, § 202, § 206, § 274 lg 5 kohus määrab: 1.
lg 2 p 2 alusel maksma 500 eurot sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides X Ühingu arvelduskontole nr X; 2.2.Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 11.03.2021.a. Vastavalt
lg-le 6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. 3. Määruse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele. Jõustunud määruse täitmise jälgimist korraldab prokuratuur
1 1-20-4311 4.
lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse avalikustamisel
Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole kaevatav, alus
ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 20.04.2020 KarS § 4231 tunnustel selles, et 20.04.2020 kell 17:45 ajal juhtis S. J. Pärnu maakonnas Pärnu linnas Lai tn 11 asuva kaubanduskeskuse Port Artur 2 parkla territooriumil suunaga Ringi tn pikenduse poole sõiduautot Volkswagen Arteon, registreerimisnumbriga X. Kontrollimisel selgus, et S. J. puudub vastava B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, milline juhtimisõigus oli temal peatatud. Samuti on S. J. eelnevalt 29.11.2019 ja 15.02.2020 Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuna temal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega on S. J. näol tegemist isikuga, kes on juhtinud mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta süstemaatiliselt. Lääne Ringkonnaprokuratuur saatis 18.06.2020 süüdistusakti üldmenetluses Pärnu Maakohtusse. Kohtuistungi toimumise aeg on planeeritud 12.01.2021. Kriminaalasjas on S. J. esitatud süüdistus KarS § 4231 järgi, s.o sõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt. 18.09.2020 toimus eelistungil ja kohus andis süüdistatava kohtu alla. 11.01.2021 esitas prokurör kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks
KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega, leidis, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo näol on tegemist II astme kuriteoga, mille eest seadus näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata. Lõpetades menetluse just viimasest lähtuvalt
alusel, asub riik seisukohale, et 2 1-20-4311 süüdistatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Tegemist on kaalutlusõiguse kohaldamisega, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mõõdukas. Seega on oportuniteedi kohaldamise eelusteks 1) teise astme kuritegu, 2) piisava asjaolud, mille alusel eeldada, et süüdistuses toodud tegu on tõendatud, 3) süü ei ole suur, 4) menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning 5) süüdisatav on nõus seaduse järgi lõpetamise tingimustega. Maakohus leiab, et eeltoodud eeldused on täidetud. Antud teise astme kuriteo kohta on piisavalt tõendeid, mis seda kinnitavad. Kohus rõhutab, et S. J. juhtimisõigus ei olnud peatunud, vaid peatatud. Sellest tulenevalt ei sõitnud ta autoga ajal, mil tema juhtimisõigus oli puuduva tervisetõendi tõttu pikendamata, vaid taastamata. Seetõttu ei kohaldunud eriolukorra ajal S. J. juhtimisõiguse taastamisele kaitsja viidatud LS § 2642 lg 2 ja 3 sätted, sest need kehtinuks S. J. puhul juhul, kui juhtimisõigus oli peatunud ja seda oli vaja pikendada tervisetõendi abil. Tegemist ei ole juriidilise eksimusega, milles S. J. arusaamisvõime puudus. Samuti ei ole talle ka antud vale nõu juristi, politseiniku vm õigusteadmiste ja vastava autoriteediga isiku poolt. Juhtimisõigus peatati (tl 20) juba 12.12.2018 ja nii 2018 kui 2019 oli ta sellega ka tutvunud kolmel korral (tl 44). Seega S. J. oli küllaldaselt aega ja võimalusi, et teha endale selgeks, millises õiguslikus olukorras ta on ja seda juba ajast tulenevalt tuleb ka eeldada. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, kui endale asju selgeks ei tehta, ehkki oli piisavalt võimalust ja aega. Kodaniku kohus on tunda riigis vähemalt ennast puudutavaid õigusakte. S. J. piisava haridusega ja vaimselt terve, et seda temalt eeldada. Õiguslikult ei ole teda meditsiinitöötajad eksitanud, sest viimased ei pea andma spetsiifilist õigusnõu. Samuti ei pea arstid parandama juriidilisi faktivigu, kui isik räägib pikendamisest, kui tegemist on hoopis juhtimisõiguse taastamisega, mida eriolukorra sätted ei reguleeri. Sellised otsitud väited ei välista tahtlust, sh minimaalsena vähemalt kaudset tahtlust, samuti ei välista õigusvastasust ega süüd. Seega ei ole tegemist Riigikohtu 20.04.2018. a otsuses nr 4-17-4621 kirjeldatud olukorraga, kus isiku juhtimisõigus oli ajutiselt peatunud – S. J. puudus LS § 94 lg 1 kohaselt juhtimisõigus, kuna tema juhtimisõigus oli peatatud. Teo toimepanija süü suuruse hindamisel võetakse aluseks karistusseadustikus toodud põhimõtted. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust, st väiksemad sanktsioonimäärad viitavad väiksemale süüle. S. J. süü on aga väike, seda kinnitab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu. Materiaalset kahju tegu kaasa ei toonud. Tema süütegu ei pälvinud negatiivset avalikku tähelepanu, mistõttu menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi nii tema teost lähtudes kui ka eripreventiivsetel kaalutlustel. S. J. näol on tegemist isikuga, kes on varasemalt suutnud käituda õiguskuulekalt – kehtivaid 3 1-20-4311 kriminaalkaristusi isikul ei ole – seega tema karistamine kriminaalkorras ei ole vältimatult vajalik, kui ta täidab oportuniteedi tingimused ära. S. J. on nõus maksma kindla summa riigituludesse. Menetluse lõpetamine ja isikule kohustuste panemine on võimalus anda inimesele veel viimane hoiatus. Kohaldades S. J. suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist oportuniteedi printsiibist lähtudes, mõjutab see igal juhul hoiduma teda edaspidi süütegusid toime panemast. Süüdistatav on andnud nõusoleku tasuda kindel summa sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, s.o tasuda X Ühingu arvelduskontole X 500 eurot. Seetõttu on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks
Eelnimetatud kohustuse täitmise lõpptähtajaks taotleb prokurör määrata 11.03.2021, s.o kolm kuud oportuniteedi kohaldamise taotluse esitamisest. Kohus nõustub nimetatud kohustuse panemisega kahtlustatavale ja selle jaoks määratud tähtajaga. Süüdistataval oli lepinguline kaitsja, kelle kulud jäävad tema enda kanda ning muud menetluskulud puuduvad. Kriminaalasja toimikus puuduvad asitõendid. Juhindudes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.