1-20-7497/10

1-20-7497 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2020.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-7497 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. novembri 2020.a kohtuotsus kokkuleppemenetluses Leonid Kolevi (isikukood 38209300284, viibimiskoht Tallinna Vanglas) apellatsioon Kaebuse esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Leonid Kolevi apellatsioon Harju Maakohtu
3. novembri
4. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. novembri 2020 otsusega mõisteti Leonid Kolev kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 1 aasta 4 kuud 17 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 4 päeva, ärakandmisele kuulub vangistus 1 aasta 4 kuud 13 päeva. Tõkend – vahistamine - jätta Leonid Kolevi suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 04.09.2020.a. 1.1 Sama otsusega lahendati ka asitõenditega, tsiviilhagidega ja menetluskuludega seonduv.
7. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav Leonid Kolev. 2.1 Süüdistatav palub vaadata üle tsiviilhagid M AS kasuks välja mõistetud summas 549,46 eurot ja C AS kasuks välja mõistetud summas 29,75 eurot. Lisaks palub anda võimalus olla koos enda naisega, 1 kuna naine on surmavalt haige. Palub saata end vangistuse asemel Viljandisse ravile, kuna on probleemid narkootikumidega. Kohustub käia töö, et tasuda tsiviilhagisid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et Leonid Kolevi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel. 3.1 Kõigepealt peab kolleegium vajalikuks märkida, et kuigi Harju Maakohtu
9. novembri
10. a kohtuistungi protokollist nähtub, et Leonid Kolev märkis kohtule, et otsus on arusaadav ning apellatsiooniõigust kasutada ei soovi ja loobub sellest ning selline süüdistatava tahteavaldus kanti ka kohtuistungi protokolli (kd 3 tl 176 pöördel) ning selle kohta andis süüdistatav ka allkirja eraldi lehele (kd 3 tl 182). Ei ole antud juhul Leonid Kolev kaotanud õigust kohtuotsuse peale apelleerida, kuna kõik kohtumenetluse pooled ei ole apellatsiooniõigusest loobunud.
11. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 318 lg 3 p-ga 4 ja lg-ga 4 piiratakse kohtumenetluse poolte apellatsiooniõigust kokkuleppemenetluse asjades. Kokkuleppemenetluse tuumaks on süüdistatava süüditunnistamine ja karistamine kohtumenetluse poolte vahel sõlmitud kokkuleppe järgi. Kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. KrMS § 245 lg 1 p-de 8, 9 ja 11 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse muuhulgas kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, karistuse liik ja määr ja tsiviilhagiga seonduv. 4.1 16.10.2020 on Leonid Kolevi, tema kaitsja ja prokuröri vahel ning tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe (kd 3 tl 165-174), milles on ära näidatud karistuste liik ja määr, sh liitkaristus ning Leonid Kolev nõustus nii karistuste liigi kui määraga, sh moodustatud liitkaristusega. Välja on toodud kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, samuti tsiviilhagidega seonduv. Leonid Kolev kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (kd 3 tl 174). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja nii karistuste liigi ja määra, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suuruse ning tsiviilhagidega seonduva osas jõudnud kokkuleppele.
12. Kokkulepe on avaldatud uuesti maakohtu 2.11.
13. a istungil, kus süüdistatav on kinnitanud, et kokkulepe on talle arusaadav, nõustub kokkuleppega ja tunnistab oma süüd. Jääb kokkuleppe juurde ning kokkuleppele kirjutas alla omal vabal tahtel (kd 3 tl 176). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule. 5.1 Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kõikide kokkuleppemenetluse raames tehtud otsustuste vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud otsustuse peale esitatud apellatsioonis sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
14. peatüki
15. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta apellatsioon KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16). 5.2 Apellatsioonis, mille on esitanud Leonid Kolev, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele ega kriminaalmenetlusõiguse olulisele 2 rikkumisele, mistõttu tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata. Asjaolu, et süüdistatav on maakohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku
16. peatüki
17. jao rikkumiseks (vt nt RKKKo nr 3-1-1-79-05).
18. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus Leonid Kolevi apellatsiooni läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3