← Eesti

2-15-17616/100

Obsah (8)§ 657§ 651§ 659§ 466§ 654§ 175§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Mati Maksing, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuli 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-17616 Tsiviilasi XX hagi YY

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 3546 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab kostja menetluskulude suuruseks 3546 eurot. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kolleegium kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus

§ 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Hageja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2196 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lg 3).

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654

lg 2² koosmõjus

§-ga 659). 9. Kohus peab

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud lepingulise esindaja kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus 4

(6)on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu
  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-134-16, p 56).
  3. Hageja leiab, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire ja on ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel rikkunud

§ 175lg-t 1.

Hageja arvates hindas maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingutele nr 1–7, 11, 15 ja 16–18 valesti. Kolleegium nõustub määruskaebuse väidetega osaliselt osas, mis puudutab apellatsiooniastmes kostja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramist. 10.

  1. Maakohus on määruse põhjendustes välja toonud ja eraldi hinnanud toimingute ajakulu, mis maakohtu hinnangul ei olnud vajalikud ega põhjendatud. Toiminguid ja nendele kulunud aega, mis maakohtu hinnangul olid vajalikud ja põhjendatud, maakohus eraldi määruse põhjendustes välja ei toonud. Tegemist ei ole olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, sest sisuliselt on maakohus hinnanud talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. 10.
  2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

§ 175

lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja lepingulise esindaja

  1. juuni
  2. a hagiavalduse vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning sellega seonduvateks toiminguteks kulunud aega (toimingud nr 1–5). Vaidlustatud määruse põhjendused on selles osas jälgitavad, arusaadavad ja veenvad. Seejuures vähendas maakohus kostja lepingulise esindaja kulusid, mis maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud ega vajalikud. Toimingute nr 1–5 kohtule nähtavaks väljundiks on kostja poolt esitatud
  3. juuni
  4. a vastus hagile. Maakohus leidis põhjendatult, et vastuse koostamiseks pidi kostja lepinguline esindaja tutvuma hagi ja selle lisadega, kliendiga nõu pidama ja esitama vastuse kohtule. Maakohus arvestas asja keerukust ja mahtu ning leidis põhjendatult, et kõigi nende toimingute tegemiseks võis esindajal kuluda 9,5 tundi. Õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes hageja arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Samuti märgib kolleegium, et hagi vastuse kooskõlastamine volitajaga on käsitatav õigusteenusena, sest esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  5. juuni
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). 10.
  7. Maakohus ei ole ajakulu arvutamisel viga teinud. Toimingute nr 1–5 ajakulu kokku on 11,25 tundi ja maakohus pidas sellest põhjendatuks 9,5 tundi. Teisi toiminguid ja nendele kulunud ajakulu, v.a kohtuistungite ajad, pidas maakohus vajalikuks ja põhjendatuks. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, kuid täiendab maakohtu määruse põhjendusi. Kolleegium märgib, et kuna

ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esindaja tõttu kandma (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 15). Selliseks kuluks on mh istungiks ettevalmistamise (toimingud nr 8 ja 11) ja paikvaatlusel osalemise (toiming nr 10) kulu. Samuti on põhjendatud toimingute kulu, mis on tehtud pärast hagiavalduse vastuse esitamist, s.o
  3. mail 2017 täiendavate tõendite esitamine (toiming nr 6) ja hageja
  4. juunil 2017 esitatud tõenditega tutvumine (toiming nr 7). Eeltoodud toimingute menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Samuti saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks kostja esindaja toiminguid ning nende ajakulu, mis on seotud istungi protokolliga tutvumiseks ning maakohtu otsusega tutvumiseks ja volitajale selgitamiseks (toimingud nr 11–13).
  5. Kolleegiumi hinnangul eksis maakohus kostja lepingulise esindaja ringkonnakohtus kantud kulude

§ 175lg 1 alusel kindlaksmääramisel.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja esindaja ringkonnakohtus tehtud toimingute ajakulu kokku 15,45 tundi (toimingud nr 14–21), millest maakohus luges põhjendatuks 13,8 tundi. 5

(6)11.
  1. Toimingute nr 14–19 nähtavaks väljundiks on
  2. mai
  3. a apellatsioonkaebuse vastus. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, siis on apellatsioonkaebuse vastuse koostamise, kohtule esitamise ja sellega seonduvate toimingute ajakulu põhjendatud ja vajalik 8,95 tunni asemel 7,5 tunni ulatuses (toimingud nr 17–19). Maakohus on hinnanud ka
  4. juuni
  5. a istungi ajakulu ja põhjendatult leidnud, et see on põhjendatud ja vajalik ühe tunni asemel 0,8 tunni ulatuses (toiming nr 21). Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et apellatsioonkaebuse vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks saab lugeda kolme tundi. Kolme tunniga ei ole ilmselgelt võimalik teha vajalikke menetlustoiminguid, s.o tutvuda apellatsioonkaebusega, välja selgitada kostja positsioon ja koostada apellatsioonkaebusele vastus. 11.
  6. Maakohtu määruse põhjendustest saab järeldada, et muus osas oli kostja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud (toimingud nr 14–16). Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul on hüvitatavaks kuluks ringkonnakohtu istungi ettevalmistuse kulu ühe tunni ulatuses (toiming nr 20). Ka hageja on määruskaebuses nõustunud, et selline toiming sellise ajakuluga on põhjendatud ja vajalik. Kolleegiumi hinnangul ei ole ülejäänud osas menetluskulude nimekirjas toodud toimingute ajakulu vajalik ega põhjendatud. Apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ajakulu 7,5 tundi on piisav, et see sisaldaks endas ka teisi vajalikke esindaja toiminguid, sh kliendiga suhtlemine, tutvumine apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega (toimingud nr 14–16). Maakohus tõi välja, et kostjat esindas apellatsioonimenetluses sama lepinguline esindaja, kes oli juba tsiviilasja materjalidega põhjalikult tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud. Seda tulnuks maakohtul arvestada ka toimingute nr 14–16 hindamisel ning nende osas ajakulu vähendada. Seega tuleb toimingutele nr 14–21 kulunud aega vähendada 6,15 tunni võrra (= 15,45–9,3).
  7. Eeltoodut arvestades on kostja esindaja põhjendatud ja vajalike toimingute ajakulu kokku 29,55 tundi. Kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on 3546 eurot. 13.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 14. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 15. Vastavalt tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 18 asendavad suvisel puhkuste perioodil tööl viibivad kohtunikud koosseisu liikmeid vastavalt töökoormusele juhuvaliku alusel. Kolleegiumi liikmeid Vallo Karileri ja Margo Klaari asendavad kohtunikud Mati Maksing ja Peeter Pällin. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Mati Maksing, Peeter Pällin 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.