettepaneku nimetatud väite kohta tõendite esitamiseks. Hageja tõendeid ei esitanud. Seetõttu ei ole tõendatud hageja väide ülalpidamise andmise kohta sularahas. Kohus tuvastab omanikuvahetuse kinnituse ja müügilepingu alusel, et hageja on 01.04.2019 omandanud sõiduauto xxxx ning andnud selle omandi üle kostjale. Nimetatud tõendid ei sisalda aga teavet omandi üleandmise põhjuse kohta. Kostja vande all antud ütluste kohaselt ei ole pooled sõlminud omavahel kokkuleppeid seoses elatisega pärast kompromissimääruse kinnitamist. Seetõttu on tõendamata, et kostja võttis sõiduki omandi vastu ülalpidamiskohustuse täitmisena.
3. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et sundtäidetav nõue ei ole rahuldatud, mistõttu puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 9.

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 3

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 10. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal menetluskulu 500 eurot, so kulu lepingulisele esindajale, millele lisandub täiendav kulu seoses istungil esindamisega.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kostja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga: 11.
2. hagiga tutvumine ja hagile vastuse koostamine koos seonduvate toimingutega 3 h; 11.
3. tutvumine hageja 29.05 seisukohaga koos seonduvate toimingutega 0,5 h; 11.
4. tutvumine hageja 19.06 taotlusega koos seonduvate toimingutega 0,5 h; 11.
5. 06.07 vastuse koostamine 0,5 h; 11.
6. ettevalmistus istungiks 0,5 h. Ajakulu kokku 5 h.
7. Kohus leiab, et märgitud toimingud olid asjas vajalikud, väljatoodud ajakulu ühelegi toimingule ei saa pidada selgelt ülemääraseks. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 36 minutit ehk 0,6 tundi. Põhjendatud ajakulu kokku on seega 5,6 tundi. Kostja on välja toonud, et õigusteenust osutati hinnaga 100 eurot tund (ilma käibemaksuta). Nimetatud hind ei ületa kohtu hinnangul oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus on 560 eurot (5,6 x 100). Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja 560 eurot. 13.

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4