← Eesti

2-20-49/19

Obsah (13)§ 62§ 444§ 440§ 468§ 173§ 168§ 174§ 162§ 138§ 139§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 04. detsember 2020, Ta

§ 62lg 2).

Kohtu selgitused

§ 444

lg 3 järgi võib kohus teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. Flagito OÜ (hageja) esitas 02.01.2020 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse Air Baltic Corporation AS (kostja) vastu kahju 400 euro nõudes. Kohus võttis avalduse menetlusse 24.01.
  2. Kostja esitas nõudele vastuväite 21.02.
  3. Harju Maakohtu lõpetas 26.02.2020 määrusega Euroopa maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  4. Harju Maakohus kohustas hagejat 10.03.2020 määrusega tasuma täiendavat riigilõivu ja esitama nõuetekohane hagi. Hageja esitas (tähtaegselt) hagi 23.03.
  5. Hageja nõuab kostjalt kahju 400 eurot, sisseõudmiskulusid 40 eurot, viivist (perioodi04.10.2019-02.10.2020 eest) 7,98 eurot ja edasiulatuvat viivist. Hageja tasus hagilt riigilõivu kokku 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja hagimenetluses 55 eurot).
  6. Hagiavalduse kohaselt oli reisijal M. B. Õ.(Õ.) kinnitatud broneering nr Q7HT3B Air Baltic Corporation AS lendudele BT362 ja BT673 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Prantsusmaa (Bordeaux) ja vahemaandumisega Läti (Riia), mis toimusid 22.09.
  7. Lend BT362 hilines, mistõttu reisija jäi maha jätkulennust BT
  8. Seetõttu määrati reisijale 2 asenduslend ning reisija jõudis Bordeauxi rohkem kui 8 tundi plaanitust hiljem. M. B.Õ. loovutas 18.11.2019 oma nõude hagejale.
  9. 13.05.2020 esitas kostja kohtule vastuse, milles teatab, et võtab hagi õigeks. 5.

§ 440

lg 1 ja lg 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ilma kohtuistungit pidamata. 6. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

See ei välista poolte kokkulepet täitmise aja ja tingimuste kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 168

lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Kuna kostja esitas Euroopa maksekäsu kiirmenetluses hageja nõudele vastuväite, mistõttu pidi hageja esitama oma nõude hagimenetluses, siis on kohtu arvates andnud kostja oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. 8.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

  1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulud 770 eurot ja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Hageja lepingulisel esindajal on hagimenetluses kulunud esindamisele 5 tundi ja 30 minutit arvestusega 140 eurot (ilma käibemaksuta).
  2. Kostja on palunud jätta menetluskulud

§ 162lg 6 alusel hageja kanda.

Kostja leiab, et hageja menetluskulud on ei ole viidatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Võttes arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu ning et tegemist on tüüphagiga, mis ei ole oma sisult keeruline, siis võib kostja hinnangul hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks käesolevas menetluses, sh materjalide kogumiseks, tõlkimiseks ja hagiavalduse koostamiseks pidada maksimaalselt 2 tundi. 11.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

Vastavalt

§ 139

lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

12. Kohtu hinnangul on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot põhjendatud menetluskulu. Samuti peab kohus tuginedes

§-le 4842 põhjendatud menetluskuluks Euroopa maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot.

  1. Kohus leiab, et praegusel juhul oli tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 280 euro (s.o 2 tundi). 3
  2. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 400 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning riigilõiv 100 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. 15.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud. 16.

§ 178

lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.