Obsah (8)

§ 385§ 199§ 38§ 37§ 207§ 208§ 2§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus 12. jaanuar 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number Kohtunik Vaidlustatud lahend 1-20-9435 (20221000057) Ivi Keskül

§ 385p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei ole vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.09.
2. a registreeriti PPA dokumendiregistris OÜ X lepingulise esindaja kuriteokaebus kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 3001 lg 1 tunnustel selles, et Kultuuriministeeriumi
3. a,
4. a ja
5. a etendusasutustele tegevustoetuse taotluste menetlemisel osalesid komisjoni liikmed YY ja QQ endaga seotud etendusasutuste taotluste aruteludel ja raha eraldamise ettepanekute tegemisel. Kuriteokaebuse lisadena on esitatud etendusasutuste 2018, 2019 ja 2020 tegevustoetuste taotlusi menetlenud komisjoni koosolekute protokollid ja kultuuriministri käskkirjad toetuse eraldamise kohta. Protokollide kohaselt, vältimaks võimalikku huvide konflikti, ei osalenud komisjoni liige QQ (UUU esindaja) ning SA Z taotluste ja komisjoni liige YY (WWW) MTÜ D taotluste aruteludel ja toetuse ettepanekute tegemisel. Koosolekud on protokollinud YY.
6. 24.09.2020 koostas PPA kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr
7. Menetleja märkis, et kuriteokaebusega esitatud materjalidest nähtub YY ja QQ seotus eelpool nimetatud etendusasutustega ja taandumine nimetatud asutustele toetuse määramise aruteludelt, millega järgiti korra punkti 7.
8. Esitatud materjalidest ei nähtu, kas YY ja QQ väljusid korra p 7.9 järgi nimetatud etendusasutuste taotluste menetlemise ajaks koosoleku ruumist ja protokollimise täpsed asjaolud. Fakt, et YY protokollis koosolekuid, ei anna alust järeldada, et YY mõjutas ning suunas MTÜ D toetustaotluste osas komisjoni seisukohta ning viited sellise tegevuse kohta puuduvad. Arvestades tuvastatud asjaolusid kogumis, sh seda, et komisjoni liikmed YY ja QQ ei osalenud nendega seotud etendusasutuste toetuste aruteludel ja raha eraldamise ettepanekute tegemisel, samuti on komisjoni liikmed esitanud eriarvamusi, mis on protokollitud ja ühelgi komisjoni liikmel YY ja QQ suhtes pretensioone ei ole olnud. Seetõttu 1 puudub kuriteokaebuses toimingupiirangu rikkumise kuriteokoosseisu objektiivne külg – KVS § 11 lg 1 sätestatud tegu ning

§ 199lg 1 p 1 järgi puudus alus kriminaalmenetluse alustamiseks.

1. 06.10.2020 registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris OÜ X lepingulise esindaja kaebus kriminaalmenetluse nr 20221000057 alustamata jätmise teatise peale, milles leiab avaldaja jätkuvalt, et YY ja QQ osalesid endaga seotud etendusasutuste taotluste aruteludel ja raha eraldamise ettepanekute tegemisel. Avaldaja viitab, et Kultuuriministeeriumi toetuste taotluse menetlemise korrapunkti 7.
2. kohaselt ei osale komisjoni liige konkreetse punkti otsuse arutelul ega hääletamisel ning väljub koosoleku ruumist, kui otsustatakse toetuse eraldamist tema enda, lähisugulase, -hõimlase või nendega seotud juriidiliste isikute huvides ning kõnealustest protokollidest puuduvad andmed selle kohta, et huvide konfliktis komisjoni liikmed YY ja QQ oleksid koosoleku ruumist väljunud, samuti puuduvad protokollidest ettenähtud hääletustulemused, puuduvad andmed otsustamisest taandumise ja asendusprotokollija kinnitamise kohta. Protokollides on märgitud, et otsused on vastu võetud konsensuslikult, eirates teadlikult eeskirja p-s 7.11.
3. ettenähtud hääletustulemuste info fikseerimist protokollides. Avaldaja on seisukohal, et komisjoni protokollid ei vasta eelkõige menetluskorra punktidele 7.9, 7.11.4, 7.11.
4. ja seega esineb põhjendatud kahtlus, et koosolekuid protokollinud YY on tahtlikult jätnud protokolli kandmata menetluskorraga ettenähtud andmed, et varjata enda ja QQ ebaseaduslikku tegevust. Kaebusele eeltoodud oletusi kinnitavaid tõendeid lisatud ei ole.
5. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.10.2020 määrusega jäeti kaebus rahuldamata, olles seisukohal, et avaldaja ei ole võrreldes esialgse kuriteokaebusega välja toonud ühtegi põhjalikumat ega uut asjaolu. Ringkonnaprokuratuur märkis, et lisatud materjalidest nähtuvalt YY ega QQ endaga seotud isikuid puudutaval hääletusel ei osalenud. Asjaolu, et protokollis on kaebuses viidatud asjaolud märkimata jäänud, st protokoll oleks võinud olla koostatud põhjalikumalt, ei täida KarS § 3001 lg 1 koosseisu. Ka asjaolu, et YY protokollis koosolekut, ei ole piisav kahtlustamaks, et ta ka mõjutas komisjoni liikmeid hääletamisel või et tal olnuks tahtlus mingeid koosolekut puudutavaid asjaolusid varjata. Avaldaja väited on üksnes oletuslikku laadi ning ei põhine faktidel.
6. Riigiprokuratuuris registreeriti 26.10.2020 X OÜ lepingulise esindaja kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
7. Riigiprokuratuuri
8. novembri
9. a määrusega jäeti X OÜ esindaja kaebus läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
10. Riigiprokuratuur märkis, et kriminaalmenetluse seadustik ei piira kuriteoteate esitajate ringi, kuid edasikaebeõiguse realiseerimiseks õigustatud isikute ring on piiratud –

§ 38

lg 1 p 1 ja § 207 lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustada vaid kannatanu. Riigiprokuratuur lisas, et ka Riigikohus on rõhutanud, et süüdistuskohustusmenetluse raames on eranditult vaid kannatanul ja tema esindajal õigus vaidlustada nii kriminaalmenetluse alustamata jätmist kui ka selle lõpetamist (vt RKKKm nr 3-1-1-81-13, p 12.1) ning et

§des 207–208 ette nähtud menetlus on kujundatud legaliteedipõhimõtte kohtulikuks kontrolliks üksnes kannatanu olemasolul (vt RKKKm 3-1-1-19-10, p 8.2). 8. Riigiprokuratuur selgitas, et kannatanu mõiste tuleneb

§ 37

lg-st 1, mille kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-9710 leidnud, et

§ 37

lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud 2 vahetult kuriteoga, tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kellele tekitatud kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Faktilise seotuse all peetakse silmas seda, et kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Õigusliku seose all peetakse silmas

§ 37

lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga. See tähendab, et kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel on nõutav ka õiguslik seos. Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. 9. Riigiprokuratuuri hinnangul ei nähtu X OÜ esindaja esitatud materjalidest informatsiooni selle kohta, kuidas kaebuse esitaja poolt YY-le ja QQ-le etteheidetav tegu tekitas vahetult kahju X OÜ-le. Sellest tulenevalt ei saa ka X OÜ-d lugeda isikuks, kelle õigushüve on kuriteoga vahetult kahjustatud

§ 37lg 1 mõttes.

Nii ei saa ka X OÜ-d lugeda käesoleval juhul kannatanuks, kel oleks õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist.

1. Riigiprokuratuur selgitas, et isegi kui lähtuda eeldusest, et YY-le ja QQ-le etteheidetav tegu vahetult kahjustas X OÜ huve, tuleb silmas pidada, et üksikisikut ei saa käsitada kannatanuna kriminaalmenetluses, mida toimetatakse üksnes kollektiivseid õigushüvesid kaitsva kuriteokoosseisu tunnustel. Seda isegi juhul, kui menetletava teoga on ühtlasi riivatud ka mõnda individuaalset õigushüve (vt RKKKm nr 3-1-1-97-10, p 23-24). Kui lähtuda eeldusest, et kaebuses toodud etteheited vastavad tõele, tuleks kõne alla KarS § 3001 sätestatud kuriteokoosseis. KVS § 1 lg 2 ja KVS § 11 tulenevalt on selliste toimingupiirangute eesmärk tagada avalike ülesannete aus ja erapooletu täitmine ja vältida abstraktset korruptsiooniohtu – st toimingupiirangud on kehtestatud avalikes huvides. Nii on ka KarS § 3001, mis sanktsioneerib seaduses kehtestatud toimingupiirangu suureulatusliku rikkumise, kehtestatud kollektiivsete õigushüvede kaitseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2017 määrus asjas 1-178248, p 15). Sellise kuriteokoosseisu tunnustel toimetatavas kriminaalmenetluses ei saa olla nö eraisikust kannatanut (vt Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2017 määrus asjas 1-17-8248, p 15; RKKKm nr 3-1-1-97-10, p 24). Seda isegi juhul, kui see kuidagi kahjustas kaebuse esitaja individuaalhüvesid.
2. Eelnevast tulenevalt leidis Riigiprokuratuur, et X OÜ ei vasta kuriteokaebuses toodud teo asjaolusid ja viidatud kuriteokvalifikatsiooni arvestades

§ 37lg-s 1 sätestatud kannatanu materiaalsetele tunnustele.

Seetõttu ei ole X OÜ- l ka

§ 207lg 3 kohaselt õigust vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist.

Kuna menetleja ei saa sisuliselt läbi vaadata taotlust või kaebust, millel puudub menetlusõiguslik alus (vt nt RKKKm nr 3-1-1-87-13, p 12), jättis Riigiprokuratuur esitatud kaebuse läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUS

1. Riigiprokuratuuri
2. novembri
3. a määrusele esitas kaebuse X OÜ esindaja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar, kes taotleb Riigiprokuratuuri
4. novembri
5. a määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetluse alustamiseks QQ ja YY suhtes KarS § 300¹ lg-te 1 ja 2 alusel. Kaebaja toob vastavalt

§ 208

lg 2 p-dele 1-3 välja, kuriteo asjaolud, kvalifikatsiooni, kogutud tõendid ning eraldi vastuväited kaebemenetluses esitatud menetlejate seisukohtadele, kriminaalmenetluse eelduste täidetuse ning Riigiprokuratuuri seisukoha kaebaja kaebeõiguse puudumise osas.

1. Seoses Riigiprokuratuuri
2. novembri
3. a määrusega, mille kohaselt ei ole X OÜ alustamata jäetud kriminaalasjas kannatanuks, märgib kaebuse esitaja järgmist. 3 13.
4. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 06.06.
5. a lahendi 3-1-1-56-05 punktis 7 leidnud, et: „ /../kaebus Riigiprokuratuurile on vormivaba. Selle kaebuse läbivaatamisel on Riigiprokuratuur kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, ka neid, millele isik pole osutanud ja koostama põhistatud määruse kaebuse rahuldamise või selle rahuldamata jätmise kohta.“. Kaebuse esitaja leiab, et Riigiprokuratuur, selle asemel, et sisuliselt vastata kaebuses toodud etteheidetele varasemate menetlejate väidete ja hinnangute osas, on otsinud võimalust kaebust sisuliselt mitte lahendada ehk lahendada kaebus formaalselt. Riigiprokuratuur leiab
6. novembri 2020 määruses, et X OÜ ei kvalifitseeru kannatanuks, kes saaks realiseerida kaebeõigust

§-de 207-208 alusel. Kaebaja nimetatud seisukohaga ei nõustu.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Kuriteokatse puhul on isik kannatanu ka juhul, kui rünnatud õigushüve asemel kahjustatakse tema sellist õigushüve, mille kahjustamine on rünnatud õigushüve kahjustamisest hõlmatud. Kaebaja on juriidiline isik, kelle õigushüve on kahjustatud. 13.

1. X OÜ on esitanud kolmel viimasel aastal tegevustoetuse taotlused Kultuuriministeeriumile, seega avaldanud tahet riigieelarvest tegevustoetuse saamiseks. Samasugust tahet on avaldanud ka YY ja QQ-ga seotud etendusasutused mittetulundusühing D ning sihtasutus Z. Eeltoodud asjaolud on tõendatud kuriteokaebusele lisatud komisjoni protokollide ja kultuuriministri käskkirjadega. 13.
2. Kaebuse esitaja märgib, et riigieelarve on üldiselt teadaoleva asjaoluna piiratud ressurss ning piiratud ressursi tingimustes saab ka tegevustoetust eraldada etendusasutustele piiratult. Kui süsteemse järjekindlusega eraldatakse Kultuuriministeeriumis riigi raha toimingupiirangut rikkudes, on ilmselge, et piiratud ressursside tingimustes peab keegi toetusest ilma jääma. Kaebaja mõistaks toetusteks ettenähtud rahasummade mittejagunemist teiste seas kaebajale, kui raha eraldamise protsess Kultuuriministeeriumis toimunuks kehtestatud menetluskorra kohaselt. Kuivõrd kaebaja veendumuse järgi YY ja QQ tegevuse tõttu menetluskorda tahtlikult rikutakse ning seeläbi eraldatakse tegevustoetuse summasid ebaõigesti komisjoni liikmetega seotud isikutele, on kaebajal põhjendatud arvata, et just ebaõigesti eraldatud summade tõttu pole jagunud kaebajale riigieelarvelisi toetusi viimasel kolmel aastal. Seejuures on oluline rõhutada, et kaebaja kvalifitseerub nii formaalselt (taotluse vormiline külg) kui ka sisuliselt (taotlus hindamiskriteeriumite alusel) toetuse saajaks, mistõttu pole võimalik ministeeriumil argumenteerida toetusest ilmajätmist tegevustoetuse taotluse vormilise või sisulise puudusega. Kaebaja toetustaotlustes esitatud soovid on võrreldes mittetulundusühingu D soovidega kordades tagasihoidlikumad. Kui kaebaja on taotlenud toetuseks mõned kümned tuhanded eurod, siis mittetulundusühing D on taotlenud ja YY ning QQ abil saanud enam kui pool miljonit eurot viimase kolme aasta vältel. 13.
3. Kaebaja leiab, et on saanud YY ja QQ õigusvastase tegevuse tõttu kahju. Ebaõigesti, s.t toimingupiirangu rikkumisega endaga seotud isikutele tegevustoetuse eraldamise otsustustega on välistatud või oluliselt vähendatud kaebaja võimalust saada taotletud tegevustoetust. Kaebaja märgib, et hindamiskomisjoni tegevus YY ja QQ osaluseta oleks viinud suure tõenäosusega komisjoni teistsuguste otsustusteni. 13.
4. Riigiprokuratuuri hoiaku järgi tuleks maksumaksja raha nn omadele eraldavate isikute tegevust kaebaja kaebuse järgi mitte menetleda, sest KarS § 300¹ kaitstavaks õigushüveks pole riigi rahalised vahendid, vaid üldisemalt usaldus avaliku võimu teostajate suhtes. Kaebajal ei saa anonüümse raha jagamisel tekkida kahju. Kaebaja ei nõustu Riigiprokuratuuri hoiakuga. 4 Kaebaja leiab, et eeskätt riigi eelarveliste vahendite puhul saab teiste seas ka kaebaja maksumaksjana kaasa rääkida. Eespool on kaebaja põhistanud YY ja QQ korruptiivse tegevusega temale tekkinud kahju – võrdse kohtlemise tingimustes on riigi raha eraldatud ebavõrdselt, s.o raha eraldamise otsustajatega seotud isikutele. 13.
5. Riigikohus on (RKKKm nr 3-1-1-97-10 p 27) leidnud, et: „Isik, kes leiab, et ta on kuriteos kannatanu, saab kriminaalmenetluse alustamata jätmist või selle lõpetamist vaidlustada

§-des 207 ja 208 sätestatud süüdistuskohustusmenetluse raames.“. PPA ja Põhja Ringkonnaprokuratuur on eeltoodud juhist järginud, Riigiprokuratuur mitte. Riigikohtu eeltoodud juhisele tuginedes vaidlustab kaebaja

§ 208alusel Riigiprokuratuuri määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 208

lg 1 alusel vaatab ringkonnakohus läbi Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud kaebusi. Riigiprokuratuur jättis

1. novembri
2. a määrusega Põhja Ringkonnaprokuratuuri
3. oktoobri
4. a määrusele esitatud kaebuse läbi vaatamata. Seega küsimus, mida ringkonnakohus saab lahendada, on see, kas Riigiprokuratuur jättis kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. See tähendab ühtlasi, et praegusel juhul saab ringkonnakohtult taotleda üksnes Riigiprokuratuuri kohustamist kaebuse läbivaatamiseks, mitte aga menetluse alustamiseks. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse argumendid, mis seonduvad menetluse alustamisega, tähelepanuta ning kontrollib vaid kaebeõigusega seonduvat. Ringkonnakohus, olles tutvunud alustamata jäetud kriminaalasja nr 20221000057 materjalide, sh PPA 24.09.
5. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise, Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.10.
6. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse ja Riigiprokuratuuri 21.11.
7. a kaebuse läbi vaatamata jätmise määrusega leiab, et X OÜ esindaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad on järgnevad.
8. Määruskaebuses leitakse, et X OÜ-d tuleb käesolevas asjas käsitleda kannatanuna, kuivõrd YY ja QQ tegevuse tõttu on toetuste jagamise menetluskorda tahtlikult rikutud ning seeläbi eraldatud tegevustoetuse summasid ebaõigesti komisjoni liikmetega seotud isikutele (pannes toime KarS § 3001 lg-s 1 sätestatud kuriteo), on kaebajal põhjendatud alus arvata, et just ebaõigesti eraldatud summade tõttu pole jagunud kaebajale riigieelarvelisi toetusi viimasel kolmel aastal. Kaebaja leiab, et eeskätt riigi eelarveliste vahendite puhul saab teiste seas ka kaebaja maksumaksjana kaasa rääkida. Ebaõigesti, s.t toimingupiirangu rikkumisega endaga seotud isikutele tegevustoetuse eraldamise otsustustega on välistatud või oluliselt vähendatud kaebaja võimalust saada taotletud tegevustoetust. Kaebaja märkis, et hindamiskomisjoni tegevus YY ja QQ osaluseta oleks viinud suure tõenäosusega komisjoni teistsuguste otsustusteni. Ringkonnakohus selgitab, et

§-de 207 ja 208 kontekstis saab kannatanuna käsitada isikut üksnes siis, kui on võimalik, et ta on saanud kahju – nagu nõuab

§ 37lg 1 – vahetult kuriteo tulemusel.

Seega selleks, et X OÜ-d saaks käsitada kannatanuna, peaks olema alust arvata, et tema õigushüve on kahjustatud just KarS § 3001 koosseisule vastava teoga. Ringkonnakohtu hinnangul kaebuses esitatud väidetest sellist järeldust teha ei saa. Oletus, mille kohaselt väidetavalt toimepandud teo mittetoimepanemise tagajärjel oleks komisjon suure tõenäosusega jõudnud teistsugusele järeldusele, näitab juba üheselt, et X OÜ-l ei ole isikutele etteheidetava teo toimepanemisega otsest faktilist seost, sest oletuslikult teine tagajärg ei ole väidetavalt tekkinud kahjuga faktiliselt seotud. 5 Ringkonnakohus selgitab, et kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda õigushüve, mille rikkumise tagajärjel on kannatanu kahju saanud. Ringkonnakohus märgib veelkord, et KarS § 3001 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisuga kaitstavad õigushüved langevad kokku korruptsioonivastase seaduse eesmärkidega, millisteks on korruptsiooni ennetamine ja vältimine. Eeltoodust tulenevalt on Riigiprokuratuur jõudnud põhjendatult järeldusele, et KVS § 1 lg-s 2 ja KVS § 11 märgitud toimingupiirangud on kehtestatud avalikes huvides. Ringkonnakohus nõustub igati Riigiprokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt ei ole kuriteokaebuses toodud asjaoludel X OÜ kannatanuks, kuivõrd väidetavalt tekkinud kahju ei ole kuriteoga faktiliselt ja õiguslikult seotud. Käesolevalt ei ole kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetluse toimetamist taotletakse, määratud kaitsma õigushüve, mille rikkumisest kannatanu väidetav kahju tuleneb. Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 3001 sätestatud kuriteokoosseisu eesmärk, s.o põhjus, miks koosseisus kirjeldatud tegu on karistatavaks tunnistatud, ei hõlma isikul tekkinud kahju ärahoidmist, mistõttu puudub ka alus isikut selle kuriteokoosseisu alusel kannatanuks lugeda. 16. Kaebuse esitaja etteheide, justkui oleks Riigiprokuratuur kaebuse sisulise lahendamise asemel asunud seda lahendama formaalselt, märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on

§ 2

p-le 4 tuginedes asunud seisukohale, et uurija ja prokuratuuri otsustust mitte käsitada isikut konkreetses kriminaalmenetluses kannatanuna on isikul võimalik vaidlustada samuti

§-des 207 ja 208 ette nähtud süüdistuskohustusmenetluses (RKKKm nr 3-1-1-97-10 p 27). Siinjuures lisab ringkonnakohus, et sisulised küsimused, kas esinevad kuriteo ajend ja alus, kas menetluse alustamisest keeldumisel lähtuti legaliteedipõhimõttest ja kas alustamisest keeldumisel on rikutud põhistamiskohustust, on sellised, millele vastatakse kaebust sisuliselt läbi vaadates. Nõudmine, et need küsimused lahendataks enne selle kontrollimist, kas kaebuse on esitanud selleks õigustatud isik, ei ole õiguslikult võimalik, olles analoogne nõudmisega, et ringkonnakohus hindaks seda, kas maakohus kohaldaks õigust õigesti ja põhistas otsust nõuetekohaselt, enne selle kontrollimist, kas apellatsiooni on esitanud kaebeõigusega isik ja kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Sellisel juhul kaotaks kaebuse läbi vaatamata jätmine oma sisu ning menetlusseadustik (

§ 326) ilmselgelt sellist seisukohta ei toeta.

Seega on Riigiprokuratuur, kontrollides esmalt kaebeõiguse olemasolu ehk käesoleval juhul, kas kaebuse esitajaks on kannatanu (nagu nõuab

§ 207

lg 2), lähtunud kaebuse lahendama asumisel põhjendatult selle eelduste kontrollimisele, mida ei saa aga pidada kaebuse formaalseks lahendamiseks. 17. Eeltoodule tuginedes ning juhindudes

§ 208lg-st 5 ja § 385 p-st 11, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 21.

novembri 2020. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt 6