← Eesti

2-20-122152/26

Obsah (13)§ 637§ 62§ 442§ 444§ 5§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 4842

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-122152 Tsiviilasi Officed

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (

§ 62lg 2).

Menetluse käik Hageja Officeday Estonia OÜ esitas 08.06.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühing TATALUS (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 11.06.2020 vastuväite. 19.06.2020 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 02.07.2020 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 211,63 euro, viivise 41,08 euro ja sissenõudmiskulu 40 euro saamiseks. 17.09.2020 võttis hageja hagi 211,63 euro osas tagasi, kuivõrd kostja tasus viimase põhivõla osa 10.08.

  1. Kohus 21.09.2020 kohtumäärusega võttis vastu hageja osalise hagi tagasivõtmise põhivõlgnevuse 211,63 euro nõudes ja lõpetas selles osas menetluse osaliselt. Kohus jätkas tsiviilasja menetlust hageja viivisenõude ja sissenõudmiskulu osas. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 02.07.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingule vastavalt hageja müüs ja kostja ostis kaupa ajavahemikul 06.01.2020-20.02.2020, mille eest esitas hageja kostjale arved nr 20EE02287, 20EE05290, 20EE01717, 19EE45679 ja 19EE45782 kokku summas 211,63 eurot. Hageja selgitab, et tooted on kostja poolt tellitud, pretensioone pole esitatud ja vastuvõtt on allkirjadega kinnitatud, kuid kostja on jätnud arved tasumata. Vastavalt esitatud arvetele leppisid pooled kokku müüja õiguses nõuda kostjalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest kauba maksumusest. Kostja ei ole esitanud hagejale avaldust, et ta soovib võlga tasuda osade kaupa. Kostja on ise kinnitanud võla olemasolu 18.02.
  2. Kostjal on kohustus tasuda tellitud ja vastuvõetud kauba eest. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjale on arusaamatu, miks hageja pöördus nõudega kohtu poole. Kostja selgitab, et hageja on kostjale tarninud kantseleitarbeid ja esitanud selle eest arveid, mida 2 kostja ei ole eiranud ega ignoreerinud. Kostjal olid majanduslikud raskused, mis takistasid arvete õigeaegset maksmist. Kostja selgitab, et juba aasta alguses hakkasid ettevõttes tekkima majanduslikud raskused, mis olid tingitud tootmismahu vähenemisega. COVID-19 pandeemia ja riigis välja kuulutatud eriolukord muutis olukorra veelgi raskemaks, millest kostja informeeris hagejat. Kostja hinnangul ei ole hageja keeldunud kostja poolt võla tasumisest ositi. Kostja leiab, et hagejale saadetud kirjad näitavad seda, et kostja oli igati fokusseeritud võla maksmisele. Kohtu põhjendused
  3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 07.10.2020 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. 2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1.

Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.

§ 444

lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 4.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

  1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
  2. Hageja on kinnitanud, et kostja tasus hagejale viimase osa põhivõlgnevusest 10.08.
  3. Seega on kostja hageja ees enda võlga tunnistanud. Kohtu hinnangul on aga kostja 3 viivitanud enda rahaliste kohustuse täitmisega, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt selle eest viivist. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostjale esitatud arvete tasumise tähtpäevad olid 04.02.2020, 27.02.2020, 30.01.2020, 13.01.2020 ja 13.01.
  4. Kohtu hinnangul muutusid kohustused sissenõutavaks vastavalt 05.02.2020, 28.02.2020, 01.02.2020 ja 14.01.
  5. Hagejal oli seega VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus tasuda arvete eest muutus sissenõutavaks. Hageja nõuab kostjalt arve nr 20EE02287 summas 7,20 eurot eest viivist ajavahemiku 05.02.2020 kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseni 05.06.2020 summas 1,32 eurot, arve nr 20EE05290 summas 42,79 eurot eest viivist ajavahemiku 28.02.2020 kuni 05.06.2020 summas 6,35 eurot, arve nr 20EE01717 summas 55,81 eurot eest viivist ajavahemiku 01.02.2020 kuni 05.06.2020 summas 10,55 eurot, arve nr 19EE45679 summas 27,83 eurot eest ajavahemiku 14.01.2020 kuni 05.06.2020 summas 6,01 eurot ja arve nr 19EE45782 summas 78 eurot eest ajavahemiku 14.01.2020 kuni 05.06.2020 summas 16,85 eurot, s.o kokku 41,08 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja tasus hagejale viimase osa põhivõlgnevusest 10.08.
  6. Kõigest eeltoodust tulenevalt on seega tuvastatud, et kostja viivitas enda rahalise kohustuse täitmisega, mistõttu on hageja viivisenõue põhjendatud ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 41,08 eurot.
  7. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulu 40 euro tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulu summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on eelnevas punktis tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmine, kuna kostja ei ole kohtuväliselt tasunud hageja nõuet. Kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamiseks vastavalt VÕS § 1131 lg 1 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
  8. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 41,08 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 4

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõivu summas 75 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 45 eurot 08.06.2020 ja 30 eurot 25.06.2020) Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.

§ 4842

järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 95 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 95 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.