← Eesti

1-20-4104/17

Kriminaalasi nr 1-20-4104 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4104 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretä

§ 209

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1, 3 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Tartu Maakohtu 10.01.2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9922 Janar Kondelile mõistetud karistusega 1 aasta ja 5 kuud vangistust ja mõisteti Janar Kondelile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 teise lause alusel arvestati mõistetud liitkaristuse algust alates 13.11.

  1. a. Kohtuotsus jõustus 17.07.
  2. a.
  3. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.11.
  4. a ja lõppeb 13.09.
  5. a.
  6. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Janar Kondeli suhtes tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks karistuse kandmiselt. Vangla ei toeta vabastamist.
  7. Prokurör kohtule edastatud kirjalikus seisukohas ei toeta Janar Kondeli vabastamist.
  8. Süüdimõistetu Janar Kondel selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
  9. Kaitsja taotles kohtult Janar Kondeli tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Janar Kondel temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused Janar Kondeli tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 8. Sellele vaatamata ei ole kohtu hinnangul täidetud

§-s 76 lg 4 sätestatud kõik materiaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata.

  1. Materjalidest nähtuvalt on Janar Kondel korduvalt kriminaalkorras karistatud. Hetkel kannab ta oma teist vanglakaristust valeandmete esitamise, juhtimisõiguseta sõiduki süstemaatilise juhtimise ja korduvate kelmuste toimepanemiste eest. Kuritegude toimepanemise asjaoludest nähtuvalt on ta kuriteod toime pannud eelkõige varalise kasu saamise eesmärgil. Seega tuleb hinnata, kas Janar Kondel võib vabanedes hakata taas kuritegusid toime panema, et end ära elatada. Pelgalt viimase kuriteo toimepanemise asjaolude pinnalt tuleb seda võimalust pigem jaatada. Kelmus oli hästi planeeritud ja läbi mõeldud ja seega ette kavatsetud. Teo pani Janar Kondel toime kuue ja poole kuu pikkuse aja jooksul, mis omakorda näitab tema soovi ja pühendumist kannatanut niivõrd pika aja jooksul oma valedega petta eesmärgiga võimalikult palju kannatanu arvelt rikastuda. Pettuseks kasutas ta internetti ja suhtlusportaali ning lõi sinna valeidentiteete. Selline distantsilt kelmitamine 2 on kindlasti lihtsamini toime pandav, kui reaalse ohvriga kohtumine ja silmast silma valetamine. Kõik eeltoodu omakorda näitab, kui hõlpsasti on võimalik kuritegu toime panna ja seda lihtsust ning inimeste nõrku kohti oskas Janar Kondel ka ära kasutada.
  2. Seda, et Janar Kondel suure tõenäosusega jätkab kuritegude toime panemist kinnitab ka Janar Kondeli varasem elukäik ja seda ennekõike asjaolu, et Janar Kondel on juba varasemalt vabastatud karistuse kandmisest avaliku korra rikkumise eest Tartu Maakohtu 19.01.2017.a. otsusega nr 116-10464, kuid kuna ta ei olnud võimeline täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi, siis pöörati mõistetud karistus täitmisele. Vanglas viibides tuli ilmsiks, et Janar Kondel on
  3. aastal toime pannud kelmuse, mille eest mõisteti talle kohtuotsuste kogumis liitkaristus. Nimetatud kuritegude toimepanemiste eest viibis Janar Kondel vanglas perioodil 20.04.
  4. a kuni 20.10.
  5. a, kuid juba
  6. aasta algusest, s.o üksnes mõne kuu möödudes vabanemisest, jätkas Janar Kondel uue samalaadse kuriteo toimepanemisega, mille eest ta alates 13.11.
  7. a. praegust vanglakaristust ka kannab. Seega, arvestades kuritegude toimepanemise korduvust aga ka seda, et tema käitumist ei ole muutnud ka vahepealsed karistused, ei ole kohus veendunud, et just praeguse karistuse ajal on ta mõistnud oma tegude tagajärgi ning oleks valmis oma varasemat käitumismustrit muutma. Usku ei ole ka sellesse, et seekord suudaks Janar Kondel täita kriminaalhooluse nõudeid ja kohustusi.
  8. Kohtu veenudumust ei muuda ka Janar Kondeli korrektne käitumine vanglas ega ka asjaolu, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja sotsiaalsete oskuste arendamise treeningu ning osalenud majandustöödel. Need positiivsed asjaolud näitavad Janar Kondelit küll heast küljest, kuid tema varasema elukäigu negatiivne hinnang ja sellest tulenev ohuprognoos kaalub hetkel need positiivsed asjaolud üles. Ehk et üks aasta korralikku käitumist vanglas ei ole niivõrd kaalukas, kui mitmed aastad kuritegelikku elu vabaduses.
  9. Ka vabanemisjärgsed tingimused ei toeta Janar Kondeli vabastamist. Vabanemise korral soovib Janar Kondel elama asuda oma elukaaslase juurde üürikorterisse, mis asub aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Nimetatud korter kuulub xxxxxxxxle. Kuivõrd kohtule pole omaniku nõusolekut edastatud, siis asub kohus seisukohale, et Janar Kondelil puudub vabanemise korral kindel elukoht. Lisaks puudub Janar Kondelil ka töökoht. Samas on tal 21.09.
  10. a seisuga K-raha andmetel tasumata nõudeid on kokku summas 7876.19 eurot ja vabanemisfondis üksnes 164 eurot. Sellest tulenevalt on selge, et Janar Kondeli majanduslik olukord oleks vabanemise korral äärmiselt raskendatud ja ka seetõttu ei ole uute kuritegude riskid maandatud.
  11. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Janar Kondeli tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.
  12. Janar Kondeli tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 118,74 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud ja kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 118,74 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 118,74 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Janar Kondelilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 3 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.