lg 4 alusel pöörata täitmisele Ain Arulaanele Tartu Maakohtu 21.10.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-7799 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Ain Arulaanele pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.-20.07.2018, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. Ain Arulaane kandmata karistus on 2 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele ei pöörata, kui Ain Arulaane 1 aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 2 p 8 alusel kohustati Ain Arulaanet käitumiskontrolli perioodil osalema sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 4 alusel kohustati Ain Arulaanet registreerima end kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutusest poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.
lg 4 alusel kohustati Ain Arulaanet kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Ain Arulaane kriminaalhooldus algas 06.11.2019 ja lõppeb 21.10.2020. Kriminaalhooldusametnik esitas 25.05.2020 erakorralise ettekande Ain Arulaane kohta, sest isik ei teinud mitme kuu vältel vereanalüüse. Tartu Maakohtu 02.06.2020. a kohtumäärusega kohustati Ain Arulaanet
Kriminaalhooldusametnik esitas 18.09.2020 uue erakorralise ettekande Ain Arulaane kohta seoses lisakohustuste rikkumisega. Isik on esitanud neljal korral vereanalüüside tulemused, mille CDT näidud on olnud 6,6% (19.11.19), 3,9% (20.01.2020), 7,5% (30.06.20) ja 7,7% (01.09.20). Seega ei ole näit langenud alla 1,3%, mida hooldusalune selgitada ei oska. Lisaks tuvastati tal 18.09.2020 alkoholijoove 1,820 mg/l, süüdimõistetu selgitas alkoholi tarvitamist kartuli võtmise tähistamisega. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Ain Arulaane tarvitab alkoholi, kuid ei tunnista oma probleemi ning see takistab kriminaalhoolduse teostamist, aga suurendab ka uue kuriteo toimepanemise riski. 2
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Kohtu hinnangul näitab Ain Arulaane käitumine hoolimatut suhtumist temale antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Süüdimõistetu on olnud teadlik kontrollnõuete ja lisakohustuste olemusest ning nende täitmata jätmise tagajärgedest. Sellegipoolest ei ole ta soovinud või suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda. Pärast kohtu poolt alkoholi tarvitamise keelu määramist on Ain Arulaanel kahel korral tuvastatud alkoholijoove, mis näitab, et mõistetud kohustus alkoholist hoiduda ei ole oma eesmärki täitnud. Oluline on ka asjaolu, et süüdimõistetu tarvitas alkoholi ka pärast erakorralise ettekande esitamist, mis näitab, et isegi karistuse võimalik täitmisele pööramine ei mõjutanud teda alkoholist loobuma. Ain Arulaanet kohustati tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorset vereanalüüsi. Kohtuotsusega sätestati, et juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3%. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt ei ole Ain Arulaane iga järgneva vereanalüüsi näit olnud eelmisest väiksem. Vastupidi, alates teise proovi andmisest on alkoholi tarvitamisele viitav näitaja olnud tõusujoones. Samuti ei ole täidetud nõue, et 6 kuu möödumisel esimese analüüsi tegemisest peab CDT analüüsi näit olema normi piires. Viimati, st 01.09.2020 tehtud proovi näit oli 7,7% ehk kordades üle normi. Eeltoodu viitab selgelt pidevale alkoholi tarvitamisele hooldusaluse poolt. Ain Arulaane selgitusi esinenud rikkumiste kohta ei saa pidada tõsiseltvõetavateks ning need ei anna alust arvata, et ta oma rikkumiste olemust ja raskust mõistaks. Kohtuistungil üritas hooldusalune väita, et CDT näitaja võib olla seotud hoopis tema maksahaigusega, mitte 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.