Samal päeval kuulati tunnistajana üle T. T. (ik xxxxxxxxxxx), kes töötas müügi hetkel piletikassas.
lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb
lg 1 nimetatud põhimõte ja
6.1. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb
lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus.
p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Vaidlust ei ole selles, et XX saabus Eestisse ebaseadislikult ning tal puudus luba siia saabumiseks ja siin viibimiseks. PPA hinnangul suurendab XX tulenevalt põgenemisohtu ka asjaolu, et isik pärast illegaalimenetlust ja selgitusi, et elamisloa taotlemise ajal võib isik viibida vaid Itaalias ja mitte reisida teisesse Schengeni riikidesse, soovis XX enda nimel oleva broneeringu alusel osta laevapiletit Helsingisse. Ta oleks oma teekonda jätkanud, kui teda ei oleks Eestis teist korda kinni peetud. Isik on avaldanud soovi tagasi pöörduda Itaaliasse. PPA esitas 16.09.2020 Itaalia saatkonnale järelpärimise, millele 17.09.2020 Itaalia konsul vastas, et kolmanda riigi kodanikke saab saata ainult nende päritoluriiki ning et Gambia kodanik XX ei ole enam Itaalia elanik ja tal puuduvad Itaaliaga igasugused sidemed. 6.2. PPA hinnangul ei ole põgenemisohu esinemise korral võimalik
§-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Isikul puudub Eesti Vabariigis elukoht, perekonnaliikmed ning piisavad elatusvahendid Eestis toimetulekuks. PPA-l on alus arvata, et vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetluses kõrvale hoiduma ning lahkuda 2 ebaseaduslikult talle sobivasse sihtriiki. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isik on menetluse jooksul asjaolude kohta andud ebausaldusväärseid, vastuolulisi ja eluliselt mitteusutavaid ütlusi. Samuti anti isikule võimalus lahkuda Itaaliasse, kuid ta jättis selle võimaluse kasutamata ja soovis lahkuda Soome. 6.
lg 1 sätestab, et halduskohus pikendab PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates, kui esinevad
10.
lg 1 järgi võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Lisaks peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 p-des 1, 2 ja 3 on sätestatud, et välismaalast võib kinni pidada, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). 11. Kohus leiab, et PPA taotlus on põhjendatud, kuna esineb
12. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb isiku põgenemise oht.
p 8 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Puudub vaidlus, et XX saabus Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ja ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kuna XXl puuduvad Eestis elukoht, sotsiaalsed sidemed ja piisavad elatusvahendid (mittevaieldavad asjaolud), võib ta siit lahkuda teise riiki. Isiku enda tegevus lubab järeldada temast lähtuvat põgenemisohtu lisaks
Isik lahkus Itaaliast kehtetu Itaalia elamisloa alusel. Kuna isik väitis, et ta taotles Itaalias uut elamisluba, pidi ta olema teadlik, et elamisluba on kehtivuse kaotanud. Isik ei saa eeldada, et Schengeni viisaruumis on õigus liikuda olukorras, kus viibimise õiguslik alus on kehtivuse kaotanud. Isiku tegelik kavatsus oli nähtuvalt tema käitumisest ja ütlustest kasutada Eestit transiitmaana ja minna Soome. Pärast seda, kui isik oli 08.08.2020 esmakordselt kinni peetud ja teda oli kohustatud vabatahtlikult Eestist lahkuma, lubas ta ametivõimudele pöörduda tagasi Itaaliasse. Isik esitas 10.08.2020 kell 20.30 PPA ametnikule kinnituse lennubroneeringu (Tallinn–Viin– Milano) kohta. Seejärel teavitati samal kuupäeval kell 21.05 PPA-d, et isik soovib Lootsi 13D terminalis osta piletit kell 22.30 Soome väljuvale laevale. Vastuolulised on isiku seletused ka Gambia Vabariigist lahkumise aja kohta (vt käesoleva määruse p 4). Kohus leiab, et isik on oma tegevusega, kus tema sõnad ja teod ei lange kokku, loonud olukorra, milles võib pidada piisavalt tõenäoliseks seda, et ta ei kavatse lahkumiskohustuse täitmise menetluse ajaks Eestisse jääda. Samuti puuduvad tal Eestiga isiklikud, majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed, mis võimaldaksid põgenemisohtu vähendada. Põgenemise kohta antav ohuprognoos ei nõua seda, et põgenemise oht oleks tegelikkuses ka realiseerunud. Põgenemise ohu jaatamiseks piisab selle 4 piisavast tõenäosusest. Praegusel juhul piisav tõenäosus selleks esineb ja sellele annab kinnituse eelkõige isiku enda käitumine. 13. Kohus leiab, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Seega on XX kinnipidamiskeskusesse paigutamine kohtu hinnangul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas. 14. Isik paigutati kinnipidamiskeskusesse 10.08.2020. Käesoleva määruse alusel isiku kinnipidamine ei ületa
Lisaks märgib kohus, et kuna seadus näeb maksimaalselt kinnipidamise pikkuseks ette 18 kuud (
lg 2), siis ei ole kohtul põhjust kinnipidamise aega pidada ebaproportsionaalselt pikaks. Kinnipidamise aja on tinginud objektiivsed Eesti ametivõimude tegevusest sõltumatud asjaolud. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et otselende Eestist Gambiasse ei lähe, mis tähendab, et tagasisaatmise planeerimisel on vaja transiitriikide nõusolekut ja etteteavitamist. Samuti lennuajad ümberistumistega on ajas igapäevaselt muutuvad, seoses ülemaailmse Covid-19 pandeemiaga. Isiku Itaaliasse tagasisaatmise võimaluse osas ei ole hetkel selgust, sest isik on vahepeal Itaaliast Gambias käinud, mis annab võimaluse Itaaliale keelduda tema tagasivõtmistest. See olukord vajab hetkel veel selgitamist. 15. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (
16. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus on põhjendatud ja tuleb
Kohus pikendab XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 09.02.2021 (kaasa arvatud). PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (
(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.