lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Lühimenetluses Nelli Romanyuk Prokurör Süüdistatav Kaitsja Andrei Gluškov Ik: 38101010459; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta, xxxx; elukoht: xxxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld 23.08.2020 kuni 23.08.2021. Kahtlustatavana kinni peetud 22.08.2020 kuni 23.08.2020. Varasem karistatus: 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: - Harju Maakohtu 09.03.2020 otsusega nr 1-20-983 karistati
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, seega kandmisele kuulus 5 kuud ja 10 päeva vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 11.12.
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Andrei Gluškovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o Andrei Gluškovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.08.2020 kuni 23.08.2020, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta Andrei Gluškovile mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Andrei Gluškovi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Andrei Gluškovi temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Andrei Gluškovi täitma
lg 1 p-des 1 kuni 6 ja
lg 2 p 2 ja 8 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi Tallinna vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel 6 63 70 76). 5.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Andrei Gluškovi järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
7.
lg 2 p 8 alusel kohustada Andrei Gluškovi osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. 8.
p 1 alusel arvestada Andrei Gluškovile määratud 1-aasta ja 6-kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 04.12.
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, uuesti, s.o süstemaatiliselt, 22.08.2020 kella 21.21 paiku Tallinnas aadressil Ahtri 6b asuvas Olerex AS-ile kuuluvas Ahtri Olerex teenindusjaama kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kuuspaki Alecoq Aleksander õlut väärtusega 12,60 eurot, millega lahkus tanklast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna oli kinnipeetud tankla töötaja poolt xxxx aadressil xxxx. Varguse objektiks olnud kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Seega pani Andrei Gluškov oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud.
Nagu AS Olerex süüteoteatest (tl 5) nähtub, toimus 22.08.2020 kella 21:21 paiku AS Olerex Ahtri tanklas aadressil Ahtri 6b Tallinn kauba vargus, kui meesterahvas võttis Alexander 6 paki õlu maksumusega 12,60 eurot. Tankla töötaja järgnes süüdistatavale ning pidas ta kinni 12 minutit hiljem xxxx hoone juures koos varastatud kaubaga. Seega on sedastatav, et tanklast kaasa võetud kaup oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub süüdistatava käitumisest ja tema kinnipidamise kohast, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati klienditeenindajate poolt ja peale müügisaalist väljumist ja kaasa võetud kauba eest tasumata jätmist otsustas klienditeenindaja M S meesterahvale järgi minna ning leidis viimase xxxx juurest koos äravõetud kaubaga, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui klienditeenindaja ei oleks süüdistatavat koos varastatuga kinni pidanud, siis ei oleks ta Alecoq Alexander kuuspaki õlut poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud
Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab
Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Andrei Gluškov on toime pannud 1 varguse katse episoodi. Lisaks nähtub, et süüdistatavat on karistatud Harju Maakohtu 09.03.2020 otsusega nr 1-20-983
lg 2 p-de 7, 9 ja § 25 lg 2 toimepandud süüteo eest ning selle otsusega karistati süüdistatavat nelja varguse eest, mis olid toime pandud 27.11.2019 (kaks vargust), 09.12.2019 ja 11.12.2019. Seega on süüdistatav ajavahemikul 27.11.2019 kuni 22.08.2020 toime pannud vähemalt viis varguse katset. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd varasemad karistatused samalaadsete süütegude toimepanemisel täidavad süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud
Kuivõrd süüdistatav peeti varguse toimepanemiselt kinni ja varastatu tagastati 4 omanikule, siis jäid vargus süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena
Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et Andrei Gluškov pani toime
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 ja § 25 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt Andrei Gluškov ei tööta ja tegemist on töövõimetuspensionäriga ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav omaks mõnd legaalset töist sissetulekuallikat. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude tõttu. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele ja mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks täidetav. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatavat on mitmeid kordi karistatud varavastaste süütegude eest ja süüdistatav on pärast karistuse ära kandmist jätkanud sarnast õigusvastast käitumist. Eeltoodud põhjustel on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Andrei Gluškovi süü suurust
lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et Andrei Gluškov pani kuriteo teo toime ettekavatsetult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegu toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult. Vaadeldes kuriteo asjaolusid, inkrimineeritakse süüdistatavale ühe katse staadiumisse jäänud varguse toimepanemist, millega varalist kahju ei tekitatud, kuivõrd süüdistatav peeti koos varastatuga kinni ja varastatu tagastati omanikule. Seejuures ei olnud varastada püütud asja väärtuse kuigi suur, jäädes väheväärtusliku asja väärtuse piiridesse
Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Andrei Gluškovi süü ei ole seetõttu kuigi suur. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatava käitumises ei ole kohtueelses menetluses karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud ning seda ei tuvastanud kohus ka kohtumenetluses. Ka raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn 5 märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval neli kehtivat kriminaalkaristust, millest kõik on mõistetud varavastaste süütegude toimepanemise eest, eelkõige süstemaatiliselt toime pandud varguste või nende katsete eest (
lg 2 p 9 - § 25 lg 2,
Kahel korral on isikut karistatud reaalse vangistusega. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, keda on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning ta on isikuks, kelle eripreventiivne mõjutamine asumaks seadusekuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Viimati karistati Andrei Gluškovi Harju Maakohtu 09.03.2020 kohtuotsuse kohaselt
lg 2 p 7, 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati KrMS 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning kandmisele kuulus 5 kuu ja 10 päeva pikkune vanglakaristus. Selline karistus mõisteti Andrei Gluškovile nelja varguse episoodi toimepanemise eest. Pärast viimase, s.o Harju Maakohtu 09.03.2020 kohtuotsuse kandmiselt vabanemist (vabanes karistuse kandmiselt 21.05.2020) ei läinud süüdistataval kuigi kaua aega, et jätkata uuesti varavastaste kuritegude toimepanemist. Käesoleva kuriteo pani isik toime 22.08.2020 ehk kõigest kolme kuu möödumisel pärast viimase vangistuse kandmiselt vabanemist. Käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo puhul on Andrei Gluškov toime pannud küll ühe varguse katse episoodi, kuid sellegipoolest näitab süüdistatava pikk karistusregister ning varavastaste süütegude toimepanemine, et vargustest on saanud isiku elatusallikas ning mingeid järeldusi isik enda varasematest karistustest teinud ei ole. Seega võiks tulla järeldusele, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada
ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavale mõistetud vangistus kahel korral jäetud tingimisi kohaldamata ja ta allutati käitumiskontrollile, kuid sellele vaatamata pani ta viimase katseaja kestel toime uue varguse ning Harju Maakohtu 03.05.2019 otsusega pöörati eelmine karistus täitmisele ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristus. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ühe katseaja läbis ta edukalt, kuid seda, et teise katseaja kestal talle uue kuriteo toimepanemise eest liitkaristus mõisteti, ta ei mäleta. Süüdistatava selgitustest tulenevalt on süüdistatava sissetulekuks pension ja ta saab ka toetust ning on otsinud tööd. Vanglasse sattudes jääks ta ilma nii pensionist vangistuse kandmise ajal kui ka elukohast sotsiaalmajas. Sellest tulenevalt leiab kohus, et vaatamata süüdistatava süsteemsele varavastaste kuritegude toimepanemisele ei ole menetlusesemeks olevas kuriteos süüdistatava süü kuigi suur ja varguse katsega varalist kahju ei tekitatud. Kohus leiab, et arvestades süü suurust ja karistusena reaalse vangistuse ärakandmist ei oleks reaalne vangistus süüdistatava vangistuse ärakandmise järgselt tekkivate resotsialiseerumisraskustega võrreldes proportsionaalne. Seetõttu peab kohus siiski võimalikuks jätta süüdistatava suhtes mõistetava vangistuse täitmisele pööramata ja allutada süüdistatava käitumiskontrollile. Kuivõrd aga kriminaaltoimikus leiduvast eelmisest kohtuotsusest ja käesolevas kriminaalasjas koostatud süüdistusaktist nähtuvalt varastab süüdistatav valdavalt alkoholi ja on varguste toimepanemisel alkoholijoobes, leiab kohus, et süüdistatava poolt toime pandud vargus on tingitud liigsest alkoholilembusest. Seetõttu peab kohus vajalikuks määrata süüdistatavale lisakohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja läbida eluviisi muutmiseks ka kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogramm.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.