Obsah (9)

§ 62§ 444§ 317§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-10985 Tsiviilasi Aktsiaseltsi

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 30.07.2020 Harju Maakohtule hagi kostja M. H. vastu 439,72 euro ja lisanduva viivise nõudes, mille Harju Maakohus võttis 24.08.2020 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2. Nõude aluseks on X AS ja kostja vahel 22.05.2015 sõlmitud laenuleping nr
3. 11.12.2019 loovutas X AS nõude hagejale. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 105,11 eurot, intressi 266,20 eurot (perioodi eest 11.04.2017-11.01.2018), viivist 43,41 eurot (perioodi eest 12.01.201830.07.2020), sissenõudekulu 25 eurot ja edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 520 eurot (riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 15.10.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (23.11.2020) ega 2 käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult

§ 317alusel on täidetud.

4. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

5.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

1. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 120 eurot/h koos käibemaksuga). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 200 eurot. Kuna äriregistri andmete kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane, tuleb lepingulise esindaja kulu välja mõista ilma käibemaksuta.
2. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 300 eurot (100 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 200 eurot). 8.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 9.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 3