KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 03.07.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-13362 Tsiviila

§ 459

lg 1 järgi elatise suuruse muutmise aluseks nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude muudatused. Kohtulahendi tegemise ajal arvestati kostjalt elatise väljamõistmisel asjaoluga, et hageja elas kostjale kuuluvas eramus, kus kostja kandis eramu ülalpidamisega seotud kütte-, vee-, elektri-, prügiveo- ja telekommunikatsioonikulud kokku summas 128,41 eurot ning kostja eramu kasutamisest hagejal tekkinud kasutuseelist väärtuses 300 eurot. Kostja kanda jäävast ülalpidamiskulust arvas kohus maha eluasemekulud summas 428,41 eurot. Hageja vabastas 01.06.2018 kostjale kuuluva eramu aadressil xxxx ja andis üle. Hageja kolis koos emaga elama üüripinnale. Seega arvates 01.06.2018 ei ole kostja osalenud hageja eluasemekulude kandmises ega tasunud ka väljamõistetud elatist ja seda vaatamata hageja seadusliku esindaja pöördumistele. Samuti on võrreldes kohtuasja sisulise arutamise ajaga aset leidnud õiguslikud muudatused. Täisealiseks on saanud hageja vend, mistõttu hageja seaduslik esindaja ei saa kasutada tulumaksuseaduse § 23¹ lg 1 tulenevat õigust arvata

1. aasta maksuperioodi tulust maha täiendav maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest. Maakohtu otsuse p 32 tuvastati, et hageja põhjendatud kulude suuruseks 936,84 eurot (kahe lapse kulu 1873,68 eurot) kuus, millest arvati maha igakuine maksutagastus hageja seaduslikule esindajale summas 30,79 eurot. 2 Lisaks muutis Riigikohus oma varasemat seisukohta ja sellest tulenevalt muudeti senist kohtupraktikat, kus ainuüksi peretoetuse maksmise fakt iseenesest andis aluse mehaaniliselt maha arvata elatisest lapsetoetus. Riigikohus asus seisukohale, et PKS ei tulene, et kohus võiks väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada lapsetoetust. Peretoetusele on õigus igal lapsel sõltumata tema vanemate sissetulekust. Käesoleval juhul ei ole ülalpidamist andma kohustatud vanema majanduslik seisund võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga halvenenud pigem paranenud, mistõttu lapsetoetuse mahaarvamiseks elatisest antud juhul ühtki mõjuvat põhjust ei ole. Korteri igakuine üürisumma on 695 eurot, millest hageja osa moodustab 347,50 eurot. Lisaks üürile kuulub hageja eluasemekulu hulka üüripinna kasutamisega seotud kõrvalkulud (elektri, vee ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised juhtimis-, haldus-, hooldus-, avariimaksed). Aasta lõikes on korteri keskmine kõrvalkulu kuus summas 149,42 eurot, millest hageja osa on 74,71 eurot. Võttes arvesse üldteada asjaolu, et lähiajal elektrihind kallineb kolmandiku võrra, siis on sellel otsene mõju ka korteri kõrvalkulude suurusele, mille tulemusena suureneb kõrvalkuludest hageja osa hinnanguliselt 79,71 euroni. Hageja eluasemekulud üürikorteris on seega kokku summas 427,21 eurot. Eluasemekulud on samas suurusjärgus, kui kostja eramus. Maakohus on oma 20.12.2016 otsuse p 31 leidnud, et hageja eluasemekulud kostja eramus olid kokku summas 428,14 eurot (kahe lapse kulud 856,82 eurot). Võttes arvesse, et maakohus on oma 20.12.2016 otsuses tuvastanud ja ringkonnakohus on sellega nõustunud, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud ühes kuus on järgmised: toidukulu on 180 eurot, sidekulu 28,43 eurot, hügieen ja tervishoid 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, arengukulud summas 150 eurot kuus, muud vältimatud kulud 50 eurot (vt otsuse p 31). Eeltoodud kuludele lisanduvad seoses hageja ärakolimisega kostjale kuuluvast eramust hageja eluasemekulud kokku summas 427,21 eurot. Seega hageja põhjendatud kulude suurus koos eluasemekuludega on kokku summas 935,64 eurot. Võrreldes summat maakohtu otsuse toodud kahe lapse kulude suurusega, mis on summas 1873,68 eurot, siis langeb see kokku. Tulenevalt eeltoodust ei saa kuuluda hageja põhjendatud kulude suurusest 935,64 eurost maha arvamisele hageja seadusliku esindaja arvestuslik igakuine maksutagastus ja lapsetoetus. Seega vanemate poolt kuulub hüvitamisele hageja ülalpidamiskulu summas 935,64 eurot, millest hageja seadusliku esindaja osa moodustab 250 eurot (miinimumelatis) ja ülejäänud hageja põhjendatud kulust summas 685,64 eurot (935,64 - 250) jääb kostja kanda (vt maakohtu otsuse p 35 tuvastatud asjaolusid, millega ringkonnakohus on nõustunud). Kostja ametiaega AS xxxx juhatuse esimehena pikendati 30.11.2019 ja tema igakuist töötasu suurendati. Seega on vanemate sissetuleku ja varalise seisu erinevus praeguseks juba ca 15-kordne ning seda jätkuvalt kostja kasuks. Kostja töötasust moodustab elatise muutmise hagi kaudu hagetav elatis vaid 3,8 % samas kui miinimumelatis moodustab keskmisest brutokuupalgast (1354 eurost) 18,46 %. Hageja palub:
2. Muuta tsiviilasjas nr 2-15-5506 määratud ja H Silt väljamõistetud elatise suurust Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2017 ja Harju Maakohtu 20.12.2016 otsuste alusel ja mõista H Silt tütre K Si, sündinud xxxx, kasuks välja igakuine elatis alates 06.09.2018 summas 685,64 eurot kuni K Si täisealiseks saamiseni.
3. Määrata kindlaks käesoleva kohtuotsuse täitmise kord viisil, et elatis tuleb kanda iga kuu esimeseks kuupäevaks K Ru arvelduskontole nr xxxxSwedbank AS-is.
4. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus viisil, et kõik hageja menetluskulud jäävad H Si kanda.
5. 18.10.2018 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
6. Kostja vastuse osas hagile märkis hageja 22.11.2018 seisukohas, et hageja kolimise vajaduse põhjustas kostja. Kostja survestas xxxx maja vabastamist nii hagejale elatise mittemaksmise kui ka 3 elamistingimuste halvendamisega (kütte, maja rekonstrueerimistöödega alustamine jmt). Kostja püüab hagi vastuses jätta muljet, et xxxx tänava korteri näol on tegemist kalli üürikorteriga, mille kasulik pindala on 60 m² (koos rõdu ja panipaigaga on korteriomandi suurus 75 m²) on hageja jaoks põhjendamatult suur, kuigi hageja osa suuruseks teeb see 30-37,5 m². Arco Real Estate AS hinnangust nähtub, et xxxx elamu üldpindala on 213,5 m² ja netoüürihind on 1200-1500 eurot kuus, mis teeb ühe inimese osa suuruseks elamispinnast on 71 m². Kohus luges ainuüksi kasutuseelise väärtuseks ühe inimese kohta 300 eurot kuus ja koos elamu ülalpidamiskuludega 428,41 eurot (maakohtu otsuse p 31 eluasemekulud). Hageja osa Xxxx üürikorteri eluasemekuludest on summas 427,21 eurot (½ üürisummast 695 eurot + ½ aasta lõikes keskmisest kõrvalkulust summas 149,42 eurot + ½ elektrihinna kallinemisest lisanduvast kõrvalkulust), mis on sisuliselt samaväärne senise Xxxxelamu kuludega. Vastuseks kostja väitele, et rahvastikuregistris on märgitud Xxxx aadress K Jile, isikukoodiga xxxx, märgib hageja, et tegemist on korteri eelmise üürnikuga. Aruaamatuks jääb hagi vastuses esitatud vastuväited, et pelgalt üürilepingu sõlmimise ja arvete tasumise fakti põhjal ei ole võimalik järeldada hageja vajadusi ja laps ei pruugi üldse olla huvitatud sellisest korterist. Lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Hageja seaduslik esindaja on püüdnud võimaldada tütrele senist harjumuspärast elulaadi, kus tütrel on oma tuba, kuigi tema osa üürikorteri elamispinnast on väiksem, kui kostja elamus, kuid see-eest on korteris soe ja pesemisvõimalused. Erinevalt kostjast leiab hageja seaduslik esindaja, et hageja on piisavalt vana, et oma otsuseid nii kolimise kui ka näiteks huviringide, riiete ja jalanõude, vaba aja sisustamise osas ise teha. Hageja tahe/huvi Xxxx üürikorteri vastu nähtub faktist, et ta kolis koos emaga sinna elama. Eluasemekulud üürikorteris jäävad samasse suurusjärku (arvestades kasutuseelise väärtust ja elamu kulusid), kui need olid kostja elamus. Seega kostja väide, et eluasemekulud on põhjendamatult suured, ei vasta tõele. Arusaamatuks jääb, miks kostja peab iseendast mõistetavaks, et tema puhul on põhjendatud üürida Xxxx ridaelamut, mille üldpindala on 166,30 m² ja elada teisel üüripinnal xxx teel asuvas paarismajas, kuid hageja peaks koos emaga elama mitte suuremas korteris kui 50 m². Kui kostja peab põhjendatuks, et temaga koos elav alaealine laps elab üüripinnal ning kannab elamu üüri- ja kõrvalkulud, siis tuleb kostjal lugeda põhjendatuks ka lahus elava alaealise lapse poolt üürikorteri kasutus ja osaleda tema eluasemekulude kandmises. Kostja viide Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE uuringule (2012 andmed), mille kohaselt vajalikuks eluaseme kuluks ühe lapse kohta saab pidada keskmiselt 30 eurot kuus ja ülalpidamiskuluks keskmiselt 314 eurot kuus, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Kostja näol on tegemist vanemaga, kes teenib igakuiselt hagejale teadaolevalt vähemalt 18 000 euro suurust tasu AS-ist xxxx (juhatuse liikme tasule lisanduvad lähetus- ja tulemustasud), millele lisandub tulu eraettevõtlusest xxxx AS-ist ehk kostja sissetulek on 36 korda suurem kui miinimumpalk. Kostja ei ole andnud hagejale taskuraha. Kostja tegi hagejale 12.06.2018 ühekordse 200 euro suuruse ülekande kooli lõpetamise puhul. Kohtupraktikas ei arvata ülalpidamise andmise hulka vanemate poolt lastele tehtud kingitusi. Kostja tasutud hageja mobiiltelefoni kulud septembrikuus on summas 7,75 eurot, mis arvestades kostja panust hageja ülalpidamisse ei ole mainimisväärne. Liiatigi ei ole kostja osalenud hageja erakorraliste kulude maksmisel, nagu seda oli hageja klassiekskursiooni kulud Itaaliasse. Hageja erakorralised kulud on kandnud hageja seaduslik esindaja.
7. 16.04.2019 arvamuse kohaselt on hageja seisukohal, et ekslik on kostja nägemus, et vanemate sissetulek ei oma elatise vaidluses tähtsust. Erinevate sissetulekute suurusega leibkondadel on erinevad võimalused ning erinevad tarbimisharjumused ja seega on erinevate perekondade lastel ka erinevad vajadused. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Hageja on 16-aastane, mistõttu on võimalik rääkida lapse väljakujunenud elulaadist. Arvestades lapse elamistingimusi kostjale kuulunud elamus, kus tal oli eraldi tuba, siis tuleb hagejale senine elustandard säilitada. Hageja hinnangul on kostja sissetulek piisav ülalpidamiskohustuse täitmiseks hagis nõutud ulatuses, mistõttu kostja vastuväited tema omanduses oleva xxxx AS kahjumi 4 kohta, ei ole asjassepuutuvad. Arusaamatuks jääb kostja väide, et ta ei soovi oma teenitud tulu panna tarbetult kallite korterite alla. Perekonnaseaduse ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on elatise väljamõistmise eesmärk lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Hageja on seisukohal, et RAKE uuring, mis tehtud 2012, ei ole ajakohane, kuna elukallidus on seitsme aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud. PKS mõtteks ei ole see, et RAKE uuringus näidatud eluasemekulutuste suurusest suuremat elatist ei ole võimalik lahuselavalt vanemalt välja mõista. Elatise suuruse määramisel võetakse esmalt arvesse lapse tegelikke kulusid, hageja on esitanud reaalsete eluaseme kulude arvestuse ja kulude kandmist tõendavad dokumendid- seega puudub alus lähtuda uuringutest või hinnangutest. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud. Tsiviilasjas nr 2-15-5506 tuvastati, et kostjale kuuluva eluaseme kasutamisest saadava kasutuseelise väärtus on ühe lapse kohta on 300 eurot kuus, millele lisanduvad eluaseme kõrvalkulud summas 128,41 eurot. Seega eelviidatud kohtuajas tuvastatud eluasemekulud hageja kohta on 428,41 eurot. Hageja eluasemekulud Xxxx korteris on kuus kokku 427,21 eurot, jäädes samasse suurusjärku Xxxxelamu puhul. Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et mõistlikud elamiskulud ei ületa 30 eurot kuus enda üüripinna näitel või näidanud, et tema poolt üüritava elamispinna ülalpidamiskulud jäävad alla hageja eluasemekulude. Hageja ei jaga kostja seisukohta, et ülalpidamist andma kohustatud isik valib oma paremal äranägemisel, kus ja millistes tingimustes peab hageja elama. Kostja vastuväidetest ilmneb soov seada hageja majanduslikku sõltuvussuhtesse, mida hageja ja hageja seaduslik esindaja uuesti kogeda ei soovi.
8. 22.07.2019 vastuses vastuhagile märkis hageja, et kostja ei ole vastuhagis esile toonud asjaolusid, mis on tekkinud pärast tsiviilasja nr 2-15-5506 arutamise lõpetamist ja annaksid aluse elatise vähendamiseks. Järelikult puudub alus vaadata üle varasema kohtulahendiga kindlaksmääratud kulud, mida hageja on vastuhagis käsitlenud. Kostja eeldus, et elatise suurust mõjutavaks asjaoluks on 2013 novembrikuu RAKE uuring „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“, on väär. Nimetatud RAKE uuring oli olemas tsiviilasjas 2-15-5506 lahendi tegemise ajal, kostja esitas selle maakohtule ja tsiviilasja 2-15-5506 lahendi p 28 andis sellele hinnangu. Järelikult tegemist ei ole asjaoluga, mis on tekkinud pärast varasema kohtulahendi tegemist. RAKE uuring ei ole aja- ega asjakohane tõend ega anna alust elatise vähendamisele. Ilmselgelt eluvõõras on kostja seisukoht, et arvestades elukallidust kulub hagejal võrreldes kohtulahendi tegemise aja seisuga toidule kaks korda vähem, st 70 eurot kuus. Elatise muutmisel peab kostja tõendama, et kohtulahendiga kindlaks määratud kulud toidule on vähenenud. Kui kostja väidab, et toiduained on odavnenud enam kui kaks korda, siis tuleb tal seda ka tõendada. Kostja tuginedes RAKE uuringust leiab, et hageja eluasemekulude suuruseks on 125 eurot. Kostja väide, et kohtupraktikas määratakse lapse eluasemekulu kindlaks keskmise vahemiku järgi, ei vasta tõele. Eluasemekulude kindlaksmääramisel võetakse aluseks konkreetse lapse konkreetse eluasemega seotud tõendatud kulud sõltumata sellest, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kostja hageja sidekulude kandmist igakuiselt määras 28,43 eurot tõendanud ei ole. Kostja on hagi vastusele lisanud Telia Eesti AS arved (sisaldab kolme erinevat numbrit ja Mobiilse Elu paketti). Hageja kulud moodustavad koondarvetest 7,63 eurot. Kostja ei ole välja toonud, millise pärast kohtulahendi tegemist tekkinud asjaolu alusel tuleb muuta varasema kohtulahendiga väljamõistetud sidekulu suurust, sest ka varasema lahendi tegemise ajal kandis kostja hageja Telia kulud samas määras. Mobiiltelefoni hagejale on ostnud ja internetikulu kannab hageja ema. Üldtuntud ja elementaarseks asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda 5 hügieeni eest hoolitsemiseks. Riiete ja jalanõude kulude osas nõustub kostja varasema lahendiga määratud kuluga. Kostja väide, nagu lapse vanemaks saades ja xxxx elades kulud huvitegevusele, treeningutele, kooli kohustuse täitmisele, sh üritustel, ekskursioonidel osalemisele väheneksid, ei vasta tõele ega ole tõendatud. Hageja osaleb xxxx laulukooris, teatriringis ja spordiklubi treeningul ning kooli ja klassiekskursioonidel. Hageja kostja seisukohta, et arengukulud on võrreldes kohtulahendi tegemise aja seisuga oluliselt muutunud, ei jaga. Muude vältimatute kulude osas selgitas hageja, et kostjat esindas varasemas kohtuvaidluses sama lepinguline esindaja, mistõttu jääb arusaamatuks väide, et kostjale ei ole teada summad ega kululiigid. Varasemas kohtulahendis on maakohus põhjalikult analüüsinud, mis kulud loetakse 50 euroga kaetuks. Kostja hageja kulude vähenemist ja olulisi asjaolusid, mis tingiksid kohtu määratud kulu vähenemise, esile toonud ei ole. Hageja palus vastuhagi jätta rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
9. 06.12.2019 menetlusdokumendis esitas hageja ülevaate oma igakuistest vajadustest ning andmed hageja seadusliku esindaja igakuiste sissetulekute kohta.
10. 18.03.202 seisukohas märkis hageja, et kostja seisukoht, et üürikulu leidmiseks tuleb üürikorteri iga toa pindala korrutada läbi sama piirkonna keskmise üürihinnaga, ei vasta tegelikkusele. Üüriarve näitabki keskmist üürihinda võrreldava eluruumi üürimisel samas piirkonnas. Kostja väide, nagu oleks tavapäraselt 60 m² suuruste korterite üürihinnad ligikaudu 500 eurot kuus, on tõendamata ega vasta tegelikkusele juba seetõttu, et üür sõltub korteri asukohast ja seisukorrast. Liiatigi on Xxxx korteri üldpind on 75 m² (kasulik pind on 60 m²). Elektri- ja üüripinna kasutamisega seotud kõrvalkulu on arvestatud viisil, et see on jagatud pooleks eluaset kasutava hageja ja tema ema vahel. Hageja ei nõustu kostjaga ka selles, et korteriühistu haldusteenuse ja remondifondi kulusid ei saa mingil juhul mõistlikus ulatuses lapsele langevas osas arvata lapse eluaseme rahuldamiseks tehtavate kulutuste hulka, kuna hageja ema on need meelega võtnud enda kanda, et elatist suurendada. Vastavate kulude hüvitamises üürileandjale on üürnik ja üürileandja kokku leppinud kui osana elamispinna kasutamise tasudest. Vastuseks kostja vastuväitele, et toidukulu on tõendamata, märgib hageja, et hageja igakuise toidukulu rahalist suurust tõendab tsiviilasja 2-15-5506 kohtuotsus, kus leiti, et põhjendatud ja mõistlik toidukulu kuus on 180 eurot. Hageja hinnangul on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu. Kostja esitatud vastuväited sidekulutuste kohta on alusetud ja paljasõnalised. Kostja vastuväide, et hageja kui 17-aastane neiu ei peaks värvima juukseid juuksevärviga ega käima juuksuris tihemini kui iga kolme kuu tagant, on ilmselgelt otsitud. Eluliselt usutavalt ei kõla ka kostja väide, et ta hoolib hageja tervisest ja seetõttu ei aktsepteeri 5 euro võrra suuremaid kulusid hügieenile ja tervisele. Üldteada asjaolu on ökoloogilised juuksehooldus ja kosmeetika kaubad on kordades kallimad kui tavatooted. Arvestades hageja harjumuspärast elulaadi ei ole arengukulu puhul tegemist ebamõistlikult suure kuluga, nagu väidab kostja. Kostja ei ole tõendanud, et eelmise kohtulahendiga tuvastatud asjaolud vältimatu kulu osas on sedavõrd oluliselt muutunud, et annavad aluse kulude muutmiseks.
11. 13.05.2020 esitas hageja kohtule arvamuse kostja muudetud seisukohale hageja püsikulutuste kohta lähtuvalt miinimumelatise uuringust. Kostja vastuväited ja vastuhagi
12. Kostja 09.11.2018 vastuses hagile hagi õigeks ei võtnud. Hagist ei nähtu ühtegi põhjendust hageja vajaduste suurenemise kohta. Ainuüksi tasuta eluaseme vahetamine kalli üürikorteri vastu ei tõenda asjaolu, et selline teguviis on tingitud just hageja vajadustest. Üheselt ei ole arusaadav, milline vajadus hageja kolimise põhjustas ja seda just sellises hinnaklassis olevasse korterisse. Seejuures väärib mainimist ka asjaolu, et hageja täisealiseks saanud vend näiteks elab endiselt edasi kostja poolt pakutavas eramus, kus varasemalt elasid kõik koos- hageja, tema vend ja hageja ema. Hagis väidetakse, et hageja vajadused on suurenenud tulenevalt üürilepingu sõlmimisest. Hagis esitatud asjaolude kohaselt on üürikorteri pindala 60 m2, kuid üüriarvetel on kajastatud ruumi pindalaks 75 m
13. Selle korteri üür koos kommunaalteenustega on kokku 844,42 eurot. Kostja on seisukohal, et üüriturul on saadaval ka väiksemate kulude ja mõõtmetega kortereid (nt 50 m2 ja hinnaklassis 500 eurot). 6 Üürikorter, kuhu hageja kolis, on põhjendamatult kallis. Kostja leiab, et hageja ei ole põhjendanud, miks kahele inimesele mõeldud korter peab just 75 m2 suurune olema ja ligemale 900 eurot ühes kuus eluasemekulu tekitama. Kostja ei soovi kuidagi eemale hoida hagejale elatise maksmisest, vaid tal on kahtlus, et hageja seaduslik esindaja peidab „elatise“ sisse ka omi kulutusi. Kostja leiab, et hageja peaks siiski esmajoones oma vajaduste suurenemist põhjendama ja tõendama kostjale. Kostja leiab, et pelgalt üürilepingu sõlmimise fakti või arvete tasumise fakti põhjal ei ole võimalik järeldada, et see on tingitud hageja vajadustest. Hagis ei ole kuidagi põhjendatud ega tõendatud, et hageja esmavajadusi ei ole võimalik rahuldada väiksema summa eest üüritava eluasemega, millele tehtud kulutused ühtlasi vastaks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Hagis viidatakse ka kostja sisstuleku suurusele, justkui oleks see põhjus, miks hageja vajadused on kasvanud. Kostja on seisukohal, et ka kostja sissetuleku põhjal ei ole võimalik järeldada kui suurt ja kallist korterit hageja vajab. Kostja ei saa nõustuda hageja arvutuskäiguga elatise suurendamise osas. Hageja arvutuskäigus ei ole arvesse võetud, et hagejal on nii ema kui isa. Arvutuskäigu põhjal on võimalik järeldada, et hageja arvates peaks kostja üksinda kandma kõik üüripinnaga seotud hageja kulud. Kui ka hüpoteetiliselt asuda seisukohale, et hageja eelnimetatud mõõtmetes ja hinnaklassis korterit tõesti vajab, ei ole hagis põhjendatud, miks peab kostja üksinda tasuma seetõttu kogu hageja kulu. Hageja on kostja ja hageja ema ühine laps ning seetõttu tuleks sellised kulutused vanemate vahel jagada. Kui hageja eluasemekulu vanemate vahel võrdselt jaotada, oleks kummagi vanema ülalpidamiskohustuseks seoses eluasemekuludega 422,21 / 2 = 211,10 eurot. Samas nähtub aga rahvastikuregistrist, et korteris elab veel K J, kelle isikukood on
14. Seega elab korteris veel üks alaealine isik. Kui võtta arvesse, et hageja ema ei ole K Ji seaduslik esindaja, siis elab korteris kõigi eelduste kohaselt veel vähemalt üks täiskasvanu. Selline asjaolu aga suurendab korterist kasusaajate ringi, mis omakorda peaks ka hageja osalust korteri eest tasumisel selle võrra vähenema. Hageja osa vanemate vahel jagades, tuleks sel juhul summaks 105,55 eurot. Samas tekib lapsel ka muid kulutusi, näiteks toit ja riided jne. Varasemalt välja mõistetud elatis pidigi katma just hageja muud kulutused, sest hagejal sel hetkel eluasemekulusid ei olnud. Kostjale jääb paratamatult arusaam, et lapsele asjade ostmise (riided jms) takistamine ning soov selle asemel ainult raha saada on tulenev pigem hageja ema, mitte hageja vajadustest. Seepärast tuleks ülalpidamiskohustuse täitmisele hinnangut andes ja elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta ka seda, et hageja ema ei ole sugugi huvitatud, et kostja ise otseselt majanduslikult hagejat toetaks (nt ostab hagejale riided, telefoni, tahvelarvuti jne). Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta täielikult hageja kanda.
15. 08.03.2020 seisukohas märkis kostja, et hageja väidab oma seisukohtades, et kostja justkui soovib hoida kõrvale oma kohustusest hagejale elatist maksta. Nii see kindlasti ei ole, kostja väidab vastupidist, tema jaoks on oluline täita oma kohustusi vastavalt poolte kokkuleppele ja jõustunud kohtuotsusele ning palus vaid oma vastuses jätta kohtul hagi rahuldamata konkreetselt sellisel kujul ja tingimustel, nagu hageja ema seda nõuab. Kostja on hageja isana toetanud hagejat majanduslikult tasudes elatist, lisaks tasunud hageja mobiilsete teenuste eest, andnud taskuraha, kui hageja on seda küsinud, aga ka ostnud hagejale elatisest eraldiseisvalt talle vajaminevaid asju. Hageja väidab lisaks oma vastuses kostja seisukohale, et tasutud mobiiltelefoni kulud summas 7,75 eurot ei ole mainimisväärsed. Kostja väidab vastupidist, kuivõrd hagejale on väljamõistetud Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5506 228,04 euro suurune elatis, mille hulka on juba arvestatud sidekulud 28,43 eurot, siis tuleks hoopis vähendada kostja poolt tasututavad elatist sidekulude osas, sest tegelikeks kuludeks on arvestuslikult 7,75 eurot-17,628 eurot mitte 28,43 eurot. Hageja toob välja, et kostja ei ole osalenud hageja erakorraliste kulude tasumisel. Ka see väide on väär ning peegeldab hageja ema pahatahtlikku suhtumist kostja isakohustustesse. Hageja elab oma emaga ning kostja ei saa seetõttu olla pidevalt kursis kõigega, mis leiab aset hageja elus. Antud juhul ei ole hageja ega ka hageja ema andnud teada vajadusest saada tuge kooliekskursiooni eest tasumisel ning praegusel juhul on taoline süüdistus seetõttu kostjale üllatuslik. Kostja ei ole senini olnud vastu hagejale lisaraha andmisel vajalikeks asjadeks. Hageja väidab lisaks oma seisukohas, et kostja ei soovi mõista, et emal kui lapse elu igapäevaselt korraldaval isikul on õigus eelistada elatist kostja poolt pakutavale otse 7 asjade ostmisele. Kostjale ei ole arusaadavad antud soovi alused, hageja ema ei ole veenvalt toonud välja, miks ei võiks kostja osta hagejale asju ja peaks selle asemel kandma igaks juhuks lisaraha hageja ema kontole tekkida võivateks kuludeks. Hageja väidab oma vastuses kostja seisukohale, et peale ringkonnakohtu otsuse tsiviilasjas 2-15-5506 jõustumist, asus kostja hageja ema survestama, et too koliks välja Xxxxmajast. On ainult loomulik, et kostja seda soovis, nimelt praktikas ei ole tavaline, et keegi tasuta kasutab oma endise abikaasa elamut pärssides nii elamu tegeliku omaniku soovi oma elamut ise sihtotstarbeliselt kasutada. Arco Real Estate AS hinnangul on maja netoüürihind 1200-1500 eurot kuus, mis tähendab, et hageja emal oleks tulnud tasuda elamu kasutamise eest vahemikus 400-500 eurot. Hageja ema avaldas soovi elada Xxxxmajas kuni hageja kooli lõpuni ning seejärel kolis üürikorterisse. Seejuures väärib mainimist, et hageja ema ei olnud nõus tasuma oma kasutuseelise eest Xxxxmajas, aga on nõus tasuma üüri- ja kommunaalkulusid võõra korteri kasutamise eest. Hageja ema ei konsulteerinud üürikorterit valides kostjaga ega pole ka tõendanud, et valitud üürikorteri puhul on silmas peetud eelkõige lapse huvisid. Vastuses kostja seisukohale toob hageja välja, et kostja näol on tegemist vanemaga, kes teenib hagejale teadaolevalt vähemalt 18 000 euro suurust tasu AS xxxx ja sellele väidetavalt lisandub tulu eraettevõtlusest xxxx AS-ist ehk kostja sissetulek on 36 korda suurem kui miinimumpalk. Kostja toonitab, et esiteks on xxxx AS on olnud viimased aastad kahjumis ning teiseks on eelnimetatud numbrid oletuslikud ega peegelda kostja tegelikku majanduslikku olukorda. Isegi kui kostja sissetulekud oleks niivõrd suured, tuleb elatisraha määramisel lähtuda lapse vajadustest, mitte eelkõige tema vanema sissetulekust. Asjaolu, et üks vanem teenib rohkem, ei pane talle kohustust panustada lapse ülalpidamisse väga palju rohkem, kui ka teisel vanemal on võimalik katta lapse ülalpidamiskulud poole ulatuses. Kuigi hageja ema esitas oma sissetulekute kohta palgatõendi, ei ole eluliselt usutav, et palk OÜ-st xxxx on hageja ema ainsaks sissetulekuks (1222 eurot). Praeguste arvutuste kohaselt ei oleks hageja emal võimalik niivõrd kallist korterit endale üürida. Kui korteri üürile kulub hageja ema osana 422,21 eurot, hageja osana, mis tuleb hageja emal kanda 211,11 eurot ja hageja ema tasub oma osa hageja ülalpidamisest ehk 228,04 eurot ning lisaks mingit väidetavat laenu 250 eurot, siis järgi jääb talle 110,64 eurot. Ei ole võimalik, et hageja ema üüriks korterit summa eest, mis on üle tema maksevõimete ja tal puuduvad muud sissetulekud, millega tal peaks olema võimalus katta oma muud vajadused, seega on kostjal põhjust uskuda, et hageja ema peidab oma vara ega ole esitanud kohtule teavet oma tegelike ja täielike sissetulekute kohta. Praeguseid olusid arvestades ei ole vajalik proportsiooni arvutada, sest mõlemad vanemad saavad piisavalt palka.
16. 29.05.2019 esitas H S kohtule vastuhagi K Si vastu elatise vähendamise nõudes. Vastuhagi kohaselt peab kostja vajalikuks uuesti määrata hageja kõigi püsikulude suurus (sh tegelikud vajalikud kulud eluasemele), mida on vaja hinnata käesoleva aja seisuga. Kostja leiab, et praeguseks on hageja kulud kindlasti muutunud ning hageja tegelikud püsikulud on tõendamata, sest tsiviilasjas nr 2-155506 otsuse tegemisest on möödas ligikaudu kaks aastat. Samuti on kostja seisukohal, et hageja kulude suurus tsiviilasjas nr 2-15-5506 summas 871,45 eurot olid väga suurel määral ülepaisutatud, mistõttu kostja peab oluliseks hageja igakuise elatise suurust 350 euroni vähendada. Kostja toob välja iga hageja kulugrupi osas oma arvamuse ning mõistliku igakuise summa, mis hagejal vastavalt kostja arvutuskäigule võiks kuluda: − toit- kohtuistungil 24.01.2019 väitis hageja ema, et hageja on hakanud eelistama taimset toitu loomsele toidule ning seetõttu on kogused, mida hageja tarbib, suuremad. Antud selgitus võib küll tõsi olla, aga hageja ema käsitleb taimetoitluse osas vaid ühte poolt, jättes märkimata, et korralik taimetoit ei ole kallis ja kindlasti mitte kallim kui loomne toit. Kostja leiab, et hageja emal tuleb taimse toidu puhul hageja toitumist suuremal määral planeerida. Ka taimetoitluse juures on võimalik kõht täis saada sama toidukogusega, aga valida tuleb toitvamaid ja mitmekülgsemaid toiduaineid. RAKE „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ uuringus (lk 16) tuleneb, et igakuine kulu ühel lapsel toidule ühe lapsega leibkonnas on ligikaudu 35 eurot kuus. Arvestades, et praeguseks on muutunud elukallidus ning hageja elab xxxx, siis on ühe lapse mõistlik kulu toidule ilmselt kaks korda suurem, st 70 eurot kuus. 8 Eluasemekulud- RAKE „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ uuringus on jõutud järelduseni, et vajalikuks eluasemekuluks ühe lapse kohta saab pidada keskmiselt 30 eurot kuus, seega on hageja ema poolt nõutav eluasemekulu ligikaudu 14 korda (422,21 eurot/30 eurot) suurem kui oleks mõistlik. Praegusel juhul ei ole kostjale antud sõnaõigust hageja elukohavalikul, mistõttu ei nõustu kostja ka tasuma üürikorteri eest, mille puhul on arvestatud eelkõige hageja ema eelistustega. Kostja on nõus, et hagejale peavad olema tagatud samad elutingimused, nagu tal olid varem kostja elamus, kuid praegusega ei ole põhjendatud niivõrd suured eluaseme kulud üürikorterile. Hageja eluasemekulu suurust mõjutab otseselt tema vanemale kuuluva või vanema poolt üüritava elamispinna kasutuseelise väärtus. Hageja ei ole aga praegusega oma kasutuseelise väärtuse väljaselgitamiseks vajalikke asjaolusid kohtu ette toonud. Kostja on seisukohal, et hageja tegelik kasutuseelis kostja elamus oli tunduvalt väiksem kui 300 eurot kuus. Kui hageja eluasemekulu vanemate vahel võrdselt jaotada, oleks kummagi vanema ülalpidamiskohustuseks seoses eluasemekuludega 422,21 / 2 = 211,10 eurot. Kostja leiab, et tulenevalt kohtupraktikast ja eelpool viidatud RAKE uuringust on hageja mõistlike eluasemekulude suurus 125 eurot kuus. Sidekulud- hageja sidekulusid on senini tasunud kostja kohtu määratud summale lisaks. Kostja soovib ka edaspidi tasuda hageja sidekulud eraldiseisvana elatisest ning seetõttu palub kohtul sidekulusid elatisemõistmisel juurde mitte arvestada. Hügieen ja tervis- kostja leiab, et hagejal ei kulu hügieenile ja tervisele 50 eurot kuus, nagu on leidnud maakohus tsiviilasjas nr 2-15-
17. Eelpool viidatud RAKE uuringuga on leitud, et muude kaupade ja teenuste jaoks on määratud 34 eurot kuus, tervishoiu kulusid ei ole määratud. Kostja leiab, et arvestades elukalliduse tõusu, on hageja mõistlikuks igakuiseks kuluks hügieenile ja tervisele 45 eurot. Riided ja jalanõud- maakohus lähtus hageja riietele ja jalanõudele igakuiselt kuluva summa määramisel asjaolust, et hageja on kasvav nooruk, kes vajab pidevalt uusi riideid. 16-aastane küll ei kasva enam sama palju kui 14-aastane, kuid suurenenud on elukallidus xxxx. RAKE „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ uuringu (lk 16) kohaselt olid
18. aastal ühe lapse igakuised kulud riietele ja jalanõudele suuruses 28 eurot kuus. Kostja peab mõistlikuks kuluks hageja riietele ja jalanõudele 50 eurot. Arengukulud- antud kulude puhul määras maakohus mõistlikuks 150 eurot kuus. Kostja leiab aga, et käesoleval juhul ei kulu hageja arengule tegelikult 150 eurot kuus. Eelpool viidatud RAKE uuringuga on leitud, et ühelapselises peres kulub ühel lapsel vaba aja kuludeks 38 eurot kuus. Arvestades, et hageja elab xxxx ning tal on võimalus oma vanusest tulenevalt ise omale huviringe valida, siis peab kostja antud kulugrupi osas mõistlikuks suuruses 50 eurot kuus. Muud vältimatud kulud- kostjale ei ole teada summad ega täpsed kululiigid, mida hageja siinkohal kannab igakuiselt, hageja ema ei ole taolist informatsiooni ka avaldanud, kuid kostja leiab, et muudeks kulutusteks on mõistlik määrata summa 10 eurot kuus. Transport- kostja arvab, et hagejal endiselt ei kulu raha transpordile, sest xxxx liiklemine on tasuta. Kostja arvutustele ja RAKE uuringule tuginedes võib arvata, et hageja ülalpidamiskulud jäävad seega vahemikku 314-353 eurot, mis peakski tegelikkuses katma kõik hageja igakuised kulud (eeldusel, et hageja ema ei anna oma panust hageja kulude kandmisesse). Kostja palub vähendada kostjalt hageja kasuks Harju Maakohtu 20.12.2016 ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2017 otsustega tsiviilasjas nr 2-15-5506 väljamõistetud igakuise elatise summat (so 228,04 eurot kuus, koos eluasemekuludega 656,45 eurot ja koos hageja ema osalusega 9 kokku 871,45 eurot), määrates igakuise elatise summaks alates 29.05.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni 350 eurot kuus. Kostja palub kohtul jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
19. 01.07.2019 määrusega võttis kohus vastuhagi menetlusse.
20. 12.08.2019 seisukohas selgitas kostja, et Statistikaameti andmetel kasvas
21. aasta tarbijahinnaindeks võrreldes
22. aastaga 3,0 %. RAKE uuringu kohaselt oli
23. aastal 14-17 aastase lapse ülalpidamiskulu 314 eurot kuus. Kohtute poolt põhjendatuks loetud ligi kolm korda suurem ülalpidamiskulude summa oli seega selgelt ülepaisutatud. Võrreldes RAKE uuringuga, on tarbijahinnaindeks praeguseks hetkeks kasvanud 12,5 %. Tsiviilasjas 2-15-5506 lahendi tegemise seisuga võrreldes on tarbijahinnaindeks kasvanud 9,2 %. RAKE uuringu p 6.3 kohaselt oli 14-17 aastase lapse ülalpidamiskulu
24. aastal 314 eurot kuus. Käesoleval hetkel tuleb 14-17 aastase lapse mõistlikeks kuludeks lugeda keskmiselt 353 eurot kuus. Kostja ei vaidle vastu, et hagejale igakuiselt tasutav elatis summas 228,04 eurot ei kata hageja igakuiseid püsikulutusi koos hageja eluasemekuludega, mistõttu pakkus ka varasemalt käesoleva menetluse käigus kompromissina elatist summas 350 eurot kuus, milles sisalduvad nii hageja igakuised püsikulutused kui ka hageja proportsioon hageja kasutuseelisest hageja ema üürikorteris. Hageja kulutusi kannab hageja ema ja tema käes on ka hageja kulutusi näitavad tõendid. Sel põhjusel on hageja väide, et kostjal tuleb esitada sellised asjaolud ja tõendid, mis kinnitaksid hageja kulutuste vähenemist, esitatud pahatahtlikult ning kostjal on sellise nõude täitmine äärmiselt keeruline. Nagu on ka selgitatud vastuhagis, on kostjal võimalik tugineda vaid RAKE uuringule hageja igakuiste kulutuste määramise osas, sest muid tõendeid hageja kostjale esitanud ei ole. Kostja hinnangul ei saa püsikuluna käsitleda näiteks juuksevärvi, kuivõrd tavapäraselt kasutatakse juuksevärvi ebaregulaarselt (vähem kui kord kuus). Samuti on hageja ostetud juuksevärvi hind (18 eurot) oluliselt kõrgem juuksevärvi keskmisest hinnast (4-6 eurot). Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud kulude suurenemist ja vajadust mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis suurema summas kui 270 eurot. Kostja lisab, et ei pea vajalikuks ega põhjendatuks tasuda selliste kulutuste eest, mis võivad hagejat kui kostja last kahjustada. Euroopa Liidu nõuete kohaselt peab turul olevatel kosmeetikakaupadel vajadusel olema küljes teave, et toode ei ole alla 16-aastastele soovitatav, kuivõrd need tooted võivad sisaldada mürgiseid aineid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1223/2009/EÜ kohaselt peab vastav hoiatus olema trükitud ka juuksevärvi pakenditele (vt nt määruse III lisa, viitenumber 193). Samuti ei osuta juuste värvimise teenust alla 16-aastastele lastele ka Eestis tegutsevad juuksurisalongid (vt nt xxxx/; xxxx/). Hageja esindaja ei ole küll avaldanud, millal juuksevärvi on kasutatud, kuid vanuse mõttes on kindlasti tegemist väga piiripealse juhtumiga. Hageja on asunud seisukohale, et kasutuseelis oma vanema korteris tuleks leida jagades kõik kulud pooleks, kuid nii kasutuseelist siiski ei leita. Laps elab oma ühe vanemaga, mitte üksi või jagades korterit sarnaselt täiskasvanutele, st vanem kannaks üürikorteriga seonduvad kulud ka lapseta. Veelgi enam, hageja ema on üürikorteris võtnud enda kanda kulutused, mida paljudel juhtudel kannab üürileandja (remondifond 11,25 eurot kuus, haldusteenus 16,07 eurot kuus vms) suurendades nii tahtlikult hageja igakuised kulutusi. Selline lähenemine ei ole kostja seisukohast vaadatuna kindlasti mõistlik. Hageja väidab ka, et kostja ei ole tõendanud sidekulud kandmist igakuiselt määras 28,43 eurot. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt kannab kostja hageja sidekulusid erinevates summades. Sidekulusid kannab kostja elatisest eraldiseisvana ja soovib seda teha ka edaspidi. Lisaks heidab hageja kostjale ette, et põhjendamatu on kostja väide, et talle ei ole teada summad ja kululiigid, mida loetakse muudeks vältimatuteks kuludeks. Kostja selgitab, et kuigi kohus pidas tsiviilasjas nr 2-15-5506 põhjendatuks 100 eurot kuus, ei ole kostjale teada, kas hageja ka tegelikult ja kui suures ulatuses nimetatud kulusid kannab. Kostjal puuduvad muude vältimatute kulude kandmise kohta tõendid ja hageja ema ei ole neid kostjale ka esitanud. Käesoleval juhul ei saa kostja hinnangul ainuüksi hageja ema ja kostja sissetulekute suur erinevus olla mõjuvaks põhjuseks ülalpidamiskohustuse proportsiooni ebavõrdseks jaotamiseks. Kostjal puudub informatsioon, milline on hageja ema sissetulek käesoleval ajal. 10 Hageja on oma 22.07.2019 vastuses seisukohal, et RAKE uuring ei ole ajakohane, kuivõrd sellest ajast saadik on elukallidus muutunud. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et RAKE uuring on asjakohane tõend. Kostja nõustub, et uuringus leitud kulude suurus on nüüdseks teataval määral kasvanud, kuid uuringule ja tarbijahinnaindeksile tuginedes on võimalik leida ligikaudsed ülalpidamiskulud praeguse aja seisuga.
25. 10.01.2020 arvamuses tõi kostja esile seisukohad iga hageja kulugrupi osas. Kostja oli seisukohal, et arvestades nii üüri-, elektri- kui ka kõrvalkulusid, on kostja hinnangul kõik eluasemekulud kokku põhjendatud 115 euro ulatuses. Arvestades hageja esitatud tõendeid ja RAKE uuringut ning asjaolu, et hageja elab Tallinnas, on mõistlikuks kuluks toidule 70 eurot. Kuivõrd kostja tasub hageja mobiilteenustega seotud kulusid, sh mobiilne internet, elatisest eraldiseisvana, ei ole põhjendatud hageja teleteenuste kasutamisega seotud sidekulude kostjalt väljamõistmine. Kostja on seisukohal, et hageja mõistlikuks igakuiseks kuluks hügieenile ja tervisele on 45 eurot. Kostja nõustub hagejaga, et igakuine kulu riietele ja jalanõudele summas 50 eurot on põhjendatud. Kostja hinnangul on hageja arengukulud põhjendatud ja vajalikud 70 euro ulatuses. Kostja peab muude vältimatute kulude osas põhjendatuks 20 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hageja püsikulud ei ole summas 935,64 eurot ja hageja ei ole seda ka tõendanud. Kostja leiab, et hageja ülalpidamiskulud on põhjendatud ja vajalikud summas 350 eurot. Seejuures katab hageja seaduslikule esindajale makstav peretoetus hageja ülalpidamiskuludest 60 eurot kuus.
26. Tuginedes RAKE ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ lõpparuandele on kostja 30.04.2020 arvamuses esitanud täiendavad seisukohad hageja vajaduste osas. Miinimumelatise uuringus tuvastatu tõendab, et hageja väidetavad eluasemekulud on ülepaisutatud ja põhjendamatult suured. Seega ei saa hageja eluasemekulu olla suurem kui 115 eurot, st summa, mille põhjendatusega on kostja nõustunud. Sealjuures on isegi see summa uuringus leitud keskmisest (28 eurot) neli korda suurem. Mingeid erivajadusi kallima või eriomadustega kinnisvara jaoks ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Miinimumelatise uuringus leitu kinnitab, et hageja väidetavad toidukulud on põhjendamatult suured ning selliste kulude kandmist ei ole tõendanud. Kostja hinnangul saab miinimumelatise uuringust tulenevalt põhjendatud kuluks toidule pidada 133 eurot. Mingeid erivajadusi ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Kuivõrd kostja juba tasub hageja sidekulude eest, ei saa hageja väidetavate sidekuludega hageja püsikulude hindamisel arvestada. Miinimumelatise uuringus tuvastatu kinnitab, et ka hageja väidetavad kulud hügieenile ja tervisele on põhjendamatult suured. Hügieeni ja tervise kulud ei saa olla suuremad kui 33 eurot, kusjuures see summa on uuringus tuvastatud keskmisest kulust (22 eurot) ligikaudu kaks korda suurem. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud erivajaduste olemasolu, mis tingiks suuremate kulude kandmise vajaduse. Riiete ja jalanõude rahalise suuruse (50 eurot) suuruse üle pooled ei vaidle. Miinimumelatise uuringus leitu kinnitab, et hageja väidetavad arengukulud summas 150 eurot on ülepaisutatud. Põhjendatud ja vajalikuks arengukuluks saab pidada 70 eurot, mis on isegi miinimumelatise uuringust tuvastatud keskmisest kulust (28 eurot) suurem. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tal oleksid mingid erivajadused. Miinimumelatise uuringus leitu põhjal saab asuda seisukohale, et hageja väidetavad muud vältimatud kulutused summas 50 eurot kuus ei ole põhjendatud. Vajalikuks ja põhjendatud kuluks saab miinimumelatise uuringu põhjal pidada 20 eurot. Ei ole välja toodud ega tõendatud hagejal mingite erivajaduste olemasolu. Hageja igakuised püsikulutused on vajalikud ja põhjendatud 421 euro (115 + 133 + 33 + 50 + 70 + 20) ulatuses.
27. 10.06.2020 esitas kostja kohtule kohtukõne seisukohad. Kohtuotsuse põhjendused
28. 10.06.2020 toimunud kohtuistungil kandis kostja lepinguline esindaja ette kohtukõne teesid, mis esitati kohtule ka avaliku e-toimiku kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 5 esimene lause sätestab mh, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. 11 17.06.2020 esitas hageja vastuväite kostja kohtukõne teesidele. Hageja taotles kostja kohtukõne seisukohtade materjalide juurde mittevõtmist, kuivõrd kostja poolt kirjalikult esitatud kohtukõne seisukohti ei kantud istungil olulises osas ette. Kohus ei andnud hagejale 10.06.2020 toimunud kohtuistungil tähtaega täiendavate seisukohtade või taotluste esitamiseks. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 03.07.2020 ja avaldatakse avalikus e-toimikus. Mis puudutab kostja poolt kohtukõne kirjalikult esitamist ja selle ette kandmist kohtuistungil, siis selles osas selgitab kohus järgmist.

§ 402

lg 7 kohaselt võib kohtuvaidluses menetlusosaline esitada kohtule kohtukõne seisukohad kirjalikult või muul püsival andmekandjal kohtuistungi protokollile lisamiseks. Kohus selgitab, et kohtukõnes võib

§ 402

lõike 2 teise lause järgi viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Lisaks võib kohtuvaidluses menetlusosaline esitada kohtule kohtukõne kirjalikud seisukohad kirjalikult või muul püsival andmekandjal kohtuistungi protokollile lisamiseks. Pooltel on õigus protokolli ja selle lisadega tutvuda, kui menetlusosaline leiab, et kirjalikus kohtukõnes on viidatud uutele asjaoludele, peaks sellele protokolli parandamise taotluses tähelepanu juhtima (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 781-782). Eeltoodust nähtub, et kohtukõne võib ette kanda nii istungil kui ka esitada kirjalikult.

-ist ei tulene nõuet, et kohtukõne tuleb kohtuistungil suuliselt ette kanda samas pikkuses kui kirjalikult esitatuna. Oluline on see, et kohtukõnes ei oleks viidatud uutele asjaoludele. Hageja ei ole käesoleval juhul esile toonud seda, et kostja oleks oma kohtukõne kirjalikes seisukohtades esile toonud uued asjaolud. Samuti ei ole hageja taotlenud protokolli parandamist. Eeltoodust tulenevalt ei menetle kohus hageja 17.06.2020 esitatud vastuväidet kostja kohtukõne teesidele (elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendi puhul tagastamist ei toimu).

1. Kohus arutas asja kahel istungil, selgitas pooltele seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele. Samuti täitis kohus selgitamiskohustust 06.11.2019 määrusega.
2. Pooled ei vaidle, et hageja K S, kes on sündinud 24.09.2002 (kd I, tl 5), H Si ja K Ru kooselust, elab koos emaga K Ruga.
3. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on PKS § 96 alusel kohustatud talle ülalpidamist andma. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. Seega on kostjal seadusest tulenev kohustus hagejale ülalpidamist anda.
4. Tallinna Ringkonnakohtu 09.06.2017 otsusega tsiviilasjas 2-15-5506 (kd I, tl 6-16) on kostjalt väljamõistetud hageja ülalpidamiseks igakuine elatis summas 228,04 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (otsuse resolutiivosa p 3).
5. Käesolevas tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas tsiviilasjas nr 2-15-5506 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on muutunud sedavõrd, et annavad aluse väljamõistetud igakuise elatise 228,04 eurot suurendamiseks 685,64 euroni alates 06.09.2019 või vähendamiseni 350 euroni kuus alates 29.05.
6. 12
7. Kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see

§ 457

lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise (vt ka Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25).

§ 459

lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (vt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-124-15 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Kohus on pooltele nende tõendamise koormust selgitanud. Selleks, et kohus saaks hagi või vastuhagi rahuldada, tuleb kohtul tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks H Silt 09.06.2017 kohtuotsusega elatise väljamõistmiseks summas 228,04 eurot, on oluliselt muutunud, ning see muutus on tekkinud pärast 09.06.2017, mil kohtuotsusega H Silt K Si kasuks elatise suurus kindlaks määrati ja H S oleks saanud tema vastu esitatud nõudele vastuväiteid esitada.
5. Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja K Si ülalpidamiskulude suurus on võrreldes 09.06.2017 kohtuotsuses tuvastatuga muutunud, mis saaks olla ühena aluseks väljamõistetud elatise vähendamisele, sest just nimetatud asjaolule on H S esitatud vastuhagis tuginenud. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse hindamine on kohtu kaalutlusotsustus, mille puhul võtab kohus arvesse nii esitatud tõendeid tegelikkuses tehtud kulutuste kohta, vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit üldiselt, hindab lapse tavalist elulaadi ja selle säilitamise võimalusi. Harju Maakohus on oma 20.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-5506 (kd I, tl 17-28) tuvastanud ja ringkonnakohus on sellega nõustunud, et hageja K Si põhjendatud ülalpidamiskulud ühes kuus on järgmised: toidukulu on 180 eurot, sidekulu 28,43 eurot, hügieen ja tervishoid 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, arengukulud summas 150 eurot kuus, muud vältimatud kulud 50 eurot ja eluasemekulud 428,41 eurot. Hagi kohaselt on muutunud lapse K Si elukoht ja sellega seoses tema eluasemekulud. Hageja K S on vabastanud kostjale H Sile kuuluva eramu ja elab koos emaga 01.06.2018 üürikorteris aadressil xxxx (kd I, tl 32-39). Korteri igakuine üürisumma on 695 eurot, millest hageja osa moodustab 347,50 eurot (kd I, tl 40). Lisaks üürile kuulub hageja eluasemekulu hulka üüripinna kasutamisega seotud kõrvalkulud (elektri, vee ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised juhtimis-, haldus-, hooldus-, avariimaksed). Aasta lõikes on korteri keskmine kõrvalkulu kuus summas 149,42 eurot (kd I, tl 41-45), millest hageja osa on 74,71 eurot. Võttes arvesse üldteada asjaolu, et lähiajal elektrihind kallineb kolmandiku võrra, siis on sellel otsene mõju ka korteri kõrvalkulude suurusele, mille tulemusena suureneb kõrvalkuludest hageja osa hinnanguliselt 79,71 euroni. Hageja eluasemekulud üürikorteris on seega kokku summas 427,21 eurot (347,50 + 79,71). K Si põhjendatud kulude suurus koos eluasemekuludega on kokku summas 935,64 eurot (180 + 28,43 + 50 + 50 + 150 + 50 + 427,21). Kostja on küll arvates aasta algusest kuni hagi esitamiseni 06.09.2018 13 andnud hagejale ülalpidamist kokku summas 684,12 eurot (kd I, tl 30), kuid kostja hageja eluasemekulude kandmises osalenud ei ole (kd I, tl 141). H S on seisukohal, et elatise suurendamise nõue on alusetu, kuivõrd hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud vajadust niivõrd kalli üürikorteri järele. Lisaks on tsiviilasjas nr 2-15-5506 otsuse tegemisest möödunud ligikaudu neli aastat ning selle aja jooksul on muutunud nii elukallidus kui ka hageja vajadused. Kostja hinnangul tuleb kohtul kõik hageja püsikulud uuesti tuvastada.
6. 06.12.2019 seisukohas (kd II, tl 1-4) on hageja kohtule esitanud andmed hageja igakuiste vajaduste suuruses osas ning tõendid. Hageja vajadused on järgmised: − eluasemekulud- korteri igakuine üürisumma on 695 eurot, millele lisandub korteri elektrikulu. Üürileandja arvel on elektrikulu nihkes ehk siis augustikuu arvel on juunikuu elekter jne. Kuna elektrikulu on muutuv, siis on hageja toonud perioodi elektrikulu välja keskmisena kolme kuu põhjal (17,32 + 14,35 + 17,23 = 48,90/3 =16,30 eurot). Hageja osa üürikulust on 347,50 eurot ja elektrikulust (keskmise põhjal) 8,15 eurot. Lisaks üürile kuuluvad hageja eluasemekulu hulka üüripinna kasutamisega seotud kõrvalkulud vastavalt xxxx arvetele. Kõrvalkulude suurus on (9,13 + 76,60 + 68,88 + 70,10 + 32,72= kokku 257,43/3,5), mis teeb keskmiseks kuluks 73,55 eurot. Hageja osa kõrvalkuludest on 36,78 eurot. Kuna korteris ei ole võimalik hoida hageja suuski, ratast ega ladustada muid hooajalisi asju, siis rentis hageja seaduslik esindaja KR.-lt panipaiga xxxx elamu allkorrusel rendisummaga 75 eurot. Hageja osa panipaiga kuludest on 37,50 eurot. Hageja osa eluasemekuludest on kokku summas 429,93 eurot (347,50 + 8,15 + 36,78 + 37,50). − toidukulud- kokku on summas 180 eurot. Üldteada on asjaolu, et lapse üheks esmaseks vajaduseks on söömine. Kulu puhul on arvestatud keskmiste toidukaupade hindu jaekaubanduses
7. aastal, samuti seda, et lisaks muudele igapäevastele toiduainetele vajab hageja ka puu- ja juurvilju, maiustusi jmt ning mitmekesist ja tervislikku toidulauda. Hageja hinnangul tõendab hageja igakuise toidukulu suurust ka tsiviilasja nr 2-15-5506 kohtuotsus, kus leiti, et põhjendatud ja mõistlik toidukulu kuus on 180 eurot. − sidekulud- kokku on summas 27,02 eurot, mis hõlmavad Telia1 eKodu koduinternetti, kuutasu, ruuteri ja digiboksi üüri ning TV teenuste tasu. − kulutused seoses hügieeni ja tervishoiuga- kokku on 50 eurot. Kulutused on jagatud aasta peale arvestusega, et sisaldavad hageja juukselõikust, nahahooldus- ja hügieenitooteid (dušigeelid, juuksehooldusvahendid, hambapesuvahendid, kreem, kosmeetikatooted) ja tervishoiuga seotud kulutusi (eelkõige käsimüügiravimid, plaastrid, haavapuhastuse vahendid, külmetushaiguste ravimid, vitamiinid) ning pesupulbrit, voodipesu, käterätikuid vms. − kulutused riietele ja jalanõudele- kokku summas 50 eurot. Kulude suurus on tõendatud riiete ja jalatsite ostutšekkidega River Island 20.06.2019, Lindex 07.06.2019, Lindex 11.06.2019, 06.06.2019, Sportland Outlet 06.06.2019 ning Zara 09.07.2019 (kd II, tl 40, pöördel-41, pöördel). Tasumine on tõendatud väljaminekutega hageja seadusliku esindaja kontolt (kd II, tl 25-33) ning samuti hageja konto väljavõttega, kust nähtub 02.07.2019 makse www.asos.com e-poele (kaupleb riietega) summas 41,99 eurot (kd II, tl 20) ning 10.07.2019 Humana Tartu mnt kauplusele summas 9,20 eurot (kd II, tl 20). Hageja on tellinud endale OÜ-st RV Ortopeedia spetsiaalselt talle valmistatud jalanõud 149 euro eest (kd II, tl 21). − arengukulud- kokku summas 150 eurot. Hageja osaleb xxxx. Hageja õpib teatriklassis ja on keskmisest suurema kultuurihuviga. Arengukulu hulka on arvestatud ka klassiekskursioonide kulu. − muud vältimatud kulud- kokku summas 50 eurot. Kulutused on jagatud aasta peale arvestusega, et sisaldavad kulutusi koolikohustuse täitmisele (õppematerjali paljunduskulu, kooli üritustele piletid, jõulukohvikud jmt), kinole, sõprade sünnipäevakingitustele, näituste piletitele, bussisõiduks emapoolsete vanavanemate juurde Kuressaarde vähemalt 5 x aastas, taskuraha ja lemmiklooma ülalpidamisega seotud kulud jms. 14
8. Kostja H S on hageja vajaduste osas esitanud järgmised vastuväited, tuginedes muuhulgas nii 2013 RAKE uuringule (kd I, tl 76-91) ja ka RAKE uuringule „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ lõpparuandele

§ 455

lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. 20 Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta 36. Juhindudes

§ 238

lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata: − Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2017 kohtumäärus kohtuasjas nr 2-15-5506 (kd I, tl 99), kostja 19.10.2017 koostatud nõudeavaldus (kd I, tl 100-101), hageja seadusliku esindaja vastus 29.11.2017 (kd I, tl 102-103), hageja seadusliku esindaja meilikiri 19.01.2018 ja kostja vastus meilikiri 20.01.2018 (kd I, tl 104) ning kostja ja hageja seadusliku esindaja meilikirjavahetus 12.01.2018 (kd I, tl 105), kuna poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja koos oma seadusliku esindajaga elab üürikorteris ja puudub vajadus eraldi tuvastama hakata, mis põhjustel hageja koos oma seadusliku esindajaga kolis kostjale kuuluvast Xxxxelamus välja. Seega ei ole tegemist asjakohaste tõenditega. − Telia mobiilsete teenuste eest 31.07.2018 ja 31.08.2018 esitatud arved (kd I, tl 70-71), kuna hageja nõuab elatise suurendamist alates 06.09.2018. Seega ei ole tegemist asjakohaste tõenditega. − auto müügileping, auto registreerimistunnistus ning auto kindlustuspoliis (kd I, tl 92-94, pöördel), kuna sõiduki ostmine ei puutu asjasse, sest hageja vajaduste hulka ei kuulu kulud transpordile. Kohus leiab, et tegemist ei ole asjakohaste tõenditega. − 29.04.2020 kinnisvara üürikuulutused (kd II, tl 125-126, pöördel), kuna üürikuulutustest nähtuvad xxxx ja xxxx tänava korterid asuvad xxxx linnaosas ning xxxx tänava korter asub xxxx linnaosa serval. Hageja üürikorter asub keskturu piirkonnas, xxxx linnaosas, millest tulenevalt ei ole kostja esitatud üürikuulutustega tegemist sarnases piirkonnas asuvate üürikorteritega. Menetluskulude jaotus 37.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lisaks võib ülalpidamisasjas jätta kohus menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata

§ 164

lg 3 järgi täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Osundatud normi kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid ei ole asjas esitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hagi rahuldati osaliselt, hagiga seonduv vastuhagi jäeti rahuldamata ja puuduvad erandlikud asjaolud (

§ 164

lg 3), mis annaks võimaluse kalduda hagilises perekonnaasjas (so ülalpidamisasjas) kõrvale hagi osalisel rahuldamisel menetluskulude jaotuse reeglist (

§ 163lg 1), jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga 21