KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja numbe

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. Harju Maakohus lahendas 09.11.2020 tagaseljaotsusega Holm Bank AS-i (hageja) hagi Relevare OÜ, A K ja Glassway OÜ (kostjad) vastu raha tasumise solidaarkohustuse täitmise nõudes.
2. Hageja ja kostja Relevare OÜ ning kostja A K esitasid 07.12.2020 Harju Maakohtule kompromissilepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi, poolte taotlusi ja kinnitusi: „
3. Kompromissi objekt: 1.1 Holm Bank AS on 29.09.2020.a. esitanud hagiavalduse solidaarselt Relevare OÜ, A K ja Glassway OÜ vastu tsiviilasjas nr 2-20-14178 laenulepingust tuleneva põhivõla 30 118 euro 55 sendi, intressi 1379 euro 40 sendi, viivise 1174 euro 95 sendi ja lepingulise menetluskulu 20 euro nõudes ning jooksva viivise nõudes. 1.2 Kostjad on tasunud Holm Bank AS-ile peale hagiavalduse esitamist võlgnevuse katteks kokku 18 000 eurot. 1.3 Holm Bank AS loobub hagist garantii andja Glassway OÜ suhtes ja palub kohtult Glassway OÜ menetlusest eemaldada. 1.4 Holm Bank AS loobub jooksva viivise nõudest. 1.5 Pooled lepivad kokku, et Relevare OÜ solidaarselt A K'ga tasuvad 36 kuu jooksul alles jäänud võlgnevuse kogusummas 14692 eurot ja 90 senti, seal hulgas ½ riigilõivu summast 500 eurot punktis 2.
4. toodud graafiku alusel.
5. Relevare OÜ solidaarselt A K'ga kohustuvad: 3

§-st 432 ja paluvad menetluse tsiviilasjas nr 2-20-14178 lõpetada. 4. Tulenevalt

§-st 150 lg 2 p 1, palub hageja tagastada Holm Bank AS-ile ½ tasutud riigilõivudest, tsiviilasjas nr 2-20-14178 summas 500 eurot alates kohtumääruse jõustumisest. Riigilõiv palun tagastada Holm Bank AS kontole xxx (LHV) ja märkida viitenumbriks xxx. Viitenumber on kohustuslik!“. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. 4

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431

lg 2 teise lause kohaselt, kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.

§ 4511

lg 1 kohaselt kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Harju Maakohus lahendas 09.11.2020 tagaseljaotsusega hageja hagi kostjate vastu raha tasumise solidaarkohustuse täitmise nõudes. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt hageja ja kostjad said esindaja kaudu 09.11.2020 tagaseljaotsuse kätte 09.11.2020. Pooltel oli 09.11.2020 tagaseljaotsusele edasikaebetähtaeg kuni 09.12.2020. Hageja ja kostja Relevare OÜ ning kostja A K esitasid 07.12.2020 kohtule kompromissilepingu otsusele edasikaebetähtaja jooksul. Kompromissi saab sõlmida edasikaebetähtaja jooksul. Kui enne kompromissi esitamist on asjas juba mõni lahend tehtud, siis kompromissi kinnitamise määrusega see tühistatakse (

§ 431lg 2).

Edasikaebetähtaja jooksul, aga enne kaebuse esitamist, lahendab kompromissi kinnitamise avalduse lahendi teinud kohus, kes võib taotluse rahuldamise korral oma lahendi ise tühistada. Asjas varem tehtud otsused tuleb

§ 431lg 2 kohaselt tühistada ning need kaotavad õigusjõu.

Lahendite tühistamine on oluline selleks, et formaalselt ei jääks jõusse kaks üksteist välistavat kohtulahendit. Kui varasema lahendi alusel on alustatud täitemenetlust, saab selle TMS § 48 lg 1 p 4 järgi lõpetada nii, et täiturile esitatakse määrus, millega varasem lahend tühistati. Menetlusökonoomika seisukohalt ei ole mõistlik lahendus, kus menetlusosaline peab kompromissi sõlmimisel vaidlustama alama astme kohtu varasema lõpplahendi üksnes põhjusel, et kõrgema astme kohus saaks otsustada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise üle. Seetõttu nähtigi

01.01.2009 jõustunud muudatustega § 431 lg 2 teises lauses ette erand, et edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel saab asjas tehtud lahendi või lahendid tühistada ka sama astme kohus (vt ka Kõve, V., jt.,

II kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2017, lk 966, 973, 982). Kohtu hinnangul, tulenevalt

§ 430

lg-st 1,

§ 431

lg-st 2 ja

§ 4511

lg-st 1, 09.11.2020 tagaseljaotsuse edasikaebetähtaja jooksul esitatud menetlusosaliste kompromiss peatas otsuse jõustumise ja otsus ei ole jõustunud. See on kooskõlas menetlusökonoomika põhimõttega (

§ 2

), sest menetlusosaline ei pea kompromissi sõlmimisel vaidlustama alama astme kohtu varasema lõpplahendi üksnes põhjusel, et kõrgema astme kohus saaks otsustada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise üle (vt ka Kõve, V., jt.,

II kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2017, lk 966, 973, 982). Samuti on see kooskõlas põhimõttega, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga (

§ 4lg 4).

Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja tühistab asjas tehtud 09.11.2020 tagaseljaotsuse ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 4.

§ 428

lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega 5

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse kostja Glassway OÜ osas. Kohus tegi 22.02.2019 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hageja hagiavalduse kostjate vastu. Tehtud tagaseljaotsus ei ole jõustunud ja kohus tühistas tagaseljaotsuse kompromissi sõlmimise tõttu. Hagist loobumine on esitatud 07.12.2020 kirjalikult kompromisslepingus, mis võeti toimikusse.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja Glassway OÜ on teadlik hagist loobumise avalduse esitamisest, sest see on esitatud kompromissilepingus, mille on ka allkirjastanud kostja Glassway OÜ seaduslik esindaja juhatuse liige A K. Ühtlasi on kohus teatanud 07.12.2020 kostja Glassway OÜ-le hagist loobumise avalduse esitamisest ja andnud tähtaja avaldusele vastamiseks. Kostja Glassway OÜ ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul hagist loobumise avaldusele vastanud.

§ 429

lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

§ 431

lg 2 teise lause kohaselt kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse kostja Glassway OÜ osas. 5.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kompromisslepingus on taotletud hagilt poole tasutud riigilõivu tagastamist menetlusosalise kontodele. Kohus määrab poole riigilõivu tagastamise vastavalt taotlusele. 6.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. Ühtlasi kostja Glassway OÜ kannab hageja menetluskulud hagist loobumise tõttu, kuna kompromissilepingust nähtuvalt hageja loobub hagist põhjusel kostja Glassway OÜ osas, et kostjad on pärast hagi esitamist hageja nõude osaliselt rahuldanud ja tasumata osas sõlmiti kompromiss koos maksegraafikuga (

§ 168lg 5).

Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, sest kostjad tasusid ja tasuvad peale hagi esitamist kõik hageja nõuded. Sealhulgas hageja menetluskulu riigilõivu 1000 eurot. Kuivõrd hagejat esindas kohtumenetluses hageja töötaja ja hageja on 29.09.2020 avaldanud kohtule menetluskuluna riigilõivu 1000 eurot, millest poole 500 eurot saab hageja kompromissi sõlmimisega tagasi ja teise poole 500 eurot tasuvad kompromissilepingu järgi kostjad hagejale tagasi, jätab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6