Obsah (11)

§ 134§ 1045§ 1046§ 1047§ 127§ 1043§ 128§ 1050§ 140§ 139§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2020.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2629 Tsiviilasi R Hi (H) hagi H

§ 134lg 6) ning tuleks seetõttu jätta välja mõistmata.

Menetluse käik

1. 22.09.2020 kohtumäärusega määras kohus menetleda R Hi hagi H Ki vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kirjalikus menetluses. Samuti andis kohus pooltele lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähataja kuni 05.10.2020 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks tähtaja hiljemalt 08.10.
2. Kohus teatas, et teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 28.10.
3. Kohtuotsuse põhjendused
4. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
5. Hageja palub mõista kostjalt välja au teotamise tagajärjel tekkinud mittevaralise kahju eest hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel koos viivistega mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.
6. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt avaldas kostja 09.10.2018 xxxx grupis M E poolt jagatud artikli juures hagejat puudutava kommentaari: „sellist tädi ma ei laseks oma laste juurde püssikuuli kaugusele kah! pervert täiega, tõeline pervert, ilma naljata. Selline õppeaine oli tavaliselt ikka gümnaasiumis või põhikooli lõpus. siis kui selleks juba vajadus tekkima hakkas, mitte tittedele lastesõimes. Tulge ometi mõistusele!“ Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud ebaõige faktiväite „pervert“, mis on oma sisu ja tähenduse poolest hageja au teotav.
7. Poolte vahel on vaidlus isiku au teotamisest tuleneva õigusvastase kahju hüvitamise nõudes, millele kohalduvad võlaõigusseaduse (

) § 1043 jj. Hageja väitel põhjustas kostja talle kahju isiklike õiguste rikkumisega. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine

§ 1045

lg 1 p 4,

§ 1046

ja/või

§ 1047järgi.

Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (

§ 127lg 6 esimene lause, Ts

MS § 366). Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka

§ 134lgs 2 sätestatuga.

1. Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: 1) kas kostja poolt avaldatu on faktiväide või väärtushinnang; 2) kas tegemist on õigusvastase teoga; 3) kas kostja poolt avaldatu tagajärjel on hagejale tekkinud kahju. Esitatud tõendite (tl 7, 8-17) alusel on kohus tuvastanud, et kostja avaldas 09.10.2018 xxxx grupis M E poolt jagatud artikli juures hagejat puudutava kommentaari: „sellist tädi ma ei laseks oma laste juurde püssikuuli kaugusele kah! pervert täiega, tõeline pervert, ilma naljata. Selline õppeaine oli tavaliselt ikka gümnaasiumis või põhikooli lõpus. siis kui selleks juba vajadus tekkima hakkas, mitte tittedele lastesõimes. Tulge ometi mõistusele!“. Nimetatu üle poolte vahel vaidlus puudub.
2. Võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii väärtushinnangu, sh ebakohase väärtushinnangu (vt

§ 1046

lg 1) kui ka tegelikkusele 4 mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt

§ 1047lg 2).

Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega- väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt eristamise kohta ka nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 17). Ebakohase väärtushinnangu mõiste on Riigikohus sisustanud
3. juunil
4. a tsiviilasjas nr 32-1-43-09 tehtud otsuse p-s 16, leides, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.
5. Antud juhul vaidlevad pooled, kas kostja poolt avaldatu puhul on tegemist faktiväite või väärtushinnanguga. Hageja on seisukohal, et tegemist on faktiväitega, kuivõrd Eesti keele Õigussõnaraamatu andmetel tähendab „pervert“ perversset isikut, perversne omakorda tähendab loomuvastane, paheline, eriti seksuaalsusega seotud, Eesti Keele Instituudi poolt välja töötatud Emotsioonidetektori hinnangu järgi kannab kostja avaldatud faktiväide endas jäägitult negatiivset konnotatsiooni. Kostja on seisukohal, et tegemist on väärtushinnanguga, kuivõrd selleks, et määrata, kas keegi on pervert, peaks eksisteerima astmestik koos objektiivsete võrdluspunktidega. Selline skaala aga puudub. Eeltoodust johtuvalt on kostja seisukohal, et kostja ei ole esitanud faktiväidet ning selline seisukoht ühtib nii keeleteadlaste kui kohtupraktika väljendatud seisukohaga. Kostja toob vastuväites välja, et konteksti arvestades on kostjale etteheidetav lauseosa: „pervert täiega, tõeline pervert” väärtushinnang, kuivõrd avaldatu kogumis väljendab kostja hindavat arusaama sellest, millisele vanuserühmale on seksuaalkasvatuse andmine eakohane ja millisele vanuserühmale mitte. Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatu puhul tuleb hinnata öeldu konteksti ja tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kostja avaldas: „sellist tädi ma ei laseks oma laste juurde püssikuuli kaugusele kah! pervert täiega, tõeline pervert, ilma naljata. Selline õppeaine oli tavaliselt ikka gümnaasiumis või põhikooli lõpus. siis kui selleks juba vajadus tekkima hakkas, mitte tittedele lastesõimes. Tulge ometi mõistusele!“ Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-67-10 p 20 asunud seisukohale, et tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada ka hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Kohus on seisukohal, et sõna „pervert“ on oma sisult olenemata kontekstist ja tähendusest negatiivse sisuga (tl 23-25, 56-59), antud juhul on kostja öeldu tähenduseks arvamuse avaldamine hageja poolt esitatud õppemeetodi suhtes, konkreetse vaidlusaluse sõna „pervert“ puhul on tegemist konteksti siseselt Eesti kultuuriruumis levinud sõimusõna kasutamisega (TsMS § 231 lg 1). Mõistlikule inimesele jääb avaldatu kontekstis mulje hageja halvustamisest, selliselt on kostja oma pahameelt avaldanud. Teksti tähendusest ei tulene, et kostja oleks soovinud väita, et hagejal esinevad konkreetsed seksuaalsed hälbed või et kostja üldse käsitleks kuidagi hageja isiku seksuaalsusega seonduvat teemat, tegemist on pigem subjektiivse hinnanguga hagejale seoses õppemeetodiga lasteaialaste vanusest tulenevalt (vt „õppeaine oli tavaliselt ikka gümnaasiumis või põhikooli lõpus, siis kui selleks juba vajadus tekkima hakkas, mitte tittedele lastesõimes. Tulge ometi mõistusele“) ja ajendatud eesmärgist avaldada oma arvamust hageja poolt kasutatud õppemeetodi suhtes. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt 09.10.2018 xxxx grupis M E poolt jagatud artikli juures hagejat puudutavas kommentaaris „pervert täiega, tõeline pervert“ avaldatu puhul on tegemist kontekstisiseselt avaldatud väärtushinnanguga.
6. Järgmiseks analüüsib kohus, kas tegemist on

§ 1046lg 1 kohaselt ebakohase väärtushinnanguga.

Isiku au teotamine väärtushinnanguga on

§ 1046lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane.

Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10 p 20). 5 Kostja on oma vastuväidetes tuginenud asjaolule, et kostja eesmärgiks polnud hageja solvamine või põhjendamatu ründamine, vaid hageja kasvatusmeetodi kritiseerimine, mida kostja nii väikeste laste seas tavatuks pidas. Hageja on hagi aluseks olevates asjaoludes märkinud, et ta on kogemustega algklasside ja lasteaiaõpetaja ning lasteaiajuhataja. Alates

1. aasta jaanuarist õpib hageja xxxx sihtasutuses xxxx seksuaalkasvatajaks. Õpingute eesmärgiks on saada teadmisi selle kohta, kuidas suhelda lastega intiimsetel teemadel. Hageja soovib tutvustada lastele nende seksuaalsust läbi selle, et lapsed teaksid ja saaksid aru sellest, et nende keha on nende oma ja mitte ükski võõras ei tohi neid puutuda. Enda keha väärtustamiseks on vajalik lapsele selgitada arusaadavalt inimese anatoomiat ja seda just sellel eesmärgil, et laps teaks, kus kohast võib teda keegi katsuda ja kuskohast mitte. Mitmed uuringud on näidanud, et laste harimine inimese anatoomia kohta ja selle kohta, mida keegi võib või ei või teha, on hilisemas eas hoidnud ära soovimatuid rasestumisi ning vähendanud suguhaiguste levikut. Seega on hageja töö tänuväärne, kui see aitab ära hoida hilisemas eas tekkida võivaid probleeme (sh ennetab ohtu nn kommionude ees). Hageja poolt tõendina esitatud lasteaia teabenõude alusel (tl 26) tuvastas kohus, et õppetund on antud vanemate ja lasteaia nõusolekul. Tsiviilasja materjalidest ei järeldu, et kostja oleks enne kommentaari avaldamist hageja õppemeetodi valiku ja põhjendatusega tutvunud. Arvestades, et kostja on hageja õppemeetodile andnud hinnangu kasutades Eesti kultuuriruumis levinud negatiivse tähendusega sõimusõna „pervert“, asub kohus seisukohale, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne ning mille avaldamise eesmärgiks sai olla üksnes hagejale halvustava tähendusega hinnangu andmine. Kohus on seisukohal, et hagejal puudus mõistlik õigustus hageja halvustamiseks üldsuse ees ebasündsas vormis.
2. Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse hindamisel peab kohus kohaldama

§ 1046

lg 1 ja 2, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Selliselt saab kohus lugeda isiku käitumise teise isiku au teotamiseks, kui selline hinnang tuleneb erinevate õiguste ja hüvede kaalumisest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10 p 20). Kohus on seisukohal, et antud juhul on

§ 1046

lg 1 rikkumise liigiks kostja poolt hageja au ja hea nime teotamine ebasündsas vormis. Rikkumise põhjuse ja ajendina on kostja kohtu ette toonud kommentaari avaldamise hageja kohta tulenevalt asjaolust, et ta ei pidanud hageja õpetamismeetodit õigeks väikeste laste seas. Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatud kommentaar hageja seksuaalkasvatusmeetodi kohta ei ole proportsionaalne kannatanu teo suhtes, ebasündsas vormis esitatud arvamus ei ole adekvaatne ega lubatav reaktsioon isegi siis, kui tegemist on kostja arvates tavatu seksuaalkasvatusmeetodiga väikeste laste suhtes. Kostja on selgitanud, et hageja läbiviidud õppetund sai palju meediakajastusi ning kommentaariumides ka palju negatiivset tagasisidet, millest võib järeldada, et avalikuks tulnu riivas ühiskonnas paljude tundeid, ei jätnud inimesi ükskõikseks ja omas seega ühiskondlikult olulist tähendust. Kohus nõustub kostjaga, et tõepoolest esitatud artiklist saab järeldada, et tegemist on ühiskonnas olulise teemaga, mille suhtes on paljud isikud oma arvamust avaldanud (tl 46-48), kuid see ei õigusta kostja poolt hageja suhtes ebakohase hinnangu avaldamist ebasündsas vormis. Käesolevas tsiviilasjas analüüsib kohus üksnes kostja poolt hageja suhtes toime pandud teo õigusvastasust. Kostja on seisukohal, et tema avaldatud väärtushinnang on kaitstud põhiseadusliku väljendusvabadusega isegi siis, kui see igaühele ei meeldi. Kohus on seisukohal, et etteheidetav tegu kostja poolt ei ole antud juhul mitte Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 45 sätestatud arvamuse avaldamine kommentaariumis, vaid kostja poolt arvamuse esitamisel valitud sõnakasutus, mis on 6 isikut halvustavas ja ebasündsas vormis. Kohus juhib kostja tähelepanu, et PS § 45 vabadus on piiratud teiste põhiseaduslike väärtustega, mh ei ole lubatud kellegi au ega hea nime teotaminne. Au ja hea nime (PS § 17) kaitse järgimine on üldiseks kohustuseks kõikide õigussubjektide omavahelises suhtluses. Arvestades PS § 45 kostja sõnavabaduse kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve ei ole seega

§ 1046lg 2 kohaselt kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumine õigustatud.

14. Järgnevalt analüüsib kohus hageja kahju hüvitamise nõuet. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes nõudesumma kohtu otsustada.

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 127lg 6 esimese lause ja Ts

MS § 366 järgi määrab hüvitise sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. Hüvitatava kahju liike sätestava

§ 128

lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 kohaselt isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

§ 134

lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. 15. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et antud kaasuses on täidetud delikti üldkoosseisu kuuluv teo element, milleks on

§ 1046

lg 1-2 alusel kostja poolt 09.10.2018 xxxx grupis M E poolt jagatud artikli juures hagejat puudutava kommentaaris ebakohase väärtushinnangu avaldamine. 16. Mittevaraline kahju

§ 128lg 5 järgi hõlmab eelkõige hageja füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

Hageja on kahju tekkimist põhjendanud avaliku häbi- ja ebamugavustundega avalikes kohtades ja inimestega suheldes tulenevalt oma erialasest kutsetegevusest ja terviseprobleemidega. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, lapsevanemad kahtlevad hageja kõlbelisuses ja sobivuses töötada lastega, hageja peab korduvalt ja väsimatult selgitama kostja avaldatud andmete ebaõigsust ning seda, et tema tegevus lastega on õige ja kohane. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, hingelist valu ja psüühilist häiritust, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Sarnane moraalne kahju on põhjustatud ka tema perekonnaliikmetele ja lähedastele, kes on temaga seotud. Lastega töötava inimese tegevusega seonduv negatiivne kuvand võrdub selle inimese jaoks karjääri lõppemisega, kasutuks muutuvad kõik õpingutele tehtud suured kulutused ning hageja kaotas kostja tegevuse tõttu temale kõige südamelähedasema eneseteostusvõimaluse. Kostja on seisukohal, et hageja väited mittevaralise kahju kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Koolitajana pidi ta ka eelnevalt teadlik olema, et Eestis senilevinud seksuaalkasvatuse mudel on teistsugune ning tema meetod võib inimesi pahandada. Kui hageja on tõepoolest tunnustatud ja hinnatud spetsialist, ei tingi tema karjääri lõppemist erinevate inimeste subjektiivsed arvamused hageja valitud koolitusmeetodi kohta. Ühtlasi on tähelepanuväärne, et kostjale teadaolevalt on hageja Eestis sellist kasvatusmeetodit kasutanud vaid ühes lasteaias ja sedagi enda kodukohas. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-152-09 p 16 leidnud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge- muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga.

§ 127

lg 1 kohaselt on antud juhul kahjuks negatiivne mõjutus kannatanu isiklikus sfääris, võrrelda tuleb au teotamise eelset olukorda selle järgse olukorraga, hageja on

§ 128

lg 5 järgi 7 mittevaralise kahjuna au teotamise järgselt toonud kohtu ette häbi- ja ebamugavustunde avalikes kohtades, meeleolumuutused, hingelise valu ning psüühilise häirituse, mis segavad teda tavapärase elu elamisel jm. Kostja poolt esile toodud asjaolu, kus hageja on seksuaalkasvatuse tunde andnud, ei oma siinjuures tähtsust (TsMS § 238 lg 5 alusel jätab kohus tõendiga tl 49 arvestamata). Kohus asub seisukohale, et hageja isikliku õiguse rikkumise tagajärjel tuleb antud juhul mittevaralise kahju olemasolu eeldada, kuna rikkumise tagajärge- muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Samas märgib kohus, et hageja poolt kohtu ette toodud sadade inimeste poolt kommentaaride avaldamisega (kõnealuse lasteaialaste seksuaalkasvatuse teemal) aset leidnud hageja õiguste rikkumisel tuleb antud juhul mittevaralise kahju tekkimisel eristada vastava ühiskonnagrupi negativismi tagajärge kostja poolt avaldatud kommentaari tagajärjest. Kostja vastutab üksnes enda teo tagajärjel tekkinud kahju eest. Usutav ei ole hageja väide mittevaralise kahju kohta tulenevalt kostja kommentaarist seoses lastevanemate kahtlustega hageja kõlbelisuse ja sobivusega lastega töötamisel, oluliste meeleolulanguste ja negatiivsete emotsioonidega, lisaks veel pereliikmetele ja lähedastele tekkinud moraalne kahjuga, hageja kutsetegavuse karjääri ja eneseteostuse lõppemisega. Kostja avaldas ebasündsas vormis ühekordse kommentaari piiratud sotsiaalsuhtlusega ringkonnas, mille sisu arvestades ei ole usutav eelnimetatud ulatuses mittevaralise kahju tekkimine. Hageja ei ole esitanud kohtule olulise kahju tõendamiseks tõendeid nt erialaarstide diagnooside kohta, lasteaia poolt tellimuste esitamisest keeldumise kohta, elukorralduse muutuste kohta vms. Objektiivse teokoosseisu viimaseks elemendiks on põhjuslik seos.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on seisukohal, et

§127

lg 4 kohaselt on hagejale isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju põhjuslikus seoses talle tekkinud mittevaralise kahjuga. 17. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel juhindudes

§ 134

lg 2 ja 5,

§ 1050

,

§ 134

lg 6 ja

§ 140lg 1 sätestatust.

Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja

1. oktoobri 2008 otsus nr 3-2-1-85-08, p 14). Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust (vt ka nt Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25). Hageja on seisukohal, et mittevaralise kahju suuruse hindamisel on oluline arvestada asjaoluga, et hagiavalduse esitamise hetkeks oli kostja kommentaar olnud üleval juba üle aasta (alates 09.10.2018). Kostja majanduslik seis võimaldab hageja poolt mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise väljamõistmist summas 5000 eurot. Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad ja kandma preventiivset eesmärki. Laimajate tegevus rikub hageja maine ära aastateks, kui mitte jäädavalt. Kostja on seisukohal, et koolitajana pidi hageja eelnevalt teadlik olema, et Eestis senilevinud seksuaalkasvatuse mudel on teistsugune ning tema meetod võib inimesi pahandada. Hageja on teadlikult enda tegevusega asetanud ennast sellisesse olukorda, mis pälvis ühiskonnas palju tähelepanu, ning andis ka sellega aluse vastavate hinnangute andmiseks üleüldiselt (

§ 139

). Kostja avaldas kõnealuse kommentaari suletud grupis, kus on piiratud arv inimesi ja eemaldas 8 kommentaari pärast nõudekirja saamist, et hageja ei peaks tundma ennast halvasti. Kostja vabandas korduvalt siiralt hageja ees, kuid hageja keeldus vabandust aktsepteerimast. Kui pärast hagimaterjalide kättesaamist pakkus kostja hagejale hüvitist, keeldus hageja ka sellest. Võttes arvesse kostja käitumist pärast nõudekirja saamist ei oleks mittevaralise kahju hüvitise määramisel enam kostjale edasist mõju (

§ 134lg 6) ning tuleks seetõttu jätta välja mõistmata.

1. Kohus on seisukohal, et rikkumise raskuse hindamisel tuleb lähtuda hagejale kostja teo tagajärjel tekkinud hingelise valu asjaoludest. Rahalise hüvitise väljamõistmisel ei saa olla aluseks üksnes kannatanu hingelised üleelamised, piinlikkustunne ja ajutine meeleolu langus (Riigikohtu lahend nr 32-1-11-04 p 18). Antud juhul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest järelduksid olulised muutused elukorralduses või suhetes teiste isikutega, samuti ei ole hageja maine saanud silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud tulenevalt kostja kommentaarist. Rikkumise ulatuse ja intensiivsuse hindamisel on põhjendatud lähtuda asjaoludest, et tegemist oli kostja poolt internetikommentaari avaldamisega suletud grupis, kus osales piiratud arv inimesi ja kostja eemaldas kommentaari peale hagejalt nõudekirja saamist. Seega oli kahju intensiivsus ja kestvus piiratud nii isikuliselt kui ka ajaliselt. Arvestada tuleb kostja käitumisega ka peale hageja 09.01.2020 nõudekirja saamist (tl 18-22, 45), mille tulemusena avaldas kostja korduvalt oma vabandused hagejale. Kohtu hinnagul ei ole põhjust kahelda kostja vabanduste siiruses. Kostja on avaldanud kahetsust tekkinud olukorra pärast ja püüdnud leida lahendust. Kuigi vabandamine ei ole seaduses ette nähtud iseseisva õiguskaitsevahendina, on kahju heastamisel see oluliseks rikkumist kompenseerivaks vahendiks.
2. Hageja on esitanud kohtule tõendi kostja võimaliku maksevõime kohta summas 5000 eurot (tl 2729) ja toonud kompensatsiooni suuruse määramisel võrdlusena kohtu ette erinevat kohtupraktikat. Kohus märgib, et ennekõike juhindub kohus mittevaralise kahju kompensatsiooni suuruse kindlaksmääramisel vaidlusaluse kaasuse asjaoludest. Antud juhul asub kohus seisukohale, et arvestades rikkumise raskust, intensiivsust, ulatust, kostja käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist jm asjaolusid, ei ole hageja poolt taotletud vähemalt 5000 euro suuruse hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-17-05 p 29 asunud seisukohale, et isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid igale au teotamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Lisaks kohtumenetlusele ja kohtulahendile, võib kolleegiumi arvates kohus au teotamisega tekitatud moraalse kahju rahalises väljenduses lugeda heastatuks ka kahjutekitaja vabandusega. Antud kaasuse asjaolude ja tõendite pinnalt peab kohus põhjendatuks lugeda hagejale tekkinud kahju hüvitatuks osaliselt naturaalrestitutsiooni korras st kostja siirate vabandustega hageja ees ja osaliselt mittevaralise kahjuhüvitise 100 euro väljamõistmisega ning menetluskulude kostja kanda jätmisega. Käesoleva kohtumenetluse aluseks on kostja õigusvastane tegu, millega seoses on hageja kandnud menetluskulusid. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kostja kanda jätmisega on täidetud kahju hüvitamise preventiivne eesmärk. Arvestades hageja menetluskulude suurust peaks see kohtu hinnangul nii üld- kui ka eripreventiivse meetmena ära hoidma kahju tekitavaid tegusid tulevikus. 20.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude 9 täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub TsMS § 367 koosmõjus

§ 113

lg 1 alusel kostjalt välja mõista viivise kahjuhüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 100 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest 17.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus

1. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega tulenevalt TsMS § 163 lg 2 ja TsMS § 162 lg
2. Kostja ei ole põhjendanud, milles seisneb vastaspoole kulude väljamõistmise äärmine ebaõiglus või ebamõistlikkus. Kohus on menetluskulude kostja kanda jätmist põhjendanud käesoleva kohtuotsuse punktis
4. 05.10.2020 (täpsustatud 26.10.2020) esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on käesoleva tsiviilasja käigus teinud alljärgnevad kulutused: − 17.02.2020 hagi koostamine ja lisade komplekteerimine (H K)- 3h 50m summas 575 eurot; − 05.03.2020 e-kirjavahetus kostjaga (vastamine „kompromissiettepanekule“- 0h 20m summas 50 eurot; − 17.04.2020 kostja 19.03.2020 vastuse analüüs, arvamuse koostamine kostja vastusele, tõendite kogumine ja komplekteerimine- 4h 10m summas 625 eurot; − 24.09.2020 e-kirjavahetus kostjaga, suhtlus kliendiga (kompromissi võimalused)- 0h 35m summas 87,50 eurot; − 05.10.2020 menetluskulude nimekirja koostamine- 0h 25m summas 62,50 eurot. Käesolevas tsiviilasjas hageja kandnud õigusabikulusid 9h 20m 1400 eurot + käibemaks 280 eurot + riigilõiv 325 eurot = 2005 eurot koos käibemaksuga. Lisaks palub hageja kohtul kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista tsiviilasja nr 2-19-8116 eeltõendamismenetluses kantud menetluskulud summas 826,90 eurot (koos käibemaksuga).
5. Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväited 09.10.2020 ja 27.10.
6. Kostja palub sõltumata lõpplahendist jätta hageja kanda 17.04.2020 ja 24.09.2020 menetluskulud 4 tunni ja 45 minuti ulatuses. 17.04.2020 kulu ei olnud põhjendatud ja vajalik, kuna kohus ei kohustanud hagejat nimetatud menetlusdokumenti esitama. Vastavalt hagi menetlusse võtmisel pooltele antud selgitustele hoiatas kohus pooli selle eest, et kohus võib menetluskulu välja mõista üksnes kohtu poolt nõutud dokumentide eest. 24.09.2020 kulu ei ole kostja hinnangul põhjendatud ja vajalik, sest hageja kostja saadetud kompromisspakkumisele ei vastanud.
7. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. 10 Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 17.02.2020 hagiavalduse koostamise ja esitamisega seonduvalt 3h 50 minuti ulatuses, 05.03.2020 kostjaga peetud kirjavahetuse osas 20 minuti ulatuses ja 05.10.2020 menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aja eest 25 minuti ulatuses tulenevalt õigusabi mahust ja sisust. 17.04.2020 osutatud õigusabi osas juhib kohus kostja tähelepanu, et kohus on 03.04.2020 andnud hagejale tähtaja kostja 19.03.2020 esitatud vastusele seisukoha esitamiseks kuni 17.04.2020, seega ei ole hageja menetlusdokumenti kohtu nõudeta esitanud. Kohus peab hageja 17.04.2020 osutatud õigusabi 3,5 h osas põhjendatuks, arvestades tutvumist vajavate ja kohtule hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Hageja poolt sooritatud 24.09.2020 õigusabikulu ei ole kostja hinnangul põhjendatud ja vajalik, sest hageja kostja saadetud kompromisspakkumisele ei vastanud. Kohus on seisukohal, et hageja 24.09.2020 õigusabikulu tuleb jätta kindlaks määramata põhjusel, et tsiviilasja toimikus puuduvad andmed 24.09.2020 kostja kompromissettepanekuga seonduvate hageja õigusabitoimingute kohta, seega ei saa kohus kontrollida sooritatud toimingu põhjendatust ja vajalikkust. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 8,083 h ulatuses. Mis puudutab hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust, märgib kohus järgmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (
8. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-21-93-13), aga ka näiteks 156 eurot koos käibemaksuga (
9. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-134-17, p 15). Kuigi hageja on kohtule lepingulise esindaja tunnitasu suuruse kindlaksmääramisel esitanud võrdlusena erinevaid Riigikohtu lahendeid, juhib kohus hageja tähelepanu, et esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel analüüsib kohus eeskätt vaidlusaluse kaasuse keerukust ja esitatud menetlusdokumentide sisu. Antud tsiviilasjas peab kohus hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 144 eurot (koos käibemaksuga), kuivõrd tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga, mille kohtupraktikat ja kohalduvat õigust valdab hageja lepinguline esindaja tulenevalt oma praktilisest kogemusest au teotamise vaidlustes. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 1163,95 eurot ulatuses koos käibemaksuga (8,083 h x 144 eurot= 1163,95 eurot). TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Tuginedes eeltoodule ja TsMS § 174 lõikele 10 on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuga. 11 Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 325 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 132 lg 1 (hagilt hinnaga 3780 tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 325 eurot). Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks summas 325 eurot välja mõista. Hageja palub TsMS § 170 lg 3 alusel kindlaks määrata ka tsiviilasjas nr 2-19-8116 eeltõendamismenetluse läbiviimisel kantud menetluskulud summas 826,90 eurot (koos käibemaksuga). Eeltõendamismenetluse menetluskulud koosnesid muu hulgas nõupidamisest hagejaga, tõendite kogumisest, õiguslikust analüüsist, eeltõendamismenetluse avalduse koostamisest, kohtuga suhtlemisest- vastuste edastamisest kohtunõuetele seoses telekomiettevõtete ja IP-aadresside kokku viimisega (väga ajamahukas tegevus)- koondtasu kokku mahus 4 tundi ja 20 minutit tegevuste eest ja tasutud riigilõivust 50 eurot. Kostja vaidleb hageja eeltõendamismenetluse kuludele vastu põhjusel, et hageja väidetavate kulude ajaline maht ei ole seostav ainuüksi kostjaga. Tsiviilasjas 2-19-8116 tehtud kohtumääruse asjaolude kohaselt kogus hageja eeltõendamismenetluse raames paljude kostjate kohta tõendeid. Kuna kostjale on teada, et hageja on tuvastanud vähemalt 64 isikut, siis ei ole eluliselt usutav, et eeltõendamismenetluses kulus ainuüksi kostja kohta käivate andmete tuvastamiseks üle 4 tunni. Samuti ei ole õiglane hageja taotlus jätta eeltõendamismenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõiv ainult kostja kanda olukorras, kus kostjaid on palju. Kuna kohus saab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning hageja ei ole piisava täpsusastmega esitatud kulusid kirjeldanud, ei saa kohus nende kulude osas seisukohta kujundada. Kohus on seisukohal, et hageja eeltõendamismenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks puuduvad kohtul antud juhul andmed teostatud toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse hindamiseks. Puudub selgus, kuidas on hageja arvutanud tsiviilasjas nr 2-19-8116 menetluskulude summa suuruse jagunemise. Antud tsiviilasjas saab kohus arvestada üksnes kostja puhul arvestatavate kuludega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja avalduse tsiviilasja nr 2-19-8116 eeltõendamisemenetluse kulude osas rahuldamata. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks 1488,95 eurot (1163,95 + 325). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 1342,95 eurot (2831,90 -1488,95). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg
11. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 12